3-1-1-42-97 · Riigikohus

3-1-1-42-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. aprillil 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja:

I. P. süüdistuses KrK § 1485 järgi .

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa I. P. kaitsja vandeadvokaat Enno Palumets ja Riigiprokuratuuri

prokurör Toivo Vee.

Järva Maakohtu 24. oktoobri 1996. a otsusega mõisteti I. P. õigeks KrK § 1411 lg 3 p 1 ja 1485 järgi

kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

KrK § 1485 järgi oli I. P. antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta, töötades alates 1. oktoobrist 1993. a AS

H. direktorina ja raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse juhina, ei täitnud "Raamatupidamise

põhimääruse" p-de 6 ja 36 nõudeid - kohustust tagada ettevõtte raamatupidamise nõuetekohane korraldamine

ning varjas nõutavat raamatupidamisdokumentatsiooni audiitorkontrolli läbiviimisel, mille tõttu polnud

võimalik kindlaks teha AS H. 1993. a ja 1994. a tegevuse majanduslikke tulemusi.

Maakohus mõistis I. P. nimetatud süüdistuses õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu järgmistel motiividel:

I. P.-le süüdistuse esitamine KrK § 1485 järgi on vastuolus Raamatupidamise korraldamise ja

raamatupidamise õigsuse eest isiklikuvastutuse kehtestamise seaduse §-ga 9. KrK § 1485 mõttes saab kuriteo

subjektiks olla üksnes raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse tippjuht ja raamatupidamise eest

vastutav isik. I. P.-le ei olnud pandud kohustust kontrollida raamatupidamist või määrata audiitorkontrolli. Ei

ole andmeid selle kohta, et I. P. oleks kuulunud AS H. töötajate hulka kas töölepingu või mõne muu kirjaliku

lepingu alusel. Omades 1/3 AS H. aktsiatest on oletuslik, et aktsionäridest just I. P. pidanuks vastutama

raamatupidamise korrasoleku eest, samal ajal kui valdav osa aktsiatest kuulus L. J.-le.

Apellatsioonprotestis taotles Järva prokurör kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega I. P.

tunnistataks süüdi KrK § 1485 järgi. Protesti motiivide järgi juhtis AS H. tööd sisuliselt I. P. ja ta kandis

vastutust ka raamatupidamise korraldamise eest.

Apellatsioonikohtu istungil muutis Riigiprokuratuuri prokurör A. Ülviste protestis toodud taotlust ja palus I.

P. süüdi tunnistada KrK § 1484 lg 1 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 1997. a otsusega jäeti Järva Maakohtu

24. oktoobri 1996. a otsus I. P. suhtes muutmata, apellatsioonprotest rahuldamata.

Kohtulahendid on vaidlustatud riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi kassatsioonprotestiga, milles taotletakse

kohtulahendite tühistamist I. P. õigeksmõistmises KrK § 1485 järgi ja asja saatmist selles osas uueks

arutamiseks Järva Maakohtule teises kohtukoosseisus.

Kassaator leiab, et I. P. näol oli tegemist AS H. tegeliku tippjuhiga. Kuna enamusaktsiate omanik L. J. elas

alaliselt Rootsi Kuningriigis, kirjutas AS H. nimel mitmesugustele dokumentidele mitmesuguste

funktsioonide täitjana alla I. P. Tema staatuse kirjalikku vormistamist ei pea kassaator oluliseks, kuna kui I. P.

võttis endale AS H. tippjuhina tegutsemiseks õigused, võttis sellega endale ka kohustused. Kassaator leiab, et

I. P. staatus kujunes Raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise õigsuse eest isikliku vastutuse

kehtestamise seaduse § 4 lg 4 kohaselt, mis sätestab tippjuhi õiguste ja kohustuste üleminekut tegeliku

tippjuhi kestvama äraoleku korral.

Kassaator on seisukohal, et I. P. käitumises on KrK §-s 1484 ettenähtud kuriteo koosseis.

I. P. kaitsja on esitanud kirjaliku seletuse vastuväidetega kassatsioonprotesti kohta.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri

seletuse kassatsioonprotesti toetuseks ning I. P. kaitsja vastuväited esitatud kassatsioonprotestile,

l e i d i s:

Tõendeid KrMK § 50 kohaselt hinnates on esimese ja teise astme kohus jõudnud kokkulangevale

seisukohale, et I. P. kriminaalvastutusele võtmine KrK § 1485, aga ka KrK § 1484 järgi ei ole kooskõlas

Raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise

17. juuni 1993. a seaduse §-ga 9. Kohtute järelduse kohaselt ei ole I. P. kummagi kuriteokoosseisu subjekt -

ta ei olnud nimetatud sättes kehtestatud tingimuste kohaselt raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse

tippjuht ega raamatupidamise eest vastutav isik. I. P.-le ei olnud pandud kohustust kontrollida

raamatupidamist või määrata audiitorkontrolli. L. J. kui enamusaktsiate omanik on ennast ise jätkuvalt

pidanud AS H. juhatuse esimehena tippjuhiks. Kriminaalasja materjalid ei kajasta I. P. kuulumist AS-I H.

töötajate hulka kas töölepingu või mõne muu kirjaliku lepingu alusel. Ta ei ole olnud ka osundatud seaduse

§ 4 lg 4 mõttes tippjuhi allkirjaõigusega asetäitja, kuigi ta allkirju on mõnedel dokumentidel aktsepteeritud.

Ettevõtte tegevdirektoriks oli vormistatud M. P., tema ja L. J. võimalik vastutus raamatupidamise

korraldamise eest on jäänud menetluse vältel kajastamata.

Kahe kohtulahendi järeldustest lähtuvalt ei olnud I. P. vähemusaktsiate omanikuna kuriteo subjekt KrK

§ 1484 ega § 1485 mõttes, kuna ainuüksi aktsiate omamine ei tee isikut vastutavaks ettevõtte

raamatupidamisarvestuse nõuete täitmise eest.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 1997. a otsus I. P. süüdistusasjas

muutmata.

2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 15. aprillil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep