3-1-3-14-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohtu 24. jaanuari 1996. a otsusega mõisteti O.Š. süüdi
Legislator headnote
AI generated3-1-3-14-97 · Riigikohus: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohtu 24. jaanuari 1996. a otsusega mõisteti O.Š. süüdi
Full text
3-1-3-14-97
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 17. aprillil 1997. a
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter
Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja
O.Š. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohtu 24. jaanuari 1996. a otsusega mõisteti O.Š. süüdi
KrK § 140 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kolmeks kuuks, kusjuures KrK
§ 47 alusel vabastati üheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Seoses O.Š. vahi all
viibimisega teises kriminaalasjas tühistas linnakohus tõkendi allkiri elukohast mittelahkumise kohta ja
asendas selle vahi all pidamisega. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse jõustumise päev.
Narva Linnakohtu 20. veebruari 1996. a otsusega mõisteti O.Š. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja
teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 40 alusel liideti mõistetud karistusele
osaliselt sama kohtu 24. jaanuari 1996. a otsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks
mõisteti kaks aastat vabadusekaotust noorte vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 8. juuni 1995. a ,
millisest kuupäevast O.Š. viibib vahi all.
Avalduse kohtuvea parandamiseks Riigikohtule on esitanud süüdimõistetu O.Š., kes taotleb Narva
Linnakohtu 20. veebruari 1996. a otsuse tühistamist mõistetud lõpliku karistuse osas. Avaldaja leiab, et
karistuste liitmine oli seadusevastane ja kuna KrK § 139 järgi mõistetud karistus on kantud, taotleb ta enda
vahi alt vabastamist.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas
avaldust,
l e i d i s:
Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et O.Š. avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud. Narva
Linnakohtu 20. veebruari 1996. a otsusega mõisteti O.Š. süüdi kuritegude eest, mis olid toime pandud enne
24. jaanuari 1996. a Narva Linnakohtu poolt süüdimõistmist.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt kooskõlas oma 23. aprilli 1996. a otsusega J.K. ja A.B.
süüdistusasjas ning 21. jaanuari 1997. a otsusega A.R. süüdistusasjas seisukohal, et kui süüdimõistetu, kes on
KrK § 47 alusel vabadusekaotuslikust karistusest tingimisi vabastatud, oli enne kohtuotsuse tegemist toime
pannud teise kuriteo, mis moodustab kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi, pole võimalik mõista
lõplikku karistust KrK § 40 lg 3 alusel. Tingimisi mõistetud karistust ei saa liita ega lugeda kaetuks reaalselt
ärakandmisele kuuluva karistusega.
Seega on Narva Linnakohus alusetult liitnud 20. veebruari 1996. a otsusega mõistetud karistusele osaliselt
varasema otsusega mõistetud karistuse. 20. veebruari 1996. a otsusega KrK § 139 järgi mõistetud karistus on
O.Š-l kantud ja ta tuleb vabastada kinnipidamiskohast.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKs § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu
kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Tühistada Narva Linnakohtu 20. veebruari 1996. a otsus O.Š-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja
lugeda ta karistatuks 1 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega. Mõistetud vabadusekaotuslik karistus lugeda
kantuks ja vabastada O.Š. viivitamatult kinnipidamiskohast.
2. Iseseisvalt kuulub täitmisele Narva Linnakohtu 24. jaanuari 1996. a otsusega mõistetud
vabadusekaotus üks aasta ja kolm kuud, millise karistuse kandmisest O.Š. vabastati KrK § 47 alusel
tingimuslikult ühe aastase katseajaga.
3. Muus osas jätta Narva Linnakohtu 20. veebruari 1996. a otsus muutmata.
4. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
Kohtuotsus jõustub 17. aprillil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Lea Kalm
Liikmed: Herbert Lindmäe, Peeter Vaher