3-3-1-10-97 · Riigikohus

3-3-1-10-97

MÄÄRUS

Tartus, 18. aprillil 1997. a.

M. Kardi kassatsioonkaebuse läbivaatamine

HKS § 27 lg. 2 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jaak Luik ja Harri Salmann vaatas

17. aprillil 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi Meelis Kardi kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 14. veebruari 1997. a. otsusele haldusasjas nr. II -3-15/97.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Viiratsi Vallavolikogu esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar,

Viiratsi Riigimajandi reformikomisjoni esindaja Jüri Vollmann ja Viiratsi Riigimajandi esindaja

Arnold Parts.

10. oktoobril 1996. a. esitas Meelis Kard Viljandi Maakohtule kaebuse Viiratsi Vallavolikogu 29.

augusti 1996. a. otsuse nr. 72 p. 1 peale. Kaebusele olid lisatud vallavolikogu 29. augusti 1996. a.

otsused nr. 72 ja 73.

Vallavolikogu otsuse nr. 72 punktiga 1 otsustati täiendada Viiratsi Riigimajandi reformikava punkti 6

esimest lõiget lausega "Erastamisele ei kuulu need tervikvarad, mis antakse üle riigile või

munitsipaliseeritakse". Reformikava punkti 6 esimese lõike varasema redaktsiooni kohaselt

"erastatakse majandi varas vara- ja tööosakut omavatele isikutele ja nende ühendustele vara- ja

tööosakute eest tervikvarad ja tootmistegevust tagavad käibevarad, kusjuures uued omanikud võtavad

vastavalt Töölepingu seadusele üle kõik tööandja kohustused tervikvarades töötavate alaliste töötajate

ees".

Otsuse nr. 73 punktiga 2 taotles vallavolikogu Viiratsi Kaubanduskeskust munitsipaalomandisse.

M. Kard väitis kaebuses, et Viiratsi Riigimajandi reformikomisjon korraldas 3. märtsil 1994. a.

enampakkumise tervikvara Viiratsi Kaubanduskeskus müümiseks, mille võitis kaebuse esitaja.

Viiratsi Riigimajandi reformikomisjoni 8. märtsi 1994. a. istungi protokolli nr. 62 kohaselt kinnitati

selle tervikvara enampakkumise tulemused. M. Kard kandis enampakkumise korraldajale üle töö- ja

varaosakuid 554 tuhande krooni väärtuses, mis on Viiratsi Riigimajandi bilansis.

Kaebuse esitaja arvates oli vallavolikogu kaevatud otsus vastuolus põllumajandusreformi seaduse §-

ga 19 lg. 6, mis lubab ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kava täiendada varem tehtud

ja realiseerimata otsuseid muutmata. Kuigi kaevatud otsuses osundatakse just sellele sättele, on

otsuse punktis 1 "tegemist reformikava kardinaalse muutmisega".

22. novembri 1996. a. kohtuotsuses leidis Viljandimaa halduskohtunik, et Viiratsi Vallavolikogu

kaevatud otsus on vastuolus põllumajandusreformi seaduse § 19 lg. 6 mõttega, sest reformikava on

lubatud ainult täiendada, aga mitte muuta. Kohtuotsusega tunnistati Viiratsi Vallavolikogu 29. augusti

1996. a. otsuse nr. 72 p. 1 täielikult seadusevastaseks. Kohtuistungil võttis halduskohtunik asja

materjalide juurde väljavõtte Viiratsi Riigimajandi reformikomisjoni 25. juuli 1995. a. istungi

protokollist nr. 101. Selle kohaselt tühistas reformikomisjon varasema 8. märtsi 1994. a. otsuse

tervikvara enampakkumise tulemuste kohta.

2. detsembril 1996. a. esitas Viiratsi Vallavolikogu apellatsioonkaebuse Viljandimaa halduskohtuniku

otsusele, milles taotles asjas uue otsuse tegemist. Apallatsioonkaebuse kohaselt oli kohus

meelevaldselt laiendanud kaebuse piire, kuna kandis vaidluse sisuliselt üle sellele, kas Viiratsi

Kaubanduskeskust oli õigus munitsipaliseerida ja kas munitsipaliseerimisega rikutakse M. Kardi

õigusi. Sellega oli apellandi arvates rikutud HKS § 19 lg. 2. Apellatsioonkaebuse kohaselt jäi

selgusetuks, miks kohus pidas reformikava täiendamist selle kardinaalseks muutmiseks.

Tartu Ringkonnakohus leidis 14. veebruari 1997. a. kohtuotsuses, et vallavolikogu kaevatud otsuses

ei ole märgitud, et erastamisele ei kuulu tervikvara Viiratsi Kaubanduskeskus või see

munitsipaliseeritakse. Asjaolu, et volikogu otsuse vastuvõtmise ajaks oli ainukese tervikvarana

erastamata Viiratsi Kaubanduskeskuse vara, ei võimalda kohtul järeldada, et otsustati mitte erastada

ja munitsipaliseerida just seda tervikvara. Seega ei riku kaevatud otsus kaebuse esitaja õigusi Viiratsi

Kaubanduskeskuse erastamisel, mistõttu puudub alus M. Kardi kaebuse rahuldamiseks ja kaevatud

otsuse seaduslikkuse hindamiseks. Ringkonnakohus tühistas Viljandimaa halduskohtuniku otsuse ja

jättis M. Kardi kaebuse rahuldamata.

13. märtsil 1997. a. esitas M. Kard kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus

ja teha uus otsus, millega jätta Viiratsi Vallavolikogu apellatsioonkaebus rahuldamata. M. Kard

väidab, et ringkonnakohus on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest ja rikkunud sellega HKS § 27 lg.

2. M. Kardi kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus asunud seisukohale, et vallavolikogu

vaidlustatud otsus ei riku kaebuse esitaja õigusi. Küsimust, kas see otsus kaebuse esitaja õigusi rikub

või mitte, apellatsioonkaebuses aga käsitletud ei ole. Samuti pole seda küsimust arutatud

kohtuistungitel.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

Ringkonnakohtu pädevus on HKS §-s 27 lg. 2 sätestatud mõiste "apellatsioonkaebuses toodud piirid"

abil. Protsessiosaline peab HKS § 25 lg. 1 p. 4 alusel märkima apellatsioonkaebuses selle kaebuse

motiivid ja taotluse, kuid mitte asja läbivaatamise piire. Seega tuleb asja läbivaatamise piirid tuletada

apellatsioonkaebuse motiividest ja taotlusest.

HKS § 27 lg. 2 mõttest lähtudes on ebaõige M. Kardi väide, et ringkonnakohus on väljunud

apellatsioonkaebuse piiridest, sest asus seisukohale, et kaevatud volikogu otsus ei riku kaebuse esitaja

õigusi. Viiratsi Vallavolikogu apellatsioonkaebuses Viljandimaa halduskohtuniku otsusele palutakse

teha asjas uus otsus, millega jätta M. Kardi kaebus täies ulatuses rahuldamata. Sellise taotluse puhul

ei saa motiividest tuletada, et on rikutud asja läbivaatamise piire.

Eeltoodu alusel on kassatsioonkaebus põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele.

Lähtudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b:

1. Jätta Meelis Kardi kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 14. veebruari 1997. a. otsus haldusasjas nr. II -3-15/97

muutmata.

3. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 25. aprillil 1997. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jaak Luik, Harri Salmann