3-1-1-49-97 · Riigikohus

3-1-1-49-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. aprillil 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

V. L. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber.

V. L. tunnistati Lääne-Viru Maakohtu 14. jaanuari 1997. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi

ning teda karistati kolmekuulise vabadusekaotusega noortevanglas.

V. L. tunnistati süüdi selles, et ta 23. septembril 1996. a koos lapseealise S. V.-ga tungis ukseriivi avamise ja

võtmega ukseluku avamise teel Lääne-Virumaal R. vallas N. külas asuvasse ja V. V.-le kuuluvasse majja,

kust varastas salaja majaomanikule kuuluvat vara 1115 kr ulatuses.

Nii V. L.-i kaitsja apellatsioonkaebuses kui ka apellatsioonprotestis taotleti V. L.-i tingimuslikku vabastamist

karistusest.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 1997. a otsusega tühistati osaliselt Lääne-Viru

Maakohtu 14. jaanuari 1997. a otsus. V. L. tunnistati süüdi KrK § 139 lg 2 p 3 järgi, talle mõisteti karistuseks

kolmekuuline vabadusekaotus, KrK § 47 lg 1 alusel vabastati ta üheaastase katseajaga tingimuslikult

karistuse kandmisest ning KrK § 47 lg 3 alusel kohustati teda jätkama õpinguid Puiatu Erikoolis.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 1997. a otsuses on rõhutatud, et kuna V. L. pani

varguse toime koos kuriteo subjektiks mitteoleva lapseaealisega, siis ei saa tema tegu kvalifitseerida KrK

§ 139 lg 2 p 1 järgi.

Kassatsioonprotestis taotleb riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

5. veebruari 1997. a otsuse tühistamist osas, millega ringkonnakohus ei pidanud võimalikuks kvalifitseerida

V. L.-i käitumist KrK § 139 lg 2 p 1 järgi.

Prokurör loeb põhjendatuks sellist kohtupraktikat, mille kohaselt gruppi saab moodustada ka isik, kes

kriminaalõiguse mõttes ei saa olla kuriteo subjekt. Prokurör loeb põhjendamatuks arusaama, et kuriteo

toimepanemine koos kuriteo subjektiks miteoleva isikuga ei ole vastutust raskendav asjaolu, kui on selge, et

üksi tegutsedes poleks isik saanud kuritegu toime panna. Prokurör möönab siiski, et tema seisukoht võib olla

ekslik, kuid vajaks sel juhul argumenteeritud kummutamist.

Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas prokurör kassatsioonprotestis sisalduvat taotlust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse

l e i d i s :

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 1997. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu

tühistamisele.

Ringkonnakohtu otsuses märgitakse tõepoolest lühidalt ja pikemalt motiveerimata, miks V. L.-i tegu ei saa

olla kvalifitseeritav KrK § 139 lg 2 p 1 järgi: sellepärast, et S. V. ei ole kuriteo subjekt. Seda, miks

lapseealine ei ole kuriteo subjekt ei ole kohtuotsuses põhjust pikemalt põhjendada. Seega saab

põhimõtteliselt õiguslikult püstitada üksnes küsimuse sellest, kas isik, kes ei ole kuriteo subjekt, saab

kuuluda isikute gruppi KrK § 139 lg 2 p 1 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerib Viru

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi põhimõttelist seisukohta, et kriminaalõiguse mõttes saab isikute

grupist rääkida vaid siis ja niivõrd, kui ja kuivõrd on kõik selle liikmed käsitatavad iseseisvate kuriteo

subjektidena. Tulenevalt viimatiöeldust ei saa V. L.-i koostoime kuriteo toimepanemisel lapseealise S. V.-ga

olla käsitatav kuriteo toimepanemisena kurjategijate grupi poolt.

Kassaatoriga tuleb nõustuda selles, et kuriteo toimepanemine koostoimes lapseealisega võib olla iseseisvaks

kvalifitseerivaks asjaoluks, kuid seda vaid juhul, kui seadusandja seda vajalikuks peab. Mingil juhul ei saa

aga pragmaatilised kaalutlused olla aluseks kriminaalõiguse põhimõistete sellisele sisustamisele, mis ei ole

kooskõlas kriminaalseaduse mõttega.

Samas peab aga Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et kuriteo toimepanemist kaastoimes

isikuga, kes ei ole kuriteo subjekt, võib kohus arvestada karistuse mõistmisel kuriteo laadi iseloomustades.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Jätta kassatsioonprotest rahuldamata ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 1997. a

otsus V. L. süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p 3 järgi muutmata.

Riigikohtu otsus jõustub 29. aprillil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep