3-1-1-46-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated3-1-1-46-97 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. aprillil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. V. süüdistuses KrK § 188 ja § 141 lg 2 p 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. V. V.-le on esitatud eeluurimisel süüdistus ja ta anti kohtu alla KrK § 142 lg 3 p 3; § 140 lg 3 p 2; § 141 lg 2 p-de 2, 3, 5 ja § 195 lg 2 järgi. Teda süüdistati selles, et ta koos kaaslastega 20. septembril 1992. a kella 22 paiku püstolitega ähvardades tungis raha väljapressimiseks restorani D., kus lõhkus mööblit, toidunõusid ja klaase, kahju üldsummas 3680 krooni; samas tülitasid nad huligaansetel ajenditel külastajaid, peksid nelja isikut; 9.-10. augustil 1993. a kella 11 paiku koos B., F. ja I.-ga sõitsid Kiviõlis L. X. P. K. elukohta ja hakkasid viimaselt alusetult nõudma 5000 krooni. Viimase keeldumisel piirati kannatanu sisse, otsiti taskud läbi ja V. V. hõivas avalikult 70 USD. 18.-19. augustil 1993. a kella 11 paiku tulid V., B., F. ja I. P. K. elukohta kus V. V. püstoliga TT ähvardades nõudis temalt 10 000 krooni ja autot VAZ-2101, lubades muidu tappa tema ja ta perekonna. K. loovutaski autovõtmed ja auto ning selle dokumendid. Kohtla-Järve Linnakohtu 21. juuni 1996. a otsusega tunnistati V. V. süüdi KrK § 188 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahatrahv 200 päevamäära ulatuses - seega summas 4500 krooni. KrK § 140 lg 3 p 2, § 142 lg 3 p 3 ja § 195 lg 2 järgi mõisteti V. V. õigeks. Lahendi vaidlustamiseks esitas apellatsioonprotesti prokurör Inna Kirsipuu ja taotles P. K.-ga seotud kuritegu kvalifitseerida KrK § 141 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning restoranis D. asetleidnud sündmuste osas KrK § 195 lg 2 järgi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1997. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu otsus V. V. süüditunnistamises KrK § 188 järgi. V. V. tunnistati süüdi KrK § 141 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. V. V. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotleb oma kassatsioonkaebuses Viru Ringkonnakohtu 4. veebruari 1997. a otsuse osalist tühistamist, uue otsuse tegemist, millega tunnistada V. V. süüdi KrK § 188 järgi ja teda karistada rahatrahviga. V. V. ise vaidleb süüdimõistmisele vastu ja märgib, et ei ole saanud protokolliga tutvuda ja täpselt kaebust vormistada. Soovib et asi saadetaks tagasi Viru Ringkonnakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kassatsioonkaebuste läbivaatamine toimub AKKS §-s 40 sätestatud piiramatu kassatsiooni korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles eelvangistuse kantud karistuse hulka arvestamist täpsustada ühe päeva võrra süüdimõistetu kasuks, jätta aga kassatsioonkaebused rahuldamata, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1997. a otsuse motiveerivas osas on AKKS § 29 lg 4 nõuete kohaselt analüüsitud V. V. käitumisele õigusliku hinnangu andmise aluseid ja käsitletud olulisi tõendite hindamise aspekte. Apellatsioonkohtu järeldused vastavad tuvastatud tehioludele. Kuriteole õigusliku hinnangu andmisel ja karistuse mõistmisel ei ole rikutud kriminaalseadust.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-46-97 · Riigikohus: aprillil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. V. süüdistuses KrK § 188 ja § 141 lg 2 p 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. V. V.-le on esitatud eeluurimisel süüdistus ja ta anti kohtu alla KrK § 142 lg 3 p 3; § 140 lg 3 p 2; § 141 lg 2 p-de 2, 3, 5 ja § 195 lg 2 järgi. Teda süüdistati selles, et ta koos kaaslastega 20. septembril 1992. a kella 22 paiku püstolitega ähvardades tungis raha väljapressimiseks restorani D., kus lõhkus mööblit, toidunõusid ja klaase, kahju üldsummas 3680 krooni; samas tülitasid nad huligaansetel ajenditel külastajaid, peksid nelja isikut; 9.-10. augustil 1993. a kella 11 paiku koos B., F. ja I.-ga sõitsid Kiviõlis L. X. P. K. elukohta ja hakkasid viimaselt alusetult nõudma 5000 krooni. Viimase keeldumisel piirati kannatanu sisse, otsiti taskud läbi ja V. V. hõivas avalikult 70 USD. 18.-19. augustil 1993. a kella 11 paiku tulid V., B., F. ja I. P. K. elukohta kus V. V. püstoliga TT ähvardades nõudis temalt 10 000 krooni ja autot VAZ-2101, lubades muidu tappa tema ja ta perekonna. K. loovutaski autovõtmed ja auto ning selle dokumendid. Kohtla-Järve Linnakohtu 21. juuni 1996. a otsusega tunnistati V. V. süüdi KrK § 188 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahatrahv 200 päevamäära ulatuses - seega summas 4500 krooni. KrK § 140 lg 3 p 2, § 142 lg 3 p 3 ja § 195 lg 2 järgi mõisteti V. V. õigeks. Lahendi vaidlustamiseks esitas apellatsioonprotesti prokurör Inna Kirsipuu ja taotles P. K.-ga seotud kuritegu kvalifitseerida KrK § 141 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning restoranis D. asetleidnud sündmuste osas KrK § 195 lg 2 järgi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1997. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu otsus V. V. süüditunnistamises KrK § 188 järgi. V. V. tunnistati süüdi KrK § 141 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. V. V. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotleb oma kassatsioonkaebuses Viru Ringkonnakohtu 4. veebruari 1997. a otsuse osalist tühistamist, uue otsuse tegemist, millega tunnistada V. V. süüdi KrK § 188 järgi ja teda karistada rahatrahviga. V. V. ise vaidleb süüdimõistmisele vastu ja märgib, et ei ole saanud protokolliga tutvuda ja täpselt kaebust vormistada. Soovib et asi saadetaks tagasi Viru Ringkonnakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kassatsioonkaebuste läbivaatamine toimub AKKS §-s 40 sätestatud piiramatu kassatsiooni korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles eelvangistuse kantud karistuse hulka arvestamist täpsustada ühe päeva võrra süüdimõistetu kasuks, jätta aga kassatsioonkaebused rahuldamata, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1997. a otsuse motiveerivas osas on AKKS § 29 lg 4 nõuete kohaselt analüüsitud V. V. käitumisele õigusliku hinnangu andmise aluseid ja käsitletud olulisi tõendite hindamise aspekte. Apellatsioonkohtu järeldused vastavad tuvastatud tehioludele. Kuriteole õigusliku hinnangu andmisel ja karistuse mõistmisel ei ole rikutud kriminaalseadust.
Full text
3-1-1-46-97 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. aprillil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. V. süüdistuses KrK § 188 ja § 141 lg 2 p 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. V. V.-le on esitatud eeluurimisel süüdistus ja ta anti kohtu alla KrK § 142 lg 3 p 3; § 140 lg 3 p 2; § 141 lg 2 p-de 2, 3, 5 ja § 195 lg 2 järgi. Teda süüdistati selles, et ta koos kaaslastega 20. septembril 1992. a kella 22 paiku püstolitega ähvardades tungis raha väljapressimiseks restorani D., kus lõhkus mööblit, toidunõusid ja klaase, kahju üldsummas 3680 krooni; samas tülitasid nad huligaansetel ajenditel külastajaid, peksid nelja isikut; 9.-10. augustil 1993. a kella 11 paiku koos B., F. ja I.-ga sõitsid Kiviõlis L. X. P. K. elukohta ja hakkasid viimaselt alusetult nõudma 5000 krooni. Viimase keeldumisel piirati kannatanu sisse, otsiti taskud läbi ja V. V. hõivas avalikult 70 USD. 18.-19. augustil 1993. a kella 11 paiku tulid V., B., F. ja I. P. K. elukohta kus V. V. püstoliga TT ähvardades nõudis temalt 10 000 krooni ja autot VAZ-2101, lubades muidu tappa tema ja ta perekonna. K. loovutaski autovõtmed ja auto ning selle dokumendid. Kohtla-Järve Linnakohtu 21. juuni 1996. a otsusega tunnistati V. V. süüdi KrK § 188 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahatrahv 200 päevamäära ulatuses - seega summas 4500 krooni. KrK § 140 lg 3 p 2, § 142 lg 3 p 3 ja § 195 lg 2 järgi mõisteti V. V. õigeks. Lahendi vaidlustamiseks esitas apellatsioonprotesti prokurör Inna Kirsipuu ja taotles P. K.-ga seotud kuritegu kvalifitseerida KrK § 141 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning restoranis D. asetleidnud sündmuste osas KrK § 195 lg 2 järgi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1997. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu otsus V. V. süüditunnistamises KrK § 188 järgi. V. V. tunnistati süüdi KrK § 141 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. V. V. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotleb oma kassatsioonkaebuses Viru Ringkonnakohtu 4. veebruari 1997. a otsuse osalist tühistamist, uue otsuse tegemist, millega tunnistada V. V. süüdi KrK § 188 järgi ja teda karistada rahatrahviga. V. V. ise vaidleb süüdimõistmisele vastu ja märgib, et ei ole saanud protokolliga tutvuda ja täpselt kaebust vormistada. Soovib et asi saadetaks tagasi Viru Ringkonnakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kassatsioonkaebuste läbivaatamine toimub AKKS §-s 40 sätestatud piiramatu kassatsiooni korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles eelvangistuse kantud karistuse hulka arvestamist täpsustada ühe päeva võrra süüdimõistetu kasuks, jätta aga kassatsioonkaebused rahuldamata, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1997. a otsuse motiveerivas osas on AKKS § 29 lg 4 nõuete kohaselt analüüsitud V. V. käitumisele õigusliku hinnangu andmise aluseid ja käsitletud olulisi tõendite hindamise aspekte. Apellatsioonkohtu järeldused vastavad tuvastatud tehioludele. Kuriteole õigusliku hinnangu andmisel ja karistuse mõistmisel ei ole rikutud kriminaalseadust.
Kohtuotsuse resolutiivosas esineb aga ebatäpsus seoses eelvangistusaja arvestamisega ärakandmisele kuuluva karistuse hulka. V. V. eelvangistus käsitletavas kriminaalasjas algas 15. veebruaril 1994. a ja lõppes 28 . detsembril 1994. a. Arvestades eelvangistuse algusja lõpupäeva eraldi kantud karistuse hulka, tulnuks kandmisele kuuluvast karistusest maha arvata 10 kuud ja 14 päeva, mitte 10 kuud 13 päeva, nagu on arvestatud Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses. Ülaltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1997. a otsus V. V. poolt ärakandmisele kuuluva karistuse osas. 2. Arvestada V. V.-le karistuse tähtaja hulka KrK § 45 alusel eelvangistuse aeg alates 15. veebruarist 1994. a kuni 28. detsembrini 1994. a, s.o. 10 kuud ja 14 päeva. Ärakandmisele kuulub viis aastat üks kuu ja kuusteist päeva vabadusekaotust. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1997. a otsus muutmata. V. V. ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 22. aprillil 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep