3-1-1-78-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated3-1-1-78-97 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. augustil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Ilvest vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. H. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tartu Maakohtu 8. aprilli 1997. a otsusega mõisteti S. H. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 18. oktoobri 1991. a otsusega mõistetud karistus - kolm aastat vabadusekaotust - lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Tartu prokuröri Arvi Kungla apellatsioonprotestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist S. H. KrK § 41 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas. Apellant leidis, et mõistes S. H. KrK § 41 alusel sama karistusmäära, mis talle mõisteti eelmise kohtuotsusega, on kohus jätnud ta uue kuriteo toimepanemise eest sisuliselt karistamata ja kergendanud alusetult tema olukorda. Tartu Rringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 1997. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 8. aprilli 1997. a otsus S. H. mõistetud karistuste liitmise osas kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. KrK § 41 lg 1 alusel liideti S. H. Tartu Maakohtu 8. aprilli 1997. a mõistetud karistusele üks aasta vabadusekaotust Tartu Maakohtu 18. oktoobril 1991. a mõistetud karistus kolm aastat vabadusekaotust osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat ja üks kuu vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata. Kriminaalkolleegium motiveeris oma otsust asjaoluga, et karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi kuuluvad mõistetud karistused tingimata liitmisele, kusjuures lõplik karistus ei tohi olla väiksem ei viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest ega ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osast. Esitatud kassatsioonkaebuses vaidlustab süüdimõistetu S. H. talle mõistetud karistuse raskendamist põhjendusel, et tema ülalpidamisel on abikaasa ja kolm alaealist last. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist, l e i d i s : Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Tartu Maakohus karistuste liitmisel mitme kohtuotsuse järgi sisuliselt kohaldanud KrK § 40 lg 1 sätteid, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Seega on maakohus kohaldanud kohaldamisele mittekuuluvat kriminaalseadust ning Tartu Ringkonnakohus on põhjendatult sellise kohtulahendi tühistanud, kohaldades, nagu seda nõuab seadus karistuste osalist liitmist. Kassatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust ringkonnakohtu põhjendatud ning seadusliku kohtuotsuse muutmiseks. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 1997.a otsus S. H. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-78-97 · Riigikohus: augustil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Ilvest vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. H. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tartu Maakohtu 8. aprilli 1997. a otsusega mõisteti S. H. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 18. oktoobri 1991. a otsusega mõistetud karistus - kolm aastat vabadusekaotust - lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Tartu prokuröri Arvi Kungla apellatsioonprotestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist S. H. KrK § 41 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas. Apellant leidis, et mõistes S. H. KrK § 41 alusel sama karistusmäära, mis talle mõisteti eelmise kohtuotsusega, on kohus jätnud ta uue kuriteo toimepanemise eest sisuliselt karistamata ja kergendanud alusetult tema olukorda. Tartu Rringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 1997. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 8. aprilli 1997. a otsus S. H. mõistetud karistuste liitmise osas kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. KrK § 41 lg 1 alusel liideti S. H. Tartu Maakohtu 8. aprilli 1997. a mõistetud karistusele üks aasta vabadusekaotust Tartu Maakohtu 18. oktoobril 1991. a mõistetud karistus kolm aastat vabadusekaotust osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat ja üks kuu vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata. Kriminaalkolleegium motiveeris oma otsust asjaoluga, et karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi kuuluvad mõistetud karistused tingimata liitmisele, kusjuures lõplik karistus ei tohi olla väiksem ei viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest ega ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osast. Esitatud kassatsioonkaebuses vaidlustab süüdimõistetu S. H. talle mõistetud karistuse raskendamist põhjendusel, et tema ülalpidamisel on abikaasa ja kolm alaealist last. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist, l e i d i s : Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Tartu Maakohus karistuste liitmisel mitme kohtuotsuse järgi sisuliselt kohaldanud KrK § 40 lg 1 sätteid, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Seega on maakohus kohaldanud kohaldamisele mittekuuluvat kriminaalseadust ning Tartu Ringkonnakohus on põhjendatult sellise kohtulahendi tühistanud, kohaldades, nagu seda nõuab seadus karistuste osalist liitmist. Kassatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust ringkonnakohtu põhjendatud ning seadusliku kohtuotsuse muutmiseks. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 1997.a otsus S. H. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Full text
3-1-1-78-97 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. augustil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Ilvest vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. H. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tartu Maakohtu 8. aprilli 1997. a otsusega mõisteti S. H. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 18. oktoobri 1991. a otsusega mõistetud karistus - kolm aastat vabadusekaotust - lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Tartu prokuröri Arvi Kungla apellatsioonprotestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist S. H. KrK § 41 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas. Apellant leidis, et mõistes S. H. KrK § 41 alusel sama karistusmäära, mis talle mõisteti eelmise kohtuotsusega, on kohus jätnud ta uue kuriteo toimepanemise eest sisuliselt karistamata ja kergendanud alusetult tema olukorda. Tartu Rringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 1997. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 8. aprilli 1997. a otsus S. H. mõistetud karistuste liitmise osas kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. KrK § 41 lg 1 alusel liideti S. H. Tartu Maakohtu 8. aprilli 1997. a mõistetud karistusele üks aasta vabadusekaotust Tartu Maakohtu 18. oktoobril 1991. a mõistetud karistus kolm aastat vabadusekaotust osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat ja üks kuu vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata. Kriminaalkolleegium motiveeris oma otsust asjaoluga, et karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi kuuluvad mõistetud karistused tingimata liitmisele, kusjuures lõplik karistus ei tohi olla väiksem ei viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest ega ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osast. Esitatud kassatsioonkaebuses vaidlustab süüdimõistetu S. H. talle mõistetud karistuse raskendamist põhjendusel, et tema ülalpidamisel on abikaasa ja kolm alaealist last. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist, l e i d i s : Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Tartu Maakohus karistuste liitmisel mitme kohtuotsuse järgi sisuliselt kohaldanud KrK § 40 lg 1 sätteid, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Seega on maakohus kohaldanud kohaldamisele mittekuuluvat kriminaalseadust ning Tartu Ringkonnakohus on põhjendatult sellise kohtulahendi tühistanud, kohaldades, nagu seda nõuab seadus karistuste osalist liitmist. Kassatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust ringkonnakohtu põhjendatud ning seadusliku kohtuotsuse muutmiseks. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 1997.a otsus S. H. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 19. augustil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Rätsep Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg