Legislator Case Law & Legislation
3-1-3-15-97 ECLI:EE:RK:1997:3.1.3.15.97.150 AI generated

3-1-3-15-97 · Riigikohus

Case Number 3-1-3-15-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

3-1-3-15-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Legislator headnote

AI generated

3-1-3-15-97 · Riigikohus: 3-1-3-15-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-3-15-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. aprillil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja N.S. ja V.K. süüdistuses KrK § 203 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti N.S. ja V.K. Tartu Maakohtu 18. septembri 1995. a korraldava istungi määrusega kohtu alla süüdistuses KrK § 203 lg 1 järgi. Tartu Maakohtu 12. novembri 1996. a otsusega mõisteti mõlemad kohtualused KrK § 203 lg 1 järgi süüdi ning neid karistati rahatrahviga 200 päevamäära - s. o 2000 krooni ulatuses.

Sama otsusega mõisteti süüdi J.A. ja A.B.. N.S. ja V.K. mõisteti süüdi selles, et nad 10. augustil 1994. a tarvitasid teadvalt kaaskohtualuste A.B. ja J.A. poolt varastatud alkoholi, õlut ning sigarette. Esitatud kohtuvea parandamise avalduses taotleb Tartu prokurör Arvi Kungla Tartu Maakohtu 12. novembri 1996. a otsuse osalist tühistamist ning N.S. ja V.K. karistusest vabastamist seoses kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega. Avaldaja põhistab oma taotlust asjaoluga,et kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 53 lg 1 p 1 redaktsiooni kohaselt oli kolmanda astme kuriteo aegumistähtajaks 1 aasta, arvates kuriteo toimepanemise hetkest.

Seega ei saanud maakohus N.S. ja V.K. kriminaalvastutusele võtta, sest neile süüksarvatud kolmanda astme kuriteo toimepanemisest oli möödunud rohkem kui 1 aasta. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles avalduse rahuldamist, l e i d i s : Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. N.S. ja V.K. on süüdi mõistetud kolmanda astme kuriteos, mille nad olid toime pannud rohkem kui aasta enne nende kohtu alla andmist. Seega oli vastavalt teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 53 lg.1 p 1 redaktsioonile nende kriminaalvastutusele võtmine aegunud.

Sama seisukoht on väljendatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses 12. märtsist 1996.a A.K süüdistusasjas. Niisiis tulnuks Tartu Maakohtul kohtuotsuse tegemisel N.S. ja V.K. suhtes juhinduda KrMK § 5 lg 2 sätetest ning vabastada nad karistusest. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ning KrMK § 5 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : Tühistada Tartu Maakohtu 12.novembri 1996.a otsus V.K. ja N.S. karistamise osas KrK § 203 lg 1 järgi. Vabastada V.K. ja N.S. karistusest seoses aegumistähtaja möödumisega.

Otsus jõustub 29. aprillil 1997.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: J. Ilvest Liikmed: E. Kergandberg, J. Rätsep