3-1-1-54-97 · Riigikohus

3-1-1-54-97

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. mail 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

L. I. süüdistuses KrK § 164 lg 1 ning L. L. süüdistuses KrK § 17 lg 4 ja § 164 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss, L. I. kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar ja L. L. kaitsja vandeadvokaat Margus Heek.

Tallinna Linnakohtu 15. jaanuari 1997. a otsusega tunnistati L. I. süüdi KrK § 164 lg 1 järgi ja teda karistati 2 aasta vabadusekaotusega KrK § 47 alusel tingimisi 2 aastase katseajaga. Ühtlasi võeti L. I.-lt ära õigus töötada riigiametis 2 aasta jooksul. L. I. mõisteti süüdi selles, et ta, olles ametiisik, võttis 19. novembril 1996. a kokkulepitud summast pool - 5000 krooni - ettemaksuna altkäemaksu autokonteineri koguses sigarettide tollikontrolli eest varjatuna üle Eesti Vabariigi tollija riigipiiri toimetamise organiseerimise eest. L. L. tunnistati sama kohtuotsusega süüdi KrK § 17 lg 4 - § 164 lg 1 järgi ja karistati 2 aasta vabadusekaotusega KrK § 47 alusel tingimisi 2 aastase katseajaga. L. L. mõisteti süüdi selles, et ta organiseeris altkäemaksu võtmist, viies L. I. kokku O. V.-ga, olles eelnevalt kokku leppinud altkäemaksu maksmises ja makstavas summas, selleks, et L. I. organiseeriks autokonteineri koguses sigarettide tollikontrolli eest varjatuna üle Eesti Vabariigi tollija riigipiiri toimetamise. Tallinna Linnakohtu 15. jaanuari 1997. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualuste L. I. ja L. L.-i kaitsjad ning apellatsioonprotesti Tallinna prokuröri asetäitja M. Toming. Apellatsioonkaebustes paluti L. I. ja L. L.-i õigeksmõistmist, apellatsioonprotestis taotles prokurör kohtualustele reaalse vabaduskaotusliku karistuse mõistmist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 1997. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 15. jaanuari 1997. a otsus ja L. I. ning L. L. mõisteti neile esitatud süüdistuses õigeks. Kohtukolleegium leidis, et kriminaalasjas on tõendeid kogutud kriminaalmenetluse norme eirates ja sellest tingitult ei ole

oluliseks loetud tõendeid võimalik kasutada süü küsimuse otsustamisel. Ringkonnakohus mõistis L. I. ja L. L.-i õigeks seoses nende süü tõendamatusega. Kaitsjate apellatsioonkaebused rahuldati, prokuröri apellatsioonprotest jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu lahendi on oma kassatsioonprotestiga vaidlustanud riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Kassaator leiab, et kriminaalasja eeluurimisel ei ole rikutud jälitustegevuse seaduse nõudeid - ta peab kuriteo matkimiseks esitatud taotlust põhjendatuks ja matkimise läbiviimisel ei rikutud kassaatori arvates seadust. Seepärast oli põhjendamatu kuriteo matkimisest tulenevate süüstavate tõendite välistamine apellatsioonikohtu poolt. Oluliseks veaks peab kassaator tunnistaja O. V. ütluste kõrvalejätmist neid muude tõenditega kõrvutamata, samuti seda, et põhjendamatult jäeti andmata hinnang kohtualuste eeluurimisel antud ütlustele. Kassaator peab oluliseks rõhutada, et kohtualused võtsid ka ise omaks raha saamise ja ei ole seda fakti vaidlustanud, seega on olemas kummutamata alus L. I. ja L. L.-i süüdimõistmiseks neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises. Tema hinnangul on tõendite ignoreerimine viinud L. I. ja L. L.-i põhjendamatule õigeksmõistmisele. Motiivide puudumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu taotleb kassaator Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 1997. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri seletuse kassatsioonprotesti sisu täpsustamiseks ja kaitsjate vastuväited,

l e i d i s:

KrMk § 90 lg 2 kohaselt on kriminaalasja algatamine lubatud ainult siis, kui esineb küllaldaselt kuriteo tunnustele viitavaid andmeid. KrMK § 92 lg 2 p 1 sätestab nõude, mille kohaselt hoiatatakse avalduse vastuvõtmisel avaldajat vastutuse suhtes teadvalt vale kaebuse esitamise eest, mille kohta temalt võetakse allkiri. Avaldus või teade mittealluvas kriminaalasjas tuleb KrMK § 93 lg-s 2 sätestatud nõude kohaselt viivitamatult edasi saata alluvuse järgi, võttes samaaegselt tarvitusele vajalikud abinõud kuriteo ennetamiseks või selle tõkestamiseks. Kriminaalasja algatamise alus tuvastatakse KrMK § 93 lg-s 3 sätestatud korras, uurimisalluvusega seotud küsimused lahendatakse KrK § 104 ja § 105 järgi. L. I. ja L. L.-i kriminaalasi on algatatud kuriteo matkimist käsitlevate Jälitustegevuse seaduse sätete laiendatud tõlgendamise kaudu ja arvestamata põhimõtet, et jälitustegevuse õiguslikuks aluseks on põhiseadus, kriminaalmenetlust sätestavad seadused - ka KrMK eespool osundatud sätted. Jälitustegevuse seaduse § 12 lg 2 p 4 kohaselt võib jälituse erandtoiminguna kuriteo matkimist teostada kurjategija kinnipidamise või kuriteo väljaselgitamise eesmärgil. Materjalidest nähtub, et kriminaalasja algatamise ajendina on käsitletud O. V. avaldust selle kohta, et tulevikus on võimalik kuriteo toimepanemine L. I. poolt. Siinkohal tuleb märkida, et kuna avalduse alusel lubas piirivalvekapten L. I. toimetada tasu eest sigaretid ilma tollikontrollita üle piiri tekib küsimus, kas L. I. saab üldse olla KrK § 164 ettenähtud kuriteo subjektiks. Igal juhul ei olnud L. I. 14. novembril 1996. a veel realiseerinud mistahes lõpuleviidud ametialast kuriteokoosseisu või isegi selle katset. Erandtoimingu teostamisele asuti uurimisalluvuse vormistamise nõudeid eirates. KrMK § 104 lg 1 sätestab kuritegude loetelu, milles teostavad eeluurimist kaitsepolitsei uurijad. Uurimisalluvust võib oma motiveeritud määrusega KrMK § 104 lg 2 kohaselt muuta riigiprokurör või tema asetäitja. Riigiprokuröri asetäitja 20. novembril 1996. a vormistatud resolutsioon kriminaalasja algatamise määrusel motiveeritud määrust ei asenda ja see resolutsioon on vormistatud pärast kuriteo matkimise teostamist.

Ebapiisava materjali alusel ja menetlusnormidele mittevastavalt korraldatud jälituse erandtoiming tegelikult nurjas eeldatud kuriteoliste sidemete ja oluliste tollija riigipiiri kaitset kahjustavate ametiisikute väljaselgitamise. Kahtlustatud L. I. tegelik subjektsus või seotus tärganud kahtlustega vajanuks õigeaegset ja olulisemat kontrollimist, kui seda hilinemisega tehti eeluurimise käigus (tl. 63, 74 jt.) . Kriminaalasjas on jäänud tuvastamata oletuslik seisukoht, et L. I. oleks oma sõjaväelise staatuse kaudu vahendanud altkäemaksu mõnele ametiisikule, kes oleks olnud pädev tollikontrolli nõudeid eirates O. V.-le kuriteolist teenet osutama sigarettide maaletoimetamisel. Konkretiseerimata ja õiguslikult hindamata on jäänud versioon, mille kohaselt L. L. ja L. I. osalesid sündmustes KrK § 143 lg 2 p 1 tunnustel. Sellele viitavad nende eneste selgitused esialgsetes seletustes ja menetluse käigus antud ütlustes. Nende seaduserikkumiste kõrvaldamiseks on vaja kaaluda küsimust antud kriminaalasja täiendava eeluurimise vajalikkusest. Olles seisukohal, et läbivaadatavas kriminaalasjas on oluliselt eiratud kriminaalmenetluse seaduse nõudeid, mis on takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist, juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 1997. a otsus ja Tallinna Linnakohtu 15. jaanuari 1997. a otsus L. I. ja L. L.-i süüdistusasjas. 2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. 3. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 6. mail 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Rätsep

Liikmed: Jüri Ilvest

Peeter Vaher