3-3-1-12-97 · Riigikohus

3-3-1-12-97

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 25. aprillil 1997. a.

Riigi Tolliameti ja aktsiaseltsi Turmoil

kassatsioonkaebuste läbivaatamine

tollieeskirjade rikkumise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

24. aprillil 1997. a. avalikul kohtuistungil ühises menetluses läbi Riigi Tolliameti ja aktsiaseltsi

Termoil esindajate kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. jaanuari

1997. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr. 3-3õ/95/97.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Riigi Tolliameti esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik ja

aktsiaseltsi Termoil esindaja vandeadvokaat Raivo Laus.

1. 29. mail 1996. a. koostas Riigi Tolliamet tollieeskirjade rikkumise protokolli nr.1 selle kohta, et

24.-26. maini 1996. a. toimetas AS Parevek eeldeklaratsioonide alusel aktsiaseltsi Termoil

kütusehoidlatesse 106 raudteetsisterni kütust A 95 E, A 76 ja diislikütust, mis oli tolli järelvalve all

kui lõplikult deklareerimata kütus. AS Termoil väljastas ajavahemikul 24.-28. maini 1996. a.

nimetatud deklareerimata ja tolli järelvalve all olevat kütust, kuigi 24.,27. ja 28. mail 1996. a.

informeeris Riigi Tolliamet kirjalikult aktsiaseltsi Termoil, et nimetatud kütus on tollijärelevalve all

ning kütuse väljastamisel ilma tolli loata võetakse AS Termoil vastutusele Tolliseaduse järgi.

Tolliseaduse § 22 lg. 3, Rahandusministri 30. juuni 1995. a. määrusega nr. 97 kinnitatud

tolliprotseduuri "import vabaks ringluseks" tollivormistuse korra p. 35 ja Riigi Tolliameti 11. aprilli

1994. a. käskkirja nr. 80 "Sisseveetava kauba esmase registreerimise protseduuri kohta" p. 5 kohaselt

on kauba kasutamine lubatud alates lõplikult täidetud kaubadeklaratsiooni tollis kontrollimisele ning

aktsepteerimisele järgneva kalendripäeva kella 12.00-st. Protokollis leiti, et AS Termoil võttis kütuse

kasutusele ilma tolli loata ja kuulub vastutusele võtmisele Tolliseaduse § 60 alusel. Protokolli

kohaselt rikkus AS Termoil Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5, s.t. kasutas tollijärelevalve all olevat kaupa

ilma tolli loata.

Riigi Tolliameti peadirektori 12. juuni 1996. a. otsuse nr. 2 kohaselt tehti kindlaks, et AS Termoil

osales kaasaaitajana tolli järelevalve all oleva kauba kasutusele võtmisel ilma tolli loata ja teda

karistati Tolliseaduse §-s 57 lg. 4 p. 5 sätestatud rikkumise eest sama seaduse §-de 59 lg. 4 ja 60 lg. 2

p. 3 alusel rahatrahviga 7 000 000 krooni. Otsuse tegemisel juhinduti HÕS §-st 266 lg. 1 punktist 2.

2. 25. juunil 1996. a. esitas aktsiaseltsi Termoil esindaja kaebuse Harju Maakohtu halduskohtunikule,

milles taotles Riigi Tolliameti nimetatud otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist asjas HÕS §

218 p. 8 alusel. Kaebuse motiivid olid järgmised:

HÕS § 218 p. 8 kohaselt ei või haldusõiguserikkumise asja menetlust algatada ja algatatud menetlus

tuleb lõpetada, kui antud fakti kohta on algatatud kriminaalasi. Tolliseaduse § 59 lg.2 kohaselt

vastutab tollieeskirjade rikkumise eest nii juriidiline kui ka füüsiline isik sama seaduse § 60 alusel,

kui

see

rikkumine

ei

too

kaasa

füüsilise

isiku

kriminaalvastutust.

Riigi

Tolliameti

tollijärelevalveosakonnas ja Politseiameti Keskuurimisbüroos algatati kriminaalasjad kütuse

salakaubaveo tunnustel seoses aktsiaseltside Parevek ja Vegelar tegevusega. Kaebaja leidis, et

füüsilise isiku kriminaalvastutusele võtmise korral ei vastuta juriidiline ega füüsiline isik Tolliseaduse

§ 60 järgi. HÕS § 30 lg. 2 kohaselt, kui kriminaalasja algatamisest keeldutakse või kriminaalasi

lõpetatakse, kuid haldusõiguserikkuja tegevuses on haldusõiguserikkumise tunnused, võib

halduskaristuse määrata mitte hiljem kui ühe kuu jooksul kriminaalasja algatamisest keeldumise või

selle lõpetamise määruse tegemise päevast arvates.

Nimetatud otsuse tegemisel juhinduti HÕS §-st 266 lg. 1 punktist 2, kuid HÕS § 266 lõikel 1 puudub

punkt 2.

Aktsiaseltsile Termoil esitati süüdistus kauba kasutamisele võtmisele kaasaaitamises, kuid see

süüdistus on umbmäärane. Sellise süüdistuse võib esitada kõigile isikutele, kes puutusid kokku

aktsiaseltsi Parevek poolt imporditud kütusega, alates raudteest, mille abil transporditi kütus Eestisse,

kuni autojuhini, kes kütust kasutas. HÕS § 6 kohaselt ei saa umbmäärane tegu olla

haldusõiguserikkumiseks. Halduskaristust kaasaaitamise eest võib kanda üksnes füüsiline isik. HÕS

ja Tolliseadus ei ava kaasaaitamise mõistet. See mõiste on ammendavalt avatud Kriminaalkoodeksi §-

s 17 lg. 6. Seaduse analoogiat kasutades on osavõtu mõisted sarnased. Kaasaaitamine on üks osavõtu

vorme, mistõttu kaasaaitajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Seetõttu puudub aktsiaseltsi Termoil

tegevuses haldusõiguserikkumise koosseis.

Kui AS Termoil vastutab kütuse kasutusele võtmisele kaasaaitamise eest, siis peab kõigepealt

vastutama riigiettevõte Eesti Raudtee, kes toimetas 106 raudteetsisterni kütust aktsiaseltsi Termoil

territooriumile. Reedel 24. mail 1996. a. kell 4.40 saatis Maardu jaam tsisternid bensiini ja

diislikütusega aktsiaseltsile Termoil. Aktsiaseltsi Termoil direktori asetäitja Nail Sibagatulin käis

Maardu jaamas ja tutvus raudtee saatelehtedega, millel oli kauba saajaks märgitud AS Parevek.

Saatelehtedel olid tollitemplijäljendid ja allkirjad, s.h. tollitemplijäljend "laadimine lubatud" koos

allkirja ja kuupäevaga 23. mai 1996. a. ning selle kõrval tollitemplijäljend numbriga "421". Riigi

Tolliameti 11. aprilli 1994. a. käskkirja nr.80 "Sisseveetava kauba esmase registreerimise protseduuri

rakendamine" p. 2 kohaselt võivad kauba esmase registreerimise protseduuri (ERP) deklarantideks

olla tolli poolt usaldatavad Eesti Ettevõtteregistris registreeritud kauba saajad (importöörid), kes

esitavad ERP enda nimel ja enda eest. Kauba saaja usaldatavuse otsustab tema asukohajärgne

tolliinspektuur. Antud juhul oli toll andnud ERP õiguse aktsiaseltsile Parevek. Seetõttu võis kauba

saatmisel tollikontrolli tsoonist aktsiaseltsile Termoil kindel olla, et selle kaubaga on toll koos tema

poolt usaldatud ettevõttega täitnud kõik tolliformaalsused. Nimetatud käskkirja p. 7 kohaselt võib

raudtee vastutusel sihtjaama saabunud kaupu maha- ja ümber laadida tollis kontrollitud ja

aktsepteeritud ERP deklaratsiooni või lõplikult täidetud impordi deklaratsiooni alusel ning pärast

tollilt kauba laadimiseks loa saamist. Vastavalt 2. juulil 1993. a. sõlmitud Kokkuleppele Riigi

Tolliameti ja RE Eesti Raudtee vahel aktsiisiga maksustatavate mootorikütuste ja -õlide vagunite

liikumise üle kontrolli kehtestamise ajutise korra kohta punktile 1 oli RE Eesti Raudtee kohustatud

mootorikütusega ja -õlidega vaguneid sihtjaamades ega teel sihtjaama mahalaadimiseks mitte andma

ilma tolli loata, s.t. ilma kaubasaaja poolt impordideklaratsiooni esitamata, millest nähtuks, et kaup

on lubatud vabasse ringlusesse Eesti territooriumil. Selle kokkuleppe punkti 2 kohaselt oli RE Eesti

Raudtee kohustatud juhul, kui ta rikub punktis 1 nimetatud tingimusi, tasuma Riigi Tolliametile kõik

impordimaksud, kaasa arvatud aktsiisi kaubalt, mis laaditi maha ilma tolli loata. Seetõttu raudtee

poolt kütusetsisternide transportimisel Maardu jaamast aktsiaseltsi Termoil võis eeldada, et kaup on

lubatud vabasse ringlusse Eesti territooriumil. Samal päeval, s.o. 24. mail 1996. a. saatis Ülemiste

Tollipunkti peainspektor faksi aktsiaseltsile Termoil ettekirjutusega, mille kohaselt tuli aktsiaseltsi

Parevek nimele saabunud kütuse väljastamisest teatada Riigi Tolliameti tollijärelevalve osakonda V.

Leegile. Seega oli aktsiaseltsil Termoil õigus kütust maha laadida, ümber laadida ja omaniku

korralduste alusel väljastada. Väljastamisest tuli vaid teatada. Seega oli toll andnud loa kauba

väljastamiseks. Seetõttu puudub aktsiaseltsi Termoil tegevuses haldusõiguserikkumise koosseis.

Aktsiaseltsi Termoil käitumises puudub süü aktsiaseltsile Parevek kuuluva kauba ilma tolli loata

kasutusele võtmise kaasaaitamises. AS Termoil ei teadnud ega pidanudki teadma, kas tollivormistus

on lõpetatud või mitte, sest seaduse kohaselt ei ole ükski isik kohustatud sellest teatama kütuse

hoiustajale. Tolliseaduse § 35 lg. 3 kohaselt on keelatud tolliterritooriumile toimetatud kauba

kasutamine enne tollivormistuse lõppu, kui toll ei ole määranud teisiti. Seega võib toll määrata igal

hetkel teistsuguse korra, kui näeb ette üldine kord. Tolliseaduse § 23 kohaselt on tollidokument

Tolliameti luba, tõend või tema ametniku poolt aktsepteeritud dokument, mille alusel tolliametnik

lubab kauba sisse- või väljaveoks, allutab selle mõnele teisele tolliprotseduurile või rakendab

maksusoodustusi. Võimatu on teada, millise dokumendi juures võib vastav luba olla ja kuidas see on

vormistatud.

Laupäeval 25. mail 1996. a. koostas Riigi Tolliameti järelevalveosakonna juurdluse vanemspetsialist

V. Leek dokumentide järelkontrolli alusel kirja, mille kohaselt see osakond ei tee takistusi

kütusetsisternide väljaandmiseks aktsiaseltsile Parevek. Seega olid selleks päevaks kõrvaldatud

takistused, millest AS Termoil ei pidanud teadma, kütuse maha-ja pealelaadimiseks ning

väljastamiseks. Kütuse saabumise päeval 24. mail 1996. a. saabus aktsiaseltsile Termoil aktsiaseltsilt

Parevek avaldus, milles ta palus see kütus üle kanda aktsiaseltsi Vegelar hoiustamislepingule.

Aktsiaseltsi Vegelar 24. mai 1996. a. avalduse alusel sõlmiti temaga hoiuleping. Seejuures kontrollis

AS Termoil aktsiaseltsi Vegelar registreerimistunnistust, tegevuslitsentsi ja maksuameti õiendit.

Seega oli aktsiaseltsi Termoil juhtkonnale teada, et kütuse mahalaadimise hetkel oli kütuse

omanikuks AS Vegelar, kelle esindaja oli ka kütuse vastuvõtmise juures. Aktsiaseltside Termoil ja

Parevek vahel puudusid antud kütuse koguse osas lepingulised suhted ja kohustused.

Laupäeval 25. mail 1996. a. esitas AS Vegelar aktsiaseltsile Termoil avalduse, milles paluti

aktsiaseltsi Vegelar nimel vastuvõetud ja hoiustatav kütus üle kanda aktsiaseltsi Favora ning

osaühingu Männik hoiustamislepingutele, kellega olid aktsiaseltsil Termoil sõlmitud 1996. a. märtsis

hoiulepingud. AS Favora ja OÜ Männik andsid kütuse omakorda üle aktsiaseltsile AA-Trading

(hoiuleping 2. oktoobrist 1995. a.), M&V (hoiuleping 6. märtsist 1996. a.) ja EK (hoiuleping 24.

märtsist 1995. a.). AS AA-Trading andis kütuse üle aktsiaseltsidele N-Terminaal (hoiuleping 12.

juunist 1995. a.), NB (hoiuleping 20. oktoobrist 1994. a.) ja EK. Kütuse väljaandmine terminaalist

toimus nimetatud aktsiaseltside poolt antud korralduste alusel. Nendele aktsiaseltsidele ei ole Riigi

Tolliamet teinud ettekirjutusi. Riigi Tolliamet ei ole teinud ettekirjutust ka aktsiaseltsile Termoil

nimetatud aktsiaseltsidele kuuluva kütuse hoiustamise ja väljaandmise korra kohta. Aktsiaseltsi

Termoil seisukohalt omas kütuse omaniku vahetus tähtsust vaid kui fakt, kellelt ja mis ajast nõuda

hoiustamise ning kütuse maha- ja pealelaadimise kulusid. AS Termoil oli üksnes hoiustaja, temal ei

olnud kauba kasutamise ja käsutamise õigust, ta ei olnud Tolliseaduse § 1 p. 6 mõttes ka kauba

valdaja, kellel omanikuna või muul alusel olnuks õigus kaupa kasutada või teha selle suhtes

korraldusi.

Teisipäeval 28. mail 1996. a. andis Riigi Tolliameti vanemspetsialist V. Leek aktsiaseltsile Termoil

kaks kirja. 27. mai 1996. a. kirjaga nr.8-6/104 paluti peatada kütuse väljaandmine aktsiaseltsi Parevek

kogustest. Sel ajal ei olnud aktsiaseltsis Termoil aktsiaseltsi Parevek kütust, mistõttu aktsiaseltsi

Parevek kütust ei olnudki võimalik väljastada. 28. mai 1996. a. kirjaga nr.1-8/801 teatati, et

aktsiaseltsi Parevek kütusekoguste suhtes on kohaldatud tollitõkendit ja seda kütust ei ole võimalik

väljastada ilma Riigi Tolliameti kirjaliku loata. AS Termoil jätkas kütuse väljastamist, kuna tal

puudusid õigussuhted aktsiaseltsiga Parevek ja kütus, mis oli terminaalis hoiul, kuulus teistele

omanikele, kes tegid selle kütuse kohta korraldusi ja esitasid nõudmisi. Tollitõkendi panemine tolli

poolt, s.t. kütusemahutite plommimine toimus 29. mail 1996. a., mille kohta koostati akt. Alates

sellest hetkest ei ole kütust väljastatud. On arusaamatu, miks süüdistatakse aktsiaseltsi Termoil

aktsiaseltsile Parevek kaasaaitamises, sest viimasega puudusid õigussuhted. AS Termoil kui

hoiustamisteenuse osutaja täitis kütuse omanike seaduslikke korraldusi ja oli õigussuhetes selle

kütuse omanikega. Aktsiaseltsi Termoil käitumise ja haldusõiguserikkumise vahel puudub põhjuslik

seos, samuti süü.

3. Harju Maakohtu halduskohtuniku 4. novembri 1996. a. otsusega jäeti nimetatud kaebus

rahuldamata ja Riigi Tolliameti kaevatud otsus muutmata.

Halduskohtunik leidis, et aktsiaseltsi Parevek poolt aktsiaseltsi Termoil kütusehoidlatesse toimetatud

kütus oli tolli järelevalve all, mille kohta oli saatelehtedel, s.h. rongi kaalulehtedel märge

"Tollikontrolli all olev kaup". Ainsaks toiminguks, mida toll oli aktsepteerinud, oli kütuse

mahalaadimine aktsiaseltsis Termoil. Seda tõendavad märked saatelehtedel "Laadimine lubatud" ja

tolli märge "Nõus" aktsiaseltsi Parevek poolt riigiettevõttele Eesti Raudtee esitatud avaldustel nr. 21,

22, 23 ja 27. Aktsiaseltsi Termoil direktori asetäitja Nail Sibagatulin, kes kuulati kohtus üle

tunnistajana, pidi teadma, et tegemist oli tolli järelevalve all oleva kaubaga. AS Termoil pidi ise huvi

tundma kütuse saatedokumentide vastu, kuna Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 1995. a. määrusega nr.

132 kinnitatud "Kütuse ja määrdeainete kaubandusliku vahendamise korra" p. 18 kohaselt on nõutud,

et kütuse ladustamine teenusena peab olema vormistatud kauba saatedokumendis, mis võimaldab

kaupa identifitseerida ja kuhu teiste andmete hulgas peab olema märgitud kütuse sisseveol ka

tollideklaratsiooni number ja kuupäev. Aktsiaseltsil Termoil puudusid sellised saatedokumendid.

Halduskohtunik leidis, et on tõendatud ja seda muu hulgas ka aktsiaseltsi Termoil esindaja ning

tunnistaja N. Sibagatulini vastuoluliste ütlustega, et 24. mail 1996. a., 27. mail 1996. a. ja 28. mail

1996. a. informeeris Riigi Tolliamet kirjalikult, et kütus on tolli järelevalve all ja selle väljastamisel

ilma loata võetakse AS Termoil vastutusele Tolliseaduse sätete rikkumise eest. Kütuse väljastamise

keeld oli aktsiaseltsile Termoil arusaadav. Tunnistaja N. Sibagatulini ütluste kohaselt, kui ettekirjutus

oleks tehtud aktsiaseltsi Vegelar nimele saabunud kütuse kohta, ei oleks ta kütust väljastanud.

Tolliseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt on kaup tolli järelevalve all importimisel vabaks ringluseks

tollikontrolli tsooni toomisest kuni kauba vabastamiseni ja sama seaduse § 35 lg. 3 kohaselt on

tolliterritooriumile toimetatud kauba kasutamine enne tollivormistuse lõppu keelatud, kui toll ei ole

määranud teisiti.

Halduskohtunik leidis, et Tolliseaduse § 35 lg. 3 mõtte kohaselt tuleb tolli järelevalve all oleva kauba

kasutamiseks lugeda kõiki õigustoiminguid, mis ei ole tollile deklareeritud ja tolli poolt

aktsepteeritud. Vastupidisel juhul ei oleks tolli järelevalve, s.o. tolli meetmed tollikontrolli alla

kuuluva kauba liikumise ja hoidmise arvestamiseks, teostatav. Aktsiaseltsi Parevek poolt sisse toodud

kütus kanti aktsiaseltsi Termoil poolt aktsiaseltsi Vegelar hoiustamislepingule ja sellega kaotas AS

Parevek reaalse valduse kütuse suhtes, loovutades tolli järelevalve alt vabastamata kauba teise isiku

kasutusse ja valdusse. Tolli järelevalve all olev kütus väljastati aktsiaseltsi Termoil hoidlatest hoidja

enda reaalse tegevuse tulemusena.

Halduskohtunik ei nõustunud kaebaja väitega, et halduskaristust kaasaaitamise eest võib kanda

üksnes füüsiline isik. Tolliseaduse § 1 p. 4 kohaselt mõistetakse isiku all peale füüsilise isiku ka Eesti

või välisriigi ettevõtet, asutust või muud organisatsiooni või rahvusvahelist organisatsiooni.

Halduskohtunik leidis samuti, et Riigi Tolliamet juhindus otsuse tegemisel HÕS §-st 266 lg. 1

punktist 2, s.o. olematust punktist. Õige olnuks juhinduda lõikest 2. Riigi Tolliamet on sisuliselt

sellest sättest juhindunud, mistõttu see eksimus ei anna alust otsuse tühistamiseks. Veel leidis

halduskohtunik, et kriminaalasja algatamine Riigi Tolliameti poolt KrK § 76 lg.1 tunnustel ja RPA

Majanduspolitsei poolt KrK § 143 lg.3 p.1 järgi ei välista aktsiaseltsi Termoil haldusvastustust, kuna

käsitletava fakti ja aktsiaseltsi Termoil vastutavate isikute suhtes ei ole algatatud kriminaalasja.

4. 18. novembril 1996. a. esitas AS Termoil apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles

palus tühistada halduskohtuniku otsus ja lõpetada asjas menetlus HÕS §-s 218 p. 1 ja 8 sätestatud

alustel seoses aktsiaseltsi Termoil käitumises haldusõiguserikkumise koosseisu puudumisega ning

kriminaalasja algatamisega antud fakti kohta. Apellatsioonkaebuse motiivid olid järgmised:

Kaevatav kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Riigi Tolliamet on otsuse tegemisel

juhindunud olematust sättest - HÕS §-st 266 lg.1 punktist 2.

Asja materjalidest nähtub, et antud fakti kohta on algatatud kriminaalasi. Kriminaalasjad algatati

seoses aktsiaseltsi Parevek tegevusega. Kohus on jätnud selle arvestamata, rikkudes HÕS § 218 p. 8

ning Tolliseaduse § 59 lg. 2 ja 60.

Aktsiaseltsi Termoil tegevuses puudub haldusõiguserikkumise koosseis. Kaasaaitamine on võimalik

üksnes täideviija olemasolul. Täideviija pidi võtma tolli järelevalve all oleva kauba kasutusele. Riigi

Tolliameti esindaja ei esitanud ja kohus ei kogunud ühtegi tõendit selle kohta, kes oli antud

õiguserikkumise täideviija. Vastupidi, ta keeldus vastu võtmast ja tõendina arvestamast Tallinna

Halduskohtu 11. oktoobri 1996. a. kohtuotsust, mis oli HÕS § 306 kohaselt jõustunud selle

teatavakstegemisest. Selle kohtuotsusega tühistati aktsiaseltsile Parevek määratud halduskaristus.

Põhjendamatu ja ebaseaduslik on kohtuotsuse väide, et AS Termoil aitas kaasa tolli järelevalve all

oleva kauba kasutamisele. Ükski isik ei pea teatama kütuse hoiustajale, kas kütus on tolli järelevalve

all või mitte. AS Termoil ei teadnud ega pidanudki teadma, kas tollivormistus on lõppenud või mitte.

Tolliseaduse § 42 kohaselt lõpeb tollivormistus kauba vabastamisega, millega antakse kaup valdaja

käsutusse. Kauba vabastamine ei välista kauba jätmist tolli järelevalve alla. Seega on võimalik tolli

järelevalve all olevat kaupa käsutada ja ka kasutada. Isegi kui AS Termoil oleks teadnud, kas kaup on

tolli järelevalve all või mitte, ei kinnita see tema süüd selles õiguserikkumises. Raudtee poolt

kütusetsisternide transportimisel Maardu jaamast aktsiaseltsile Termoil kinnitati veelkord, et kaup on

lubatud vabasse ringlusse Eesti territooriumil. Kauba saatmisel tollikontrolli tsoonist aktsiaseltsile

Termoil võis olla kindel, et kõik tolliformaalsused on lõppenud. Saatedokumente aktsiaseltsil Termoil

ei olnud. Need olid raudtee poolt üle antud Tolliametile ja seepärast ei olnud võimalik rahuldada

aktsiaseltsi Termoil taotlust raudteeledokumentide väljastamises. Kohus on teinud eksliku järelduse,

et ainsaks toiminguks kaubaga, mille saaatelehtedel on templijäljend "Tollikontrolli all olev kaup" ja

"Laadimine lubatud" on üksnes kütuse mahalaadimine. Antud juhul võis kaupa maha laadida ja

ümber laadida. Aktsiaseltsist Termoil kaupade väljaveol toimus sisuliselt nende ümberlaadimine

ühest hoiukohast teise kauba omaniku korralduse alusel.

Kohus on andnud mõistele "kütuse kasutamine" laiendatud ja seadusest mittetuleneva mõtte.

Kasutamine seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asjalt viljade saamises. Aktsiaseltsi Parevek

poolt lepingute sõlmimist ei saa vaadelda kütuse kasutamisena. Samuti ei saa vaadelda aktsiaseltsi

Termoil poolt oma klientidele kütuse hoiustamise teenuste osutamist kütuse kasutamisena. AS

Parevek ei ole olnud kunagi aktsiaseltsi Termoil kliendiks. Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5 sätestab tolli

järelevalve all oleva kauba kasutamist, mitte käsutamist. Antud juhul toimus kauba käsutamine, mitte

kasutamine. Hoiustamisteenuse osutamisel on praktiliselt võimatu kaupa kasutada, s.t. seda tarbida.

Asja läbivaatamisel kohtus ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et AS Termoil oleks kaupa

kasutanud või käsutanud.

Kohus asus ekslikule seisukohale, et aktsiaseltsil Termoil puudus luba kauba väljastamiseks. Reedel

24. mail 1996. a. kell 19.02 Ülemiste Tollipunkti peainspektori poolt aktsiaseltsile Termoil väljastatud

faks ettekirjutusega saadi kätte alles esmaspäeval 27. mail 1996. a. Sellest ettekirjutusest tulenes

firma Parevek nimele saabunud kütuse väljastamisest teatamise kohustus, mitte aga kütuse

väljastamise keeld. Seega oli toll andnud loa kauba väljastamiseks, mis kehtis 24. maist 1996. a. kuni

28. maini 1996. a. Riigi Tolliameti 27. mai ja 28. mai 1996. a. ettekirjutused keelasid aktsiaseltsile

Parevek, mitte aga aktsiaseltsile Vegelar, kuuluva kütuse väljastamise. Aktsiaseltsile Parevek

kuuluvat kütust aktsiaseltsi Termoil kütusehoidlates ei olnud. Kuna kütus on liigitunnustega

piiritletud asi, siis oli ka sisuliselt võimatu kindlaks teha, kas 28. maist 1996. a. kella 12.00-st, s.o.

pärast ettekirjutuse saamist, kuni 29. mai 1996. a. hommikuni, s.o. tollitõkendi kohaldamiseni,

väljastati aktsiaseltsi Parevek poolt Eestisse toodud kütust või mitte.

Väär on kohtuotsuses esitatud väide, et juriidiline isik saab vastutada haldusõigusrikkumises

kaasaaitajana. Halduskaristust kaasaaitamise eest võib kanda üksnes füüsiline isik. See mõiste on

ammendavalt avatud KrK §-s 17 lg. 6. Teod, mis on kaasaaitamise koosseisulisteks tunnusteks, saab

toime panna üksnes füüsiline isik.

Kohtuotsusega anti põhjendamatult õiguslik hinnang aktsiaseltsi Parevek tegevusele, keda antud asja

ei kaasatud. Jõuti järeldusele, et viimane kasutas tolli järelevalve all olevat kaupa. Sellega rikkus

kohus HÕS §-s 300 sätestatud nõudeid ja väljus otsuse tegemisel lahendamisele kuuluvate küsimuste

piirest. Selline järeldus on vastuolus Tallinna Halduskohtu 11. oktoobril 1996. a. tehtud

kohtuotsusega, mis oli seadusjõus kaevatava kohtuotsuse tegemise ajal. Sellega rikkus kohus

kolmandate isikute seaduslikke õigusi ja vabadusi. Neid isikuid kohtuistungile ei kutsutud ja asja

läbivaatamisest neile ei teatatud.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. jaanuari 1997. a. otsusega rahuldati

apellatsioonkaebus osaliselt, muudeti halduskohtuniku otsust ja tehti karistusmäära osas uus otsus.

Uue otsusega muudeti Riigi Tolliameti 12. juuni 1996. a. otsust nr. 2 karistuse osas ja karistati

aktsiaseltsi Termoil tema poolt toimepandud tollieeskirjade rikkumise eest rahatrahviga 2 000 000

krooni.

Ringkonnakohus leidis, et aktsiaseltsile Termoil süüks arvatud haldusõiguserikkumine on aset

leidnud ja Riigi Tolliameti otsuse õiguslikud alused on õiged. HÕS § 300 lg. 1 kohaselt peab

halduskohtunik andma hinnangu ka küsimusele, kas halduskaristuse määramisel on arvestatud

toimepandud haldusõiguserikkumise astet, kuid kaevatud kohtuotsuses ei ole seda tehtud.

Haldusõiguserikkumise täideviijat aktsiaseltsi Parevek karistati 3 000 000 krooni suuruse

rahatrahviga, kaasaaitajat aktsiaseltsi Termoil aga 7 000 000 krooni suuruse rahatrahviga. Kaasaitaja

vastutus ei saa olla suurem täideviija vastutusest. Ringkonnakohus leidis, et HÕS § 300 lg. 2 p. 4

järgi kuulub aktsiaseltsile Termoil määratud karistusmäär muutmisele ja vähendamisele. Peale selle

leidis ringkonnakohus, et:

Viitamine halduskaristuse määramise otsuses olematule menetlusnormile ei mõjuta otsust sisuliselt.

Ebatäpsused on vormilist laadi ja selline eksimus ei saa olla ametiisiku otsuse tühistamise aluseks.

Apellandi taotlus menetluse lõpetamiseks HÕS § 218 p. 8 alusel ei kuulu rahuldamisele, kuna ühestki

kohtule esitatud kriminaalasja algatamise määrusest ei nähtu, et oleks algatatud kriminaalasi

aktsiaseltsile Termoil süüks arvatud haldusõiguserikkumise kohta. Tolliseaduse § 59 lg. 3 võimaldab

tollieeskirjade rikkumise asjas kohaldada karistust samaaegselt füüsilisele ja juriidilisele isikule.

Väär on apellandi väide, et kohus ei ole kogunud ühtegi tõendit selle kohta, kes oli antud

õiguserikkumise täideviija. Riigi Tolliameti peadirektori 11. juuni 1996. a. otsusega karistati

aktsiaseltsi Parevek Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5 rikkumise eest sama seaduse § 60 lg. 2 p. 3 alusel 3

000 000 krooni suuruse rahatrahviga ning § 60 lg. 9 alusel erikonfiskeeriti 4 648 761 kg kütust.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. detsembri 1996. a. kohtuotsusega jäeti Riigi

Tolliameti see otsus muutmata. Seega on aktsiaseltsi Termoil tunnistamine aktsiaseltsile Parevek

kaasaaitajaks põhjendatud ja vastavuses HÕS §-ga 9.

Apellandi ja tunnistaja N. Sibagatulini ütlustest nähtub, et kütus võeti vastu ilma igasuguste

saatedokumentideta. 24. mail 1996. a. aktsiaseltsiga Vegelar sõlmitud hoiulepingu kohaselt oli AS

Termoil kohustatud vastu võtma ja hoiustama üleantavad naftasaadused seadustele vastavate

kaubasaate originaaldokumentide alusel. Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 1995. a. määrusega nr. 132

kinnitatud "Kütuse ja määrdeainete kaubandusliku vahendamise kord" sätestab, et kütuse sisse- ja

väljavedu, hulgimüük ja ladustamine teenusena peab olema vormistatud saatedokumentides, mis

võimaldab kütust idenfitseerida ning kuhu peab olema märgitud tollideklaratsiooni kuupäev ja

number, ladustamise korral ka kütuse omaniku (vahendaja-hoiuleandja) registreerimistunnistuse

number ja tegevuslitsentsi number. AS Termoil pidi saatedokumentide alusel veenduma

tollivormistuse lõppemises ja alles seejärel täitma kaubasaaja või omaniku korraldust kütuse

väljastamiseks kolmandatele isikutele. AS Termoil ei ole kohtule esitanud aktsiaseltsi Vegelar

omandiõigust tõendavaid dokumente. Selleks dokumendiks ei saa pidada aktsiaseltsi Parevek kirja

aktsiaseltsile

Termoil

palvega

kanda

nende

nimele

saabuv

kütus

aktsiaseltsi

Vegelar

hoiustamislepingule. Lepingu sõlmimise taotlusele, 24. mai 1996. a. hoiulepingule ja 25. mai 1996. a.

korraldusele kütuse väljastamiseks kolmandatele isikutele on alla kirjutanud aktsiaseltsi Vegelar

juhatuse esimees K. Hein, kes aga omandas ostu-müügilepingu kohaselt selle aktsiad alles 27. mail

1996. a.

Kauba kasutamine ei tähenda üksnes kauba oma tarbeks tarvitamist. Kauba kasutamise tähendus on

laiem ja hõlmab kasutamist ka muudel eesmärkidel, näiteks tulu saamist käibelt. AS Parevek kui

kütuse kaubanduslik vahendaja tõi selle sisse realiseerimiseks. Kauba käsutamisega üheaegselt

kasutas AS Parevek kaupa eesmärgil, millisel see imporditi - realiseeris teistele firmadele. Tal aga

puudus luba kauba kasutamiseks, sest R-deklaratsioonil oli märge deklaratsiooni kontrollimise kohta,

kuid puudus märge kauba kontrollimise või vabastamise kohta. AS Termoil, väljastades kütust

kolmandatele isikutele, aitas kaasa aktsiaseltsile Parevek tolli järelevalve all oleva kauba

kasutamisele.

Väär on väide, et toll oli andnud loa kütuse väljastamiseks ja see kehtis 24. maist kuni 28. maini

1996. a. ettekirjutuse saamiseni. Nimetatud ettekirjutuse tekst ei sisalda tõesti sõnaselget kütuse

väljastamise keeldu, vaid ainult kohustab teavitama tolli aktsiaseltsi Parevek nimele saabunud kütuse

väljastamisest. Kuid omamata tolli sellekohast korraldust ja teadmata, kas tollivormistus on

lõppenud, ei oleks tohtinud AS Termoil vähemalt kuni ettekirjutuse saamiseni 27. mail 1996. a.

kaubaga mingeid toiminguid sooritada. Alates ettekirjutuse kättesaamisest lasus aktsiaseltsil Termoil

kohustus teavitada tolli kütuse väljastamisest. Seda ta ei teinud, vaid jätkas kütuse väljastamist ka

pärast 27. ja 28. mai 1996. a. ettekirjutuse saamist. Apellandi selgitused, et ta ei saanud vajalikku

tollitöötajat telefonitsi kätte ja ei saanud aru ettekirjutuse sisust, on paljasõnalised ega ole tõsiselt

võetavad.

6. Sellele ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebused Riigi Tolliameti esindaja ja

aktsiaseltsi Termoil esindaja.

Riigi Tolliameti esindaja vandeadvokaat J. Leppiku kassatsioonkaebuses palutakse tühistada

ringkonnakohtu otsus, teha uus otsus ja jätta muutmata Riigi Tolliameti 12. juuni 1996. a. otsus nr. 2.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldatud seadust karistusmäära vähendamise osas.

Kassaator põhjendab oma seisukohti järgmiselt:

HÕS § 300 lg.1 kohaselt peab kohtuotsuses andma õigusliku hinnangu küsimusele, kas karistuse

määramisel on arvestatud haldusõiguserikkumise astet. Kuid ringkonnakohtu otsuses seda tehtud ei

ole. Ringkonnakohus ei saa väljuda apellatsioonkaebuse piiridest. Aktsiaseltsi Termoil kaebuses

esimese astme kohtule ja apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud karistuse suurust. Asja läbivaatamise

piirideks on protokoll ja otsus kaebuses toodud motiividel. Esimese ja teise astme kohtud saavad

väljuda kaebuse piiridest ainult juhul, kui on rikutud oluliselt protsessiõiguse norme. Karistuse

määramisel ei ole ametiisik ületanud seadusega lubatud piire.

Kaasaaitaja ja täideviija vastutuse suuruse määratlemine ei ole Haldusõiguserikkumiste seadustikule

omane. HÕS kohaselt toimub iga isiku rikkumise menetlemine talle koostatud protokolli alusel.

Menetluslikult ei ole erinevad asjad ühildatavad ja võrreldavad.

Halduskaristus ja haldussund on erinevad õiguse instituudid, kuid mõlemad omavad sanktsioneerivat

iseloomu. Kohus on jätnud rahatrahvi vähendamisel tähelepanuta asjaolu, et aktsiaseltsi Parevek

suhtes kohaldati täiendavat haldussundi - erikonfiskeeriti kogu tema poolt sissetoodud kütus.

Aktsiaseltsi Termoil suhtes kohaldatud sunnivahend on oluliselt väiksem kui täideviija suhtes

kohaldatu.

Aktsiaseltsi Termoil esindaja kirjalikus vastuses sellele kassatsioonkaebusele ei nõustuta Riigi

Tolliameti esindaja väidetega ja vaieldakse nendele vastu.

Aktsiaseltsi Termoil esindaja vandeadvokaat R. Lausi kassatsioonkaebuses palutakse tühistada

ringkonnakohtu otsus, lõpetada asjas menetlus ja mõista välja Riigi Tolliametilt kohtukulud.

Kassatsioonkaebuse motiivid on järgmised:

Riigi Tolliameti otsuse nr. 2 tegemisel juhinduti olematust sättest - HÕS §-st 266 lg. 1 punktist 2.

Asja materjalidest nähtub, et antud fakti kohta on algatatud kriminaalasi seoses aktsiaseltsi Parevek

tegevusega. Seega on ametiisiku otsus ja kaevatav kohtuotsus vastuolus HÕS §-ga 218 p. 8 ja

Tolliseaduse §-ga 59 lg. 2.

Aktsiaseltsi Termoil tegevuses puudub haldusõiguserikkumise koosseis. AS Termoil võttis kütuse

vastu aktsiaseltsilt Vegelar, kellega sõlmis hoiulepingu. Õigussuhted aktsiaseltside Termoil ja Parevek

vahel aga puudusid. AS Vegelar võõrandas kütuse kolmandatele isikutele ja teatas sellest

aktsiaseltsile Termoil, kes tema korralduste alusel väljastas kütust. Riigi Tolliamet ei ole teinud

ettekirjutust aktsiaseltsile Vegelar ega ka kolmandatele isikutele, kelle kütus oli aktsiaseltsis Termoil

hoiul. Puudub põhjuslik seos aktsiaseltsi Termoil tegevuse ja õiguserikkumise vahel. Kaasaaitamine

on võimalik vaid täideviija olemasolul. AS Vegelar ega kolmandad isikud ei ole täideviijateks. Ei ole

õige ringkonnakohtu seisukoht, et AS Termoil ei tundnud huvi kütuse saatedokumentide vastu.

Aktsiaseltsi Termoil taotlust raudteele dokumentide väljaandmiseks ei olnud võimalik rahuldada,

kuna dokumendid olid üle antud Tolliametile. AS Termoil võis raudtee vastutusel sihtjaama saabunud

kaupu maha ja ümber laadida.

Kohus on andnud kütuse kasutamise mõistele laiendatud ja seadusest mittetuleneva mõtte. Sisuliselt

toimus kauba käsutamine.

Juriidilise isiku vastutus on välistatud kaasaitamise eest haldusõiguserikkumise toimepanemisele.

Halduskaristust kaasaaitamise eest võib kanda üksnes füüsiline isik.

Riigi Tolliameti esindaja kirjalikus vastuses aktsiaseltsi Termoil kassatsioonikaebusele leitakse, et

kaebuse väited ei ole õiged, õige on kohtu poolt tuvastatu.

Tutvunud

esitatud

materjalidega

ja

ära

kuulanud

protsessiosalised,

Riigikohtu

halduskolleegium

l e i d i s:

1. HÕS § 5 kohaselt kannavad juriidilised isikud haldusvastutust eriseadustega ettenähtud alustel ja

korras. Tolliseaduse § 60 lg. 10 kohaselt aga rakendatakse ja vaidlustatakse samas paragrahvis

ettenähtud

sanktsioone

tollieeskirjade

rikkumise

eest

ka

juriidiliste

isikute

suhtes

Haldusõiguserikkumiste seadustiku menetluskorda jälgides.

Seega juriidilise isiku haldusvastutust reguleerivate erinormide puudumisel on võimalik kohaldada

Haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid üksnes osaliselt.

Tolliseaduse § 59 lg. 1 kohaselt saab tollieeskirjade rikkumise asjas määrata karistuse 6 kuu jooksul

rikkumise avastamise päevast arvates. Selle sätte kohaldamisel tuleb juhinduda HÕS §-st 30 lg. 3 ja

lg. 5. Seega, kui halduskaristuse määramise esialgne otsus tollieeskirjade rikkumise asjas kehtestatud

korras tühistatakse ja haldusõiguserikkumise asi saadetakse uueks arutamiseks, siis võib

halduskaristust määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul arvates otsuse tühistamise päevast.

2. Aktsiaseltsi Termoil esindaja arvates tõlgendas ringkonnakohus laiendavalt Tolliseaduse § 57 lg. 4

p. 5 selles sisalduva mõiste "kauba kasutamine" väära käsitluse tõttu. Aktsiaseltsi Termoil arvates

seisneb kasutamine asja kasulike omaduste tarbimises ja asjalt viljade saamises. Aktsiaseltsi Parevek

poolt lepingute sõlmimist vaieldava kütuse osas ei saa vaadelda kütuse kasutamisena. Samuti ei saa

vaadelda aktsiaseltsi Termoil poolt oma klientidele selle kütuse hoiustamise teenuste osutamist kütuse

kasutamisena. Sisuliselt toimus antud kauba käsutamine. Aktsiaseltsi Termoil esindaja selline

seisukoht ei ole õige.

Tolliseaduses ei ole defineeritud mõistet "kauba kasutamine." Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5 kohaselt

loetakse üle tollipiiri toimetatud kauba tollieeskirjadevastaseks kasutamiseks tolli järelevalve all

oleva kauba kasutamist ilma tolli loata. Selle sätte tõlgendamisel tuleb aluseks võtta Tolliseadus ja

tõlgendada seda sätet koos sama seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse mõttest. Tolliseaduses

sisaldab mõiste "kauba kasutamine" mitmes sättes, sealhulgas paragrahvides 1 lg. 6, 46 ja 57 lg. 4 p.

4. Tolliseaduse § 1 lg. 6 järgi on kauba valdajaks isik, kellel on omanikuna või muul alusel õigus

kaupa kasutada ja teha kauba suhtes korraldusi. Sama seaduse § 46 kohaselt võib tollisoodustusega

tolliterritooriumile lubatud kaupa kasutada ainult neil eesmärkidel, milleks on tollisoodustus

kehtestatud. Selle kauba kasutamine muul otstarbel on lubatud ainult pärast uuest kasutuseesmärgist

tulenevate tolliformaalsuste täitmist ning impordimaksude tasumist. Sama seaduse § 57 lg. 4 p. 4

järgi on tollieeskirjade rikkumine tolliterritooriumile toimetatud kauba mittesihipärane kasutamine.

Nendest Tolliseaduse sätetest tuleneb, et mõiste "kauba kasutamine" tähendus on Tolliseaduses laiem

kui üksnes kauba kasulike omaduste tarbimises oma tarbeks. Mõiste "kauba kasutamine" hõlmab ka

kauba käsutamise. Kauba omanikuna kasutas AS Parevek sissetoodud kütust oma põhikirjalisel

eesmärgil Tolliseaduse mõttes. Üheaegselt kütuse käsutamisega kasutas AS Parevek imporditud

kütust majandusliku kasumi saamiseks. Sellisele seisukohale asuti ka Riigikohtu halduskolleegiumi

4. aprilli 1997. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-9-97. Õige on ringkonnakohtu seisukoht

Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5 tõlgendamisel.

3. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et viitamine halduskaristuse määramise otsuses olematule

menetlusnormile (HÕS §-le 266 lg. 1 punktile 2) ei mõjuta otusust sisuliselt, vaid on antud asjas

vormilist laadi ebatäpsus, sest lõikel 1 puuduvad punktid. Riigi Tolliameti peadirektori nimetatud

otsuses viidati HÕS §-le 266 lõikele 1, mis sätestab, et pärast haldusõiguserikkumise asja

läbiarutamist peab ametiisik või halduskohtunik tegema asja kohta otsuse. Riigi Tolliameti

peadirektor tegi 12. juunil 1996. a. pärast asja läbiarutamist otsuse nr. 2.

4. Ebatäpne on aktsiaseltsi Termoil esindaja väide, et juriidilise isiku vastutus kaasaaitamise eest

haldusõiguserikkumise toimepanemisele on välistatud ja et halduskaristust kaasaaitamise eest võib

kanda üksnes füüsiline isik.

Tolliseaduse § 1 p. 4 kohaselt mõistetakse isikuna selle seaduse mõttes Eesti Vabariigi või välisriigi

kodanikku või kodakondsuseta isikut, samuti Eesti või välisriigi ettevõtet, asutust või muud

organisatsiooni või rahvusvahelist organisatsiooni. Seega mõistetakse nimetatud sättes isiku all, kes

vastutab haldusõiguserikkumise toimepanemise eest, nii füüsilist kui ka juriidilist isikut. Tolliseaduse

§-de 58 ja 59 lg. 2 kohaselt on tollieeskirjade rikkumise subjektiks füüsiline või juriidiline isik, kes

vastutavad selliste rikkumiste eest sama seaduse § 60 alusel.

5. Riigi Tolliameti peadirektori 12. juuni 1996. a. otsuse nr. 2 kohaselt osales AS Termoil

aktsiaseltsile Parevek kaasaaitajana tolli järelevalve all oleva kauba kasutusele võtmisel ilma tolli

loata, millega rikkus Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5.

Tolliseaduse § 59 lg. 4 kohaselt vastutab isik, kes osales tollieeskirjade rikkumises organisaatorina,

kihutajana, kaasaaitajana või teadvalt finantseeris seda rikkumist, samal alusel kui õigusrikkumise

täideviija.

Haldusõiguserikkumiste seadustik ja Tolliseadus ei ava mõisteid täideviija, kaasaaitaja, kihutaja ja

organisaator ega anna ka neid iseloomustavaid tunnuseid. Vajalike sätete puudumisel tuleb kohaldada

sätteid, mis reguleerivad antud õigussuhetele lähedasi suhteid. Antud õigussuhetele lähedasi suhteid

reguleerib Kriminaalkoodeks.

6. Riigi Tolliameti tollijärelevalve osakonna juurdlussektori juhataja poolt 29. mail 1996. a. koostatud

tollieeskirjade rikkumise protokolli nr. 1 kohaselt rikkus AS Termoil Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5, s.t.

kasutas tollijärelevalve all olevat kaupa ilma tolli loata. Riigi Tolliameti peadirektori 12. juuni 1996.

a. otsuse nr. 2 kohaselt tehti kindlaks, et AS Termoil osales kaasaaitajana tolli järelevalve all oleva

kauba kasutusele võtmisel ilma tolli loata, millega rikkus Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5.

Haldusõiguserikkumise kohta koostatud protokoll ja ametiisiku poolt tehtud otsus peavad olema oma

sisult kokkulangevad ja ei tohi olla vastuolus. Antud asjas on õiguserikkumiste protokoll ja

karistamise otsus omavahel vastuolus. Protokolli kohaselt kasutas AS Termoil tollijärelevalve all

olevat kaupa kui täideviija, kuid ametiisiku otsuse kohaselt karistati teda kui kaasaaitajat, s.t. osavõtu

eest. Kaasaaitamise kohta pole protokolli koostatud. Ametiisiku otsusest ei selgu ka, milles seisnes

kaasaaitamine. Selline rikkumine on aluseks ametiisiku otsuse tühistamisele.

7. HÕS § 9 lg. 1 kohaselt on haldusõiguserikkumisest osavõtt kahe või enama isiku tahtlik ühine

osavõtt haldusõiguserikkumisest. HÕS § 6 lg. 1 kohaselt on haldusõiguserikkumine süüline tegu, mis

väljendub tegevuses või tegevusetuses, mille eest seadusega on ette nähtud halduskaristus.

Haldusõiguserikkumise, s. h. tollieeskirjade rikkumise toimepanemise kindlakstegemisel on vaja

tuvastada õiguserikkumise koosseisu olemasolu. Haldusõiguserikkumise koosseis on olemas vaid

siis, kui esinevad selle kõik elemendid. Üheainsagi elemendi puudumisel on õiguserikkumise

koosseis välistatud. Oluline on arvestada seda, et osavõtu subjektiivne külg eeldab vaid otsest

tahtlust, mis on sätestatud HÕS §-s 7 lg.1. Juriidiline isik kui õigussubjekt on õigusaktides sätestatud

õiguste ja kohustuste adressaat. Õigusliku kohustuse süüline mittetäitmine juriidilise isiku poolt

väljendub tema vastava töötaja tahtlikus või ettevaatamatus õigusvastases teos.

HÕS § 263 kohaselt peab haldusõiguserikkumise asja arutamisel ametiisik või halduskohtunik välja

selgitama, kas antud isik on süüdi selle toimepanemises. HÕS § 300 kohaselt peab kohus

kohtuotsuses andma õigusliku hinnangu, kas isik on haldusõiguserikkumises süüdi. Esimese ja teise

astme kohtu otsuses sellist koosseisulistest tunnustest lähtuvat hinnangut antud ei ole. Asja uuel

läbivaatamisel peab kohus kontrollima õiguserikkumise koosseisu, s. h. süü olemasolu või puudumise

ja andma kohtuotsuses sõnaselge hinnangu, kas AS Termoil on eeltoodust lähtuvalt kaasaaitamises

süüdi või mitte. HÕS § 325 lg. 1 kohaselt on antud juhul tegemist protsessiõiguse normide olulise

rikkumisega, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks.

Selleks, et karistada juriidilist isikut Tolliseaduses ettenähtud õiguserikkumiste kaasaaitamise eest,

tuleb tuvastada, kelle õiguserikkumise toimepanemisele kaasa aidati ja milles kaasaaitamine

konkreetselt seisnes. Käesoleval juhul pole Riigi Tolliamet seda tuvastanud.

8. HÕS § 9 lg. 2 kohaselt kuuluvad osavõtu korral haldusvastutusele võtmisele kõik

haldusõiguserikkujad, arvestades iga isiku osavõtu astet ja iseloomu.

Tolliseaduse § 59 lg. 6 kohaselt arvestatakse karistuse kohaldamisel tollieeskirjade rikkumise eest

rikkumise astet ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. HÕS

§ 263 kohaselt on ametiisik või halduskohtunik kohustatud haldusõiguserikkumise asja arutamisel

välja selgitama isiku vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. HÕS § 300 lg. 1 kohaselt peab

kohtuotsuses olema õiguslik hinnang ka selle kohta, kas karistuse määramisel on arvestatud

toimepandud haldusõiguserikkumise astet, süüdlase isikut ja tema varalist seisundit. Samas § 300 lg.2

p. 4 kohaselt võib halduskohtunik muuta karistusmäära ja kergendada määratud karistust.

Ringkonnakohus leidis, et kaasaaitaja vastutus ei saa olla suurem täideviija vastutusest. Aktsiaseltsi

Parevek kui täideviijat karistati 3 000 000 krooni suuruse rahatrahviga, aktsiaseltsi Termoil kui

kaasaaitajat aga 7 000 000 krooni suuruse rahatrahviga. Seetõttu muutis ringkonnakohus

karistusmäära ja vähendas rahatrahvi 2 000 000 kroonini.

Halduskohtunikul ja ringkonnakohtul on õigus muuta karistusmäära ja kergendada karistust.

Eeltoodu alusel kuuluvad kassatsioonkaebused rahuldamisele osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu

vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

Juhindudes Tolliseaduse §-st 60 lg. 10 ning HÕS §-dest 5, 311 lg. 2 ja 324 lg. 1 p. 2, Riigikohtu

halduskolleegium

o t s u s t a b:

Rahuldada Riigi Tolliameti ja aktsiaseltsi Termoil kassatsioonkaebused osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 1997. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr.

II-3/305/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kassatsioonikautsjonid järgmiselt: advokaadibüroole Aivar Pilv 340 (kolmsada

nelikümmend) krooni ning advokaadibüroole Laus ja Raig 422.50 (nelisada kakskümmend

kaks krooni ja 50 senti).

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann