3-2-1-53-97 · Riigikohus

3-2-1-53-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 24. aprillil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, kostja

esindaja vandeadvokaat R. Kiviloo osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. aprillil 1997. a.

Pae Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. jaanuari 1997. a. otsuse Alla Fjodorova hagis Pae

Kinnisvarahoolduse ME vastu 53 275 krooni nõudes.

Hageja ostis 13. novembril 1995. a. korteri Tallinnas Paekaare 40-48. Paekaare 40 elamut haldab

kostja ja hagejal on kostjaga sõlmitud hooldusleping. 19. novembril 1995. a. lõhkes kahe korruse

vahel veetoru ning vesi rikkus hageja korteri, mille remondi kalkulatiivne maksumus on 53 375

krooni.

Hageja palus tekitatud kahju kostjalt välja mõista hoolduslepingu p.-de 1.4.2 ja 4.1 alusel, mille

kohaselt on hooldaja kohustatud hoidma korras sooja- ja külmavee torustikud kuni korteris asetsevate

sulgemisarmatuurideni ja kui hooldaja on süüdi kohustuste mittetäitmises, siis peab ta hüvitama

tegeliku kahju teisele lepingupoolele TsK § 222 lg 1 ja 2 alusel, mis sätestab võlgniku kohustuse

hüvitada kahjud.

Tallinna Linnakohtu 11. septembri 1996. a. otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt sai veeavarii võimalikuks seetõttu, et elamu veesüsteem ei olnudkorras. Torud on ilmselt

vanad ja lõhkevad sageli. Kostja oli kohustatud jälgima elamu tehnilist seisukorda ja hoidma

regulaarsete hooldustöödega korras elamu tehnosüsteemid. Hoolduslepingu kohaselt pidi kostja

hooldama veetorustikke kuni korterites asuvate sulgemisarmatuurideni. Tunnistajad kinnitasid, et vee

sulgemise võimalus on keldris, aga mitte korteris. Kostja ei ole tõendanud, et veeavarii juhtus hageja

süül.

Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Kohus leidis, et sõltumata süüst vastutab kostja

hagejale tekitatud kahju eest TsK § 458 alusel kui suurema ohu allika valdaja. Torustikus surve all

voolav vesi kujutab oma võimaliku mõju tõttu suurema ohu allikat, kuna inimtegevuse abil ei ole

võimalik täielikult välistada surve all oleva vee väljapääsemist ja sellega kahju tekitamist. Torustik ei

olnud korras, selles esines häireid. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud hageja süüd kahju

tekkimises.

Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata.

Kassatsioonkaebuses leiti, et apellatsioonikohus rikkus protsessiõiguse norme. TsKS § 67 lg 1 ja 73

lg 1 kohaselt ei oma kostja tsiviilprotsessiõigusvõimet ega saanud olla asjas kostjaks. Riik ja

kohalikud omavalitsusüksused teostavad õigusi ja kohustusi oma asutuste kaudu. Munitsipaalomand

on linna vara ja linna esindab linnavalitsus. Tallinna Linnavalitsus pani linnavara haldamise

kohustuse linnaosade valitsustele, kuid esindusõigust ei delegeerinud ei linnaosade valitsustele ega

munitsipaalettevõtetele. Seetõttu ei saa Pae Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõte olla kostjaks ega

kanda kohustusi vara arvel, mis talle ei kuulu. Kohus pidanuks asja lõpetama või hageja nõusolekul

mittevastava kostja asendama õige kostjaga.

Kassaator leidis, et apellatsioonikohus rikkus TsKS § 230 nõudeid ja ületas hagi piire. Hagi oli

esitatud TsK § 222 lg 1 ja 2 alusel, milles sätestatakse lepinguline vastutus kohustise rikkumise eest.

Kohus rahuldas hagi hoopis TsK § 458 alusel. Hageja ei olnud viidanud suurema ohu allikale ja

kohtuotsuse tegemine täiesti uute asjaolude alusel oli kostjale ootamatu ning välistas võimaluse

esitada vastuväiteid.

Kassatsioonkaebuses leiti, et kohus tõlgendas vääralt TsK §-i 458. Kostja tegevus ei ole seotud

suurema ohuga lähikonnale. Vett ei saa pidada suurema ohu allikaks ja kostja ei ole vee valdaja. Vesi

koos torudega on korteriomanike valduses. Kui apellatsioonikohus leidis, et vesi on suurema ohu

allikas, siis oleks tulnud sissenõue pöörata kõigi kaasomanike kui suurema ohu allika valdajate vastu,

mitte aga hooldusettevõtte vastu.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja esindaja, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Kostja ei

ole varem vaidlustanud, et ta ei ole õige kostja. Tegemist on korteriomaniku ja hooldusettevõtte

vahelise lepingulise vastutusega ja lepingu pooled on kohustatud hüvitama tekitatud kahju. Kohus ei

ületanud hagi piire, sest kohtul on õigus otsustada, millist seadust tuleb kohaldada. Vesi on suurema

ohu allikas ja kostja vastutab torustiku korrasoleku eest, kuna ta on lepinguga endale sellise

kohustuse võtnud.

Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada.

Kolleegium leidis, et otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära tõlgendamise tõttu.

TsK § 458 kohaselt on organisatsioonid ja kodanikud, kelle tegevus on seotud suurema ohuga

lähikonnale (transpordiorganisatsioonid, tööstusettevõtted, ehitused, autovaldajad, jt.) kohustatud

hüvitama suurema ohu allika poolt tekitatud kahju, kui nad ei tõenda, et kahju tekkis vääramatu jõu

või kannatanu tahtluse tagajärjel.

Apellatsioonikohus on ekslikult asunud seisukohale, et elutarbeline vesi majasisestes torudes või sealt

väljavoolavana, on suurema ohu allikas ja kostja selle valdaja. Apellatsioonikohus ei ületanud hagi

piire, kuid andis pooltevahelisele õigussuhtele ebaõige juriidilise kvalifikatsiooni.

Asja uuel arutamisel peab kohus andma õigusliku hinnangu korteriomaniku ja elamu hooldaja

suhetele, lähtudes hoolduslepingust ja hooldamise mõistest ning korteriomaniku võimalikust riskist,

kui ta on ostnud vana korteri vanade tehnoseadmetega.

Äriseadustiku § 507 lg 2 alusel kohaldatakse enne äriseadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide

alusel asutatud ettevõtetele, mida ei ole ettevõtjana sätestatud äriseadustikus, nende ettevõtete kohta

käivates õigusaktides sätestatut. Munitsipaalettevõtte põhimääruse p. 2 kohaselt on kohaliku

omavalitsuse poolt moodustatud munitsipaalettevõte juriidiline isik. TsKS §-de 67 lg 2 ja 68 lg 2

kohaselt on juriidilistel isikutel tsiviilprotsessiõigusvõime ja -teovõime. Seega saab Pae

Kinnisvarahoolduse ME olla praegusel ajal kostja.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. jaanuari 1997. a. otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik