3-2-1-50-97 · Riigikohus

3-2-1-50-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. aprillil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, AS-i Parela

esindaja vandeadvokaat L. Liivamäe ja AS-i EMV esindaja vandeadvokaat A. Pilve osavõtul, vaatas

läbi avalikul kohtuistungil 14. aprillil 1997. a.

AS-i Parela esindaja vandeadvokaat Linnar Liivamäe kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 1997. a. otsuse AS-i EMV hagis AS-i Parela

vastu 73 012 krooni 80 sendi saamiseks.

AS-i EMV hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 14. mail 1996. a. AS-ga Parela tööettevõtulepingu,

mille järgi kostja pidi oma materjaliga krohvima Tallinnas Kadaka 72a asuva hoone fassaadi ja töö

hagejale üle andma 10. juunil 1996. a. Tegelikult andis kostja töö hagejale üle 56 päevase

hilinemisega, s.o. 5. augustil 1996. a. Poolte vahel sõlmitud tööettevõtulepingu kohaselt kohustus

täitja, kui ta ei anna tööd üle õigeaegselt, maksma tellijale viivist 0,5 % lepingu summast päevas.

Tellijal oli õigus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat viivise võrra. Kostja esitas

hagejale 5. augustil 1996. a. töö eest maksmiseks arve nr 19, mille hageja tasus täielikult.

10. septembri 1996. a. nõudis hageja oma kirjaga kostjalt viivist 56 päeva eest 73 012 krooni 80 senti.

Kostja keeldus viivist tasumast leides, et hagejal oli võimalik vähendada tasutud lepingusummat

viivise võrra, kuna ta seda ei teinud, on leping lõppenud ning nõue alusetu.

Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt välja kohtukulud kostja kasuks.

Linnakohus leidis, et 5. augustil 1996. a. vormistatud aktiga on tõendatud, et pooled aktsepteerisid

tööde lõpetamise ja hageja on töö vastu võtnud. Sellega oli lõppenud ka tähtaeg, millal hageja võis

kostjale tööde õigeaegse üleandmisega viivitamise eest tasaarvestuse nõude esitada. Hageja ei

kasutanud vaidlusaluse lepingu p.-st 7.7. tulenevat õigust vähendada lepingutasu, mille tõttu on

hilisem viivisenõue alusetu ja põhjendamatu.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja mõistis AS-lt Parela AS-i EMV kasuks välja

viivise, riigilõivu ja tasu õigusabi eest. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kohaldas linnakohus vääralt

materiaalõiguse normi. Pooled on viivise kohta kokkuleppe sõlmimisel järginud TsK §-de 190 lg 1 ja

192 sätteid. Kuna eraldi kokkulepe viivise nõude aegumistähtaja suhtes puudub, tuleb rakendada

üldist aegumistähtaega, mis TsÜS § 113 lg 1 kohaselt on 10 aastat. Kostja ei ole tõendanud, et

5. augusti 1996. a. aktiga on hageja tunnistanud, et viivitus tööde üleandmisel oli tingitud hageja enda

tegevusest ning puudus kostja süü.

Kassatsioonkaebuses palub AS-i Parela esindaja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud

materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi. Kohtu viited TsK §-dele 190 lg 1

ja 192 on ebaõiged, sest ei apellant ega vastutaja ole nimetatud normidele viidanud. Apellant tugines

kaebuses TsK §-le 171 lg 1, mis on selles asjas ebaõige materiaalõiguse norm. Ringkonnakohus on

rikkunud TsKS §-des 313 lg 1 ja 232 lg 4 sätestatud protsessiõigusnorme, sest otsusest ei selgu,

millisele materiaalõiguse normile tuginedes linnakohtu otsus tühistati. AS Parela ei ole kunagi omaks

võtnud hageja õigust viivist nõuda. Ükski seadus ei sätesta ega ka pooltevaheline tööettevõtuleping ei

konkretiseeri summat, mida AS Parela peaks viivisena hagejale tasuma. Tööettevõtulepingu p. 7.7. ei

anna hagejale viivise nõude õigust, küll annab p. 7.6 vastava nõudeõiguse AS-le Parela.

Vastustaja esindajad leiavad, et ringkonnakohtu otsus on õige ning kassatsioonkaebus alusetu.

Tööettevõtulepingu p. 7.7. sätestab hagejale viivise nõudmise õiguse arvestusega, et iga viivitatud

päeva eest vähendatakse lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat 0,5 % ulatuses lepingu

kogusummast. Seadus ega leping ei näe ette korda, kuidas lepingutasu vähendamine peab toimuma.

Asjaolu, et hageja ei teinud tasaarvestust, ei tähenda, et kohustis poolte vahel on lõppenud.

Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada

kassatsioonkaebuses esitatud põhjustel. Vastustaja esindaja palus jätta kohtuotsuse muutmata ja

kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks. 14. mai 1996. a. töövõtulepingu p. 7. 7. kohaselt leppisid pooled kokku, et juhul, kui

tööettevõtja viivitab tellitud töö üleandmisega, on tellijal õigus vähendada lepingu järgi tasumisele

kuuluvat summat 0,5 % ulatuses lepingu kogusummast iga viivitatud päeva eest. Ringkonnakohus on

õigesti seda lepingupunkti tõlgendades asunud TsK §-de 191 lg 1 ja 192 alusel seisukohale, et selles

punktis leppisid pooled kokku tellija õiguse nõuda viivist 0,5 % lepingu järgi tasumisele kuuluvast

summast iga viivitatud päeva eest. Tellijal oli õigus viivis kinni pidada juba töö eest tasumisel, kuid

see ei tähenda, et kui ta esialgselt kogu lepingu järgi töö eest kokku lepitud summa ära tasus, siis jäi

ta ilma hilisemast viivise nõudmise õigusest.

Kassaator väidab, et apellatsioonikohus on põhjendamatult teinud nende kaebuse lahendamisel

otsuses viite TsK §-dele 190 lg 1 ja 192, kuna pooled ei ole nendele paragrahvidele tuginenud. See

etteheide ei ole põhjendatud. Kooskõlas TsKS §-ga 232 lg 4 peab asja lahendav kohus märkima

kohtuotsuses seadused, mida kohus kohaldas. TsKS §-i 301 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja

sellele esitatud vastuväidete piires. Apellatsioonkaebuse esitas AS EMV ja palus tühistada Tallinna

Linnakohtu otsuse, sest linnakohus jättis nende viivisenõude rahuldamata. Just viivise nõudmise

põhjendatust kaaluski ringkonnakohus, väljumata apellatsioonkaebuse piirest ja leidis, et viivise nõue

on põhjendatud. Ringkonnakohtul oli sealjuures õigus iseseisvalt kvalifitseerida pooltevahelisi

õigussuhteid seoses viivisega ja nõudmise tõendatuse korral hagi rahuldada.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 1997. a. otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Välja mõista AS-lt Parela (reg. nr. 0112956, asukoht Madara 27-31, Tallinn) 4000 (neli tuhat)

krooni vandeadvokaat A. Pilve kulude katteks seoses esindusega Riigikohtus AS-i EMV (reg.

nr. 10012122, asukoht Madara 25, Tallinn) kasuks.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, J. Luik