3-3-1-22-97 · Riigikohus

3-3-1-22-97 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 23. juulil 1997. a. V. Penti esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusvastaselt võõrandatud ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise tuvastamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 22. juulil 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi Väino Penti esindaja vandeadvokaat Äili Rodi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 1997. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/3/11/97. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Väino Pent ja tema esindaja vandeadvokaat Äili Rodi ning RAS "BIT" esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi. Tallinna Linna TSN TK 5. veebruari 1952. a. otsusega nr. 88 võeti Arnold-Johannes Pentile Tallinnas, Luha tn. 38 kuulunud majavaldus võlgade katteks kohaliku nõukogu elamufondi. Tallinna Linnaarhiivi 14. märtsi 1991. a. teatise nr. 70-121/149 kohaselt asus Luha tn. 38 asuval kinnistul nr. 1297 XIV ühekordne puidust elumaja, kivist pesuköök, puit-segaehitisest töökoda (puidutööstus) ja puidust ait. Tallinna Linna TSN TK 17. novembri 1971. a. korraldusega nr. 651-k anti Luha tn. 38 asuva majavalduse hoone nr. 2 (tööstushoone) kohaliku nõukogu elamufondi bilansist Eesti NSV Informatsiooni Instituudi Eksperimentaalkombinaadi "BIT" bilanssi. Ülemkohtu presiidiumi 16. juuni 1993. a. määrusega tsiviilasjas nr. 3-2/25 tühistati Tallinna Keskrajooni II jaoskonna rahvakohtu 16. juuni 1948. a. otsus ja Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 21. jaanuari 1950. a. määrus Loomakasvatuse-Piimaühistute Liidu hagis A. Penti vastu 28039.09 rubla nõudes ning tehti uus otsus, millega jäeti see hagi rahuldamata. Määruse kohaselt oli Tallinna TSN TK 5. veebruari 1952. a. otsus vastuolus kohtuotsuse täitmise eeskirjadega. Samas määruses sätestati, et otsus Tallinnas, Luha tn. 38 elamu kommunaalfondi arvamise kohta kuulub tagasitäitmisele. Tallinna Linnavalitsuse 9. juuli 1993. a. määruse nr. 262 punktiga 1 tunnistati Ülemkohtu Presiidiumi 16. juuni 1993. a. määruse alusel kehtetuks Tallinna Linna TSN TK 5. veebruari 1952. a. otsus nr. 88 Luha tn. 38 asuva majavalduse (elamu, tööstushoone, pesuköögi ja kuuri) arvamise kohta kohaliku nõukogu elamufondi. Selle määruse punktiga 2 tunnistati kehtetuks Tallinna Linna TSN TK 17. novembri 1971. a. korralduse nr. 651 p. 2 Luha tn. 38 asuva hoone nr. 2 (tööstushoone) andmise kohta Eksperimentaalkombinaadi "BIT" bilanssi. Sama määruse punktiga 3 kohustati Kesklinna Elamuekspluatatsiooni Valitsust ja RAS "BIT" kandma nimetatud hooned oma bilansist maha ja andma üle vara endise omaniku pärijatele Ellen Pentile ja Väino Pentile. Kuna RAS "BIT" keeldus tema bilansis olevat tööstushoonet üle andmast, esitasid E. Pent ja V. Pent

10. jaanuaril 1994. a. Tallinna Linnakohtusse hagi RAS "BIT" ja Rahandusministeeriumi vastu Luha tn. 38 asuva õigusvastaselt võõrandatud tööstushoone saamiseks. Tallinna Linnakohtu 7. detsembri 1995. a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-3729/95 jäeti see hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. veebruari 1996. a. otsusega tsiviilasjas nr. II-2/157/96 jäeti Tallinna Linnakohtu 7. detsembri 1995. a. otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse kohaselt kuulus kohtuotsus tagasitäitmisele TsPK § 417 sätestatud korras. Kuna tagasitäitmisele kuuluva kohtuotsuse alusel oli elamu ära võetud A. Pentilt, tuli elamu tagastada samuti temale. A. Pent on surnud. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et E. Pent ja V. Pent oleksid Tsiviilkoodeksi sätete kohaselt A. Penti pärijad. Seega pole põhjendatud hagejate nõue anda vaidlusalune tööstushoone neile üle kohtuotsuse tagasitäitmise korras. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et ORAS § 17 lg. 2 kohaselt tagastatakse õigusvastaselt võõrandatud vara Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" punkti 24 alusel kuulub õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamine kohaliku omavalitsuse täitevorgani pädevusse. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 22. mai 1995. a. otsusega nr. 5574 loeti Tallinnas Luha tn. 38, endisel kinnistul nr. 1297 XIV asuv tööstushoone ja krunt suurusega 680,98 m2 omandireformi objektiks ja nimetatud vara suhtes tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks V. Pent. Selle otsuse punktis 5 sätestati: "Lõpetada menetlus elamu osas, kuna omandiõigus on üle läinud". ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 10. juuni 1996. a. otsusega nr. 7597 loeti Luha tn. 38 endisel kinnistul nr. 1297 XIV asuv elamu, pesuköök ja kuur omandireformi objektiks ja selle vara suhtes tunnistati õigustatud subjektiks V. Pent. Selle otsuse punktiga 6 tühistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 22. mai 1995. a. otsuse nr. 5574 punkt 5. Tallinna Linnavalitsuse 6. veebruari 1996. a. korraldusega nr. 314-k tagastati "Luha tänav 38 endisel kinnistul nr. 1297 XIV asuv tööstushoone" V. Pentile. Sama korralduse punkt 2 sätestas: "RAS "BIT" likvideerimiskomisjonil kanda tööstushoone bilansist maha ja anda Väino Pent`ile aktiga üle". 21. veebruaril 1996. a. esitas RAS "BIT" Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 6. veebruari 1996. a. korraldus nr. 314-k seadusevastaseks. Kaebuses leiti, et nimetatud korraldus on vastuolus ORAS §-ga 12 lg. 3 p. 2, sest Luha tn. 38 asuv tööstushoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Tallinna Halduskohtu 3. septembri 1996. a. otsusega rahuldati RAS "BIT" kaebus, tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 6. veebruari 1996. a. korraldus nr. 314-k seadusevastaseks ning tehti Tallinna Linnavalitsusele ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Halduskohus leidis, et Luha tn. 38 asuv tööstushoone ei ole aktsiaseltsi "Ehitusekspert" arvamuse kohaselt säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Hoone kuju ja suurus on oluliselt muutunud põhiliselt teise korruse pealeehituse ja endise kinnistu piiridest väljaspoole ehitatud garaaz i rajamisega. Aktsiaseltsi "Ehitusekspert" eksperthinnangu töö nr. B-133-93 ja 14. augusti 1995. a. arvamuse kohaselt on Tallinnas, Luha tn. 38 asuva kogu hoonestu kubatuur ümberehituste käigus suurenenud võrreldes 1940. aastaga 38%, sealhulgas tööstushoonel 51%. Kogu hoonestu põhikonstruktsioonide maksumus

võrreldavates hindades on suurenenud 44%, sealhulgas tööstushoonel 63%. Tootmishoone põhiliselt säilinud esimese korruse eraldamine ei ole võimalik, kuna see teeks ülejäänud hoone sihipärase kasutamise tehnoloogiliselt võimatuks. 13. septembril 1996. a. esitasid Tallinna Linnavalitsus ja V. Penti esindaja vandeadvokaat Ä. RodiTallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused, milles palusid tühistada halduskohtu 3. septembri 1996. a. otsuse materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu ja teha asjas uus otsus, jättes riikliku aktsiaseltsi "BIT" kaebuse rahuldamata. Põhilise motiivina leidsid apellandid, et halduskohus laiendas linnavalitsuse korralduse sisu. Kaevatud korraldusega tagastati endisel kinnistul asuv tööstushoone ja väljaspoole endise kinnistu piire jäävat omavoliliselt ehitatud tööstushoone osa, s. o. garaaz ühes selle peal asuva kontoriruumiga (mahuga 175 m3 ) ei ole V. Pentile tagastatud. Ekspertarvamusele hinnangu andmisel ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamisel ei saanud Tallinna Linnavalitsus tagastada väljaspool kinnistut asuvat ehitist, kuna see ei ole kuulunud kinnistu koosseisu. Endisel kinnistul asuvate hoonete (tööstushoone, elamu, kuur, pesuköök) kubatuur oli 1940. a. 1543 m3 ja on käesoleval ajal 2306 m3. Hoonete kubatuuri protsentuaalne muutus on 49,25%. Õigusvastaselt võõrandatud vara on säilinud endisel individualiseeritaval kujul, sest ehitiste põhiotstarbel kasutatav kubatuur pole ümberehituste tõttu suurenenud rohkem kui poole ulatuses. Apellandid väitsid, et väljaspool endise kinnistu nr. 1297 XIV piire asuvat garaaz i ja selle teisel korrusel asuvaid kontoriruume on võimalik sissekäigu rajamisel kasutada iseseisvalt. Käesoleval ajal kasutab RAS "BIT" Luha tn. 38 hoonet administratiivhoonena. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 1997. a. otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu 3. septembri 1996. a. otsus haldusasjas nr. 3-98/96 muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus jõudis põhjendatult järeldusele, et Tallinna Linnavalitsuse kaevatud korraldus on vastuolus ORAS §- ga 12 lg. 3 p. 2. Ringkonnakohus asus seisukohale, et põhjendamata on apellandi väide, et õigusvastaselt võõrandatud vara säilivuse hindamisel tuleks endisel kinnistul asuvat majavaldust käsitleda ühtse tervikuna. Kaevatud korralduse andmise ajal kehtinud ORAS § 12 lg. 8 punktide 1 ja 2 kohaselt tuli hinnata iga ehitist kui tervikut ja selle säilivust iseseisvalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole õiged ka apellantide väited, et linnavalitsus otsustas kaevatud korraldusega tagastada V. Pentile vaid endise kinnistu piiridesse jääva tööstushoone osa, mistõttu ei tule ehitise säilivuse hindamisel arvestada garaaz i ja selle peal asuva kontoriruumi kubatuure. Sõltuvalt õigusvastaselt võõrandatud ehitise säilivusest sai kohaliku omavalitsuse täitevorgan ehitise kas tagastada või jätta tagastamata. Samuti leidis ringkonnakohus, et õiguslikult on põhjendamata V. Penti esindaja väide, et vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamisel ei saanud Tallinna Linnavalitsus arvestada garaaz i ja selle pealisehitust ka seetõttu, et see on õigusliku aluseta, s. t. omavoliliselt püstitatud ehitis, kuna puuduvad tõendid Luha tn. 38 asuva tööstushoonega külgneva garaaz i maakasutuse seaduslikkuse kohta. ORAS ei sätesta, et ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määramisel ei arvestata maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud juurdeehitist. Õigusliku aluseta püstitatud ehitise olemasolu omab Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 alusel tähtsust maa tagastamise küsimuse otsustamisel. Luha tn. 38 asuva tööstushoone kapitaalremondi projektidel on Tallinna Linna

RSN TK kooskõlastused ja hoone on 29. detsembri 1971. a. kinnitatud riikliku vastuvõtukomisjoni aktiga ekspluatatsiooni võetud. Väited garaaz i võimaliku lammutamise kohta Planeerimisja ehitusseaduse § 43 alusel on oletuslikud. 30. mail 1997. a. esitas V. Penti esindaja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 1997. a. otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud seadust vääralt ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse seaduse nõudeid, mis on viinud asja ebaõigele lahendamisele. Kassaator väidab, et ringkonnakohus kohaldas ORAS § 12 lg. 8 p. 1 ja 2 ebaõigesti ning jõudis väärale järeldusele, et vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määramisel tuleb vara koosseisu kuuluvat iga ehitist hinnata iseseisvalt. Kaevatud korralduse andmise ajal kehtinud ORAS § 12 lg. 8 punktides 1 ja 2 oli sätestatud tingimused ehitiste hindamiseks, mitte ehitise hindamiseks. Alates 2. märtsist 1997. a. kehtima hakanud ORAS § 12 lg. 8 p. 1 ja 2 redaktsiooni kohaselt vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamisel käsitletakse iga ehitist eraldi. ORAS-i kui terviku ja § 12 mõttest tuleneb, et tagastamise või mittetagastamise objektiks on omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara. Õigusvastaselt on võõrandatud kinnistu koos majavaldusega. Luha tn. 38 majavalduse koosseisu kuulusid elamu, pesuköök, kuur ja tööstushoone. Kogu hoonestu kubatuur on ümberehituste tõttu suurenenud vaid 38 %. Kassaator pole nõus ringkonnakohtu seisukohaga, et ORAS §-st 12 lg. 8 ei tulene, et ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamisel ei tuleks arvestada maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud juurdeehitusi. Pealegi leidis ringkonnakohus, et Luha tn. 38 asuva tööstushoone kapitaalremondi projektidel on Tallinna Linna RSN TK kooskõlastused ja hoone on 29. detsembril 1971. a. kinnitatud riikliku vastuvõtukomisjoni aktiga võetud ekspluatatsiooni. Kassaator leiab, et sellise otsustuse tegemisel rikkus ringkonnakohus nii kohtumenetluse norme, hinnates tõendeid valesti, kui ka kohaldas vääralt seadust. Kassaator väidab, et väljapoole endise kinnistu nr. 1297 XIV piire ehitatud garaaz ja selle teise korruse pealisehitus (kontoriruum) olid seadusevastased juba nende ehitamise ajal. See juurdeehitis on käesoleva ajani seadustamata. Seda kinnitab Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo 25. augusti 1993. a. õiend nr. 8040. millest nähtub, et Luha tn. 38 krundi pindala, millel asub elamu, pesuköök, kuur ja tööstushoone, on jätkuvalt 681 m2. Kassaator väidab, et Omandireformi aluste seadus, mis võeti vastu õigusvastaste tegudega tekitatud ülekohtu heastamiseks, arvestab vaid omaaegsete seaduslikel alustel rajatud ehitistega ja tunnustab omandireformi raames vaid hooneid seaduslikult rajanud isikute õigusi. RAS "BIT" kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Luha tn. 38 asuv tööstushoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Planeerimisja ehitusseaduse § 70 lg. 3 võimaldab kõiki ehitisi seadustada. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s:

1. Ebaõige on kassaatori väide, et antud juhtumil tuleb õigusvastaselt võõrandatud vara individualiseeritaval kujul säilimise kindlaksmääramisel vaadelda Tallinnas Luha tn. 38, endise kinnistu nr. 1297 XIV hooneid (elamu, pesuköök, kuur ja tööstushoone) ühtse tervikvarana. ORAS § 12 lg. 3 p. 2 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Vara loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju, väärtus ja suurus ei ole oluliselt muutunud. Kaevatud korralduse andmise ajal kehtinud ORAS§ 12 lg. 8 p. 1 kohaselt loeti ehitised endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui nende põhiotstarbel kasutatav kubatuur ei olnud ümberehituste tõttu suurenenud või vähenenud mitte rohkem kui poole ulatuses võõrandamisaegse kubatuuriga võrreldes. Tallinna Linnavalitsuse 6. veebruari 1996. a. korraldusega nr. 314-k tagastati V. Pentile vaid Luha tn. 38 endisel kinnistul nr. 1296 XIV asuv tööstushoone. Õiguslikuks aluseks korralduse andmisel oli ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 22. mai 1995. a. otsus nr. 5574, millega loeti omandireformi objektiks Luha tn. 38 endisel kinnistul nr. 1297 asuv tööstushoone ja krunt suurusega 680,98 m2. Luha tn. 38 elamu, pesuköök ja kuur loeti omandireformi objektiks alles ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 10. juuni 1996. a. otsusega nr. 7597. Alates 1971. aastast oli osa sellel krundil asuvatest hoonetest (elamu,pesuköök ja kuur) Tallinna Kesklinna Elamuekspluatatsiooni Valitsuse kasutuses ja tööstushoone ENSV Informatsiooni Instituudi Eksperimentaalkombinaadi "BIT" (käesoleval ajal RAS "BIT") kasutuses. Seega ekspluateeriti Luha tn. 38 elamut ja tootmishoonet aastaid eraldi objektidena. Antud juhtumil tuleb kinnistu koosseisu kuulunud tööstushoone tagastamise otsustamisel vaadelda seda hoonet iseseisva objektina. 2. Ebaõige on Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi seisukoht, et Luha tn. 38 asuvat tööstushoonet ja selle juurdeehitist (garaaz i ja selle teisel korrusel olevat kontoriruumi) tuleb vaadelda ühtse objektina. Tuginedes aktsiaseltsi "Ehitusekspert" arvamusele on kohtud leidnud, et Luha tn. 38 asuv tootmishoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, kuna hoone põhiotstarbel kasutatav kubatuur on ümberehituste tõttu suurenenud 51%. Aktsiaseltsi "Ehitusekspert" poolt koostatud eksperthinnangu nr. 133-93 kohaselt on hoone põhimõõdud jäänud samaks, hoonele on peale ehitatud teine korrus kontoriruumideks, juurde on ehitatud trepikoda, kaubalifti " aht ja kinnistu piiridest väljapoole garaaz teisel korrusel asuvate kontoriruumidega. Hoone kubatuur võõrandamise ajal oli 889 m3, käesoleval ajal on 1825 m3. Seega on hoone põhiotstarbel kasutatav kubatuur suurenenud 936 m3 võrra, millest väljaspool kinnistu piire asuv garaaz koos kontoriruumidega moodustab 175 m3. Ehitusekspertide arvates ei ole tootmishoone põhiliselt säilinud esimese korruse eraldamine mõeldav, kuna see teeb ülejäänud hoone osa sihipärase kasutamise tehnoloogiliselt võimatuks. Kaevatud korraldusega tagastas Tallinna Linnavalitsus V. Pentile Luha tn. 38 endisel kinnistul nr. 1297 XIV asuva tööstushoone. Asja materjalidest nähtub, et tööstushoone seadustamata juurdeehitisgaraaz ja selle peal olev kontoriruum ei asu endisel kinnistul nr. 1297 XIV, vaid on väljaspool selle

kinnistu piire. Antud juhtumil ei saa seadustamata juurdeehitist vaadelda tööstushoone osana. Seega polnud kaevatavas korralduses märgitud tööstushoone individualiseeritaval kujul säilimise kindlaksmääramisel alust arvestada garaaz i ja selle peal asuvat kontoriruumi. Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu apellantide väidetele, et väljaspool kinnistut asuvat juurdeehitist on võimalik eraldi ekspluateerida ja seetõttu tuleb seda juurdeehitist käsitada iseseisva objektina. Neil põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus rikkus HKS § 35, TsKS § 313 lg. 1 ja 232 lg. 4, tuleb kaevatud ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b : Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 1997. a. otsus haldusasjas nr. II-3/3/11/97 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada Väino Pentile kassatsioonikautsjon 422.50 (nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti). Määrus jõustub 24. juulil 1997. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann