Legislator Case Law & Legislation
3-2-2-7-97 ECLI:EE:RK:1997:3.2.2.7.97.154 AI generated

3-2-2-7-97 · Riigikohus

Case Number 3-2-2-7-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas läbi Aino Säkki teistmisavalduse alusel Pärnu Linnakohtu 2. detsembri 1996. a. otsuse AS-i Eesti

Legislator headnote

AI generated

3-2-2-7-97 · Riigikohus: Jõks, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas läbi Aino Säkki teistmisavalduse alusel Pärnu Linnakohtu 2. detsembri 1996. a. otsuse AS-i Eesti

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-2-7-97

M Ä Ä R U S

Tartus 2. mail 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 21. aprillil 1997. a.

Aino Säkki teistmisavalduse alusel Pärnu Linnakohtu 2. detsembri 1996. a. otsuse AS-i Eesti

Telefon Edela Telefonivõrgu hagis Aino Säkki vastu 23 813 krooni saamiseks.

Pärnu Linnakohtule esitatud hagis palus AS-i Eesti Telefon Edela Telefonivõrk Aino Säkkilt välja

mõista telefoniteenuse eest 23 813 krooni TsK § 272 alusel.

Pärnu Linnakohtu 2. detsembri 1996. a. otsusega hagi rahuldati. Otsuse kohaselt kuulus kostjale

eluruum Pärnus Suur-Sepa 24-18. Kostja oli teadlik võlgnevusest ning sellest, et võlgnevuse tekitas

Rootsi Kuningriigi kodanik Christer Gustavson ajavahemikus septembrist kuni detsembrini 1994. a.

Teistmisavalduses palus A. Säkki linnakohtu otsuse tühistada. Uue asjaoluna nimetas avaldaja Suur-

Sepa 24-18 naaberkorterite elanike kirja, milles kinnitatakse, et C. Gustavson kasutas korterit 1994. a.

juulis ja augustis. Seega ei saanud võla tekkimine septembrist kuni detsembrini 1994. a. olla seotud

C. Gustavsoni poolt korteri kasutamisega. Telefonivõrgul ei ole kostjaga lepingut telefoni

kasutamiseks. Telefon on registreeritud 1986. a. surnud kostja lahutatud abikaasa Johannes Säkki

nimele ning kõik arved on saadetud talle. Kostja ei ole hagejalt saanud ühtki arvet telefoniteenuste

eest tasumiseks.

Vastustaja ei ole teistmisavaldusega nõus ning leidis, et avalduse sisuks olevad asjaolud pidid olema

avaldajale teada otsuse tegemise ajal 2. detsembril 1996. a.

Kolleegium leidis, et kohtuotsuse teistmiseks ei ole alust.

TsKS § 350 lg 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude

ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Sellest tulenevalt ei saa teistmise

aluseks olla pärast kohtuotsuse tegemist ilmsiks tulnud tõendid, mis kinnitavad või lükkavad ümber

kohtu poolt juba hinnatud tõendeid. A. Säkki teistmisavaldus ei sisalda uusi asjaolusid, mida ta ei

teadnud või ei võinud teada asja kohtuliku arutamise ajal. Teistmisavalduses on viidatud asjaoludele,

mis kohtuistungite protokollide kohaselt olid kohtus arutusel ja millede põhjal kohus tegi otsuse.

TsKS § 163 lg 1 kohaselt peavad pooled enne kohtuistungit teatama kohtule kõik asjaolud, mida nad

peavad oluliseks asja lahendamisel ning esitama asjaolusid kinnitavad tõendid. Kohus saab rajada

otsuse vaid nendele tõenditele, mis olid esitatud hiljemalt kohtuistungil. Hilisemad tõendid, kui need

ei sisalda uusi olulisi asjaolusid, mis ei olnud ega võinudki olla kostjale teada, ei ole kohtuotsuse

teistmise ehk uuesti läbivaatamise aluseks.

Kostja on vaidlustanud kohtuotsuse sisulist õigsust, kuid teistmise aluseks ei ole

materiaalõigusnormide väär kohaldamine või tõlgendamine ega protsessinormide väär kohaldamine

või oluline rikkumine.

Juhindudes TsKS §-st 354 lg 3, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Aino Säkki avaldus Pärnu Linnakohtu 2. detsembri 1996. a. otsuse teistmiseks

rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed A. Kull, T. Vernik