3-1-1-75-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated3-1-1-75-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. augustil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Kaido Voika süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3; § 2071 lg 1 ja § 207 lg 1 ning 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tartu Linnakohtu 3. märtsi 1997. a otsusega tunnistati Kaido Voika süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks; § 2071 lg 1 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks ja § 207 lg 1, 2 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel karistused osaliselt liideti ja mõisteti kuritegude kogumi eest neli aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Tartu Linnakohtu 1. detsembri 1995. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus - 6 kuud vabadusekaotust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti neli aastat ja kolm kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Kuritegude tõendatuse vaidlustasid apellatsioonikaebustega süüdimõistetu ja tema kaitsja advokaat Peeter Persidski. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma 16. aprilli 1997. a otsuses andnud hinnangu apellantide väidetele ja tõendite kogumile, jätnud Tartu Linnakohtu 3. märtsi 1997. a otsuse muutmata ning apellantide apellatsioonkaebused rahuldamata. Kassatsioonkaebustes on vaidlustanud kohtute kokkulangevad järeldused süüdimõistetu K. Voika ja tema kaitsja advokaat Meelis Masso. Esitatud seisukohtades osutatakse kriminaalseaduse ebaõigele kohaldamisele, menetlusseaduste olulisele rikkumisele ja kohtute järelduste mittevastavusele faktilistele asjaoludele. Ei olda rahul tõendite valikuga ja sellest kujunenud kohtu järeldustega. Prokurör rõhutab oma seletuses, et tõendite analüüs kohtulahendites vastab asjas tuvastatud tehioludele. KrK § 207 lg 1 ja 2 inkrimineerimise formaal-juriidilise tähenduse tõttu peab prokurör võimalikuks lõpliku karistuste vähendamist kuue kuu piires. Leides, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole asja apellatsioonikorras arutamisel rikkunud menetlusnorme ega mõtestanud valesti kriminaalseadust ning juhindudes AKKS § 63 p 1 ja § 65 lg 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 1997. a otsus Kaido Voika süüdistusasjas muutmata. 2. Kaido Voika ja tema kaitsja advokaat Meelis Masso kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.. Kohtuotsus jõustub 12. augustil 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep
Legislator headnote
AI generated3-1-1-75-97 · Riigikohus: augustil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Kaido Voika süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3; § 2071 lg 1 ja § 207 lg 1 ning 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tartu Linnakohtu 3. märtsi 1997. a otsusega tunnistati Kaido Voika süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks; § 2071 lg 1 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks ja § 207 lg 1, 2 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel karistused osaliselt liideti ja mõisteti kuritegude kogumi eest neli aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Tartu Linnakohtu 1. detsembri 1995. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus - 6 kuud vabadusekaotust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti neli aastat ja kolm kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Kuritegude tõendatuse vaidlustasid apellatsioonikaebustega süüdimõistetu ja tema kaitsja advokaat Peeter Persidski. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma 16. aprilli 1997. a otsuses andnud hinnangu apellantide väidetele ja tõendite kogumile, jätnud Tartu Linnakohtu 3. märtsi 1997. a otsuse muutmata ning apellantide apellatsioonkaebused rahuldamata. Kassatsioonkaebustes on vaidlustanud kohtute kokkulangevad järeldused süüdimõistetu K. Voika ja tema kaitsja advokaat Meelis Masso. Esitatud seisukohtades osutatakse kriminaalseaduse ebaõigele kohaldamisele, menetlusseaduste olulisele rikkumisele ja kohtute järelduste mittevastavusele faktilistele asjaoludele. Ei olda rahul tõendite valikuga ja sellest kujunenud kohtu järeldustega. Prokurör rõhutab oma seletuses, et tõendite analüüs kohtulahendites vastab asjas tuvastatud tehioludele. KrK § 207 lg 1 ja 2 inkrimineerimise formaal-juriidilise tähenduse tõttu peab prokurör võimalikuks lõpliku karistuste vähendamist kuue kuu piires. Leides, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole asja apellatsioonikorras arutamisel rikkunud menetlusnorme ega mõtestanud valesti kriminaalseadust ning juhindudes AKKS § 63 p 1 ja § 65 lg 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 1997. a otsus Kaido Voika süüdistusasjas muutmata. 2. Kaido Voika ja tema kaitsja advokaat Meelis Masso kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.. Kohtuotsus jõustub 12. augustil 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep
Full text
3-1-1-75-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. augustil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Kaido Voika süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3; § 2071 lg 1 ja § 207 lg 1 ning 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tartu Linnakohtu 3. märtsi 1997. a otsusega tunnistati Kaido Voika süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks; § 2071 lg 1 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks ja § 207 lg 1, 2 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel karistused osaliselt liideti ja mõisteti kuritegude kogumi eest neli aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Tartu Linnakohtu 1. detsembri 1995. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus - 6 kuud vabadusekaotust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti neli aastat ja kolm kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Kuritegude tõendatuse vaidlustasid apellatsioonikaebustega süüdimõistetu ja tema kaitsja advokaat Peeter Persidski. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma 16. aprilli 1997. a otsuses andnud hinnangu apellantide väidetele ja tõendite kogumile, jätnud Tartu Linnakohtu 3. märtsi 1997. a otsuse muutmata ning apellantide apellatsioonkaebused rahuldamata. Kassatsioonkaebustes on vaidlustanud kohtute kokkulangevad järeldused süüdimõistetu K. Voika ja tema kaitsja advokaat Meelis Masso. Esitatud seisukohtades osutatakse kriminaalseaduse ebaõigele kohaldamisele, menetlusseaduste olulisele rikkumisele ja kohtute järelduste mittevastavusele faktilistele asjaoludele. Ei olda rahul tõendite valikuga ja sellest kujunenud kohtu järeldustega. Prokurör rõhutab oma seletuses, et tõendite analüüs kohtulahendites vastab asjas tuvastatud tehioludele. KrK § 207 lg 1 ja 2 inkrimineerimise formaal-juriidilise tähenduse tõttu peab prokurör võimalikuks lõpliku karistuste vähendamist kuue kuu piires. Leides, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole asja apellatsioonikorras arutamisel rikkunud menetlusnorme ega mõtestanud valesti kriminaalseadust ning juhindudes AKKS § 63 p 1 ja § 65 lg 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 1997. a otsus Kaido Voika süüdistusasjas muutmata. 2. Kaido Voika ja tema kaitsja advokaat Meelis Masso kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.. Kohtuotsus jõustub 12. augustil 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep