3-1-1-31-97 · Riigikohus

3-1-1-31-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. aprillil 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul istungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Igor T"irkovi süüdistuses KrK § 101 p-de 2, 5, 7; § 144; § 172 lg 1 järgi ning D. K. süüdistuses KrK § 180;

§ 181 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu I. T"irkovi kaitsja vandeadvokaat Anatoli

Jaroslavski, süüdimõistetu D. K. kaitsja vandeadvokaat Artur Umu"ardjants ja Riigiprokuratuuri prokurör

Toivo Vee.

Ida-Viru Maakohtu 25. märtsi 1996. a otsusega tunnistati I. T"irkov süüdi:

1) KrK § 101 p-de 2, 5, 7 järgi selles, et ta ööl vastu 3. augustit 1995. a Ida-Viru maakonnas X vallas, X

baaris koos teise - kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isikuga tappis huligaansel ajendil ning eriti

julmal viisil politseitöötaja V. J.-i ja tema kaaslase H. L.-i;

2) KrK § 144 järgi selles, et ta ööl vastu 3. augustit 1995. a Ida-Viru maakonnas X vallas põletasid ära

kannatanu V. J. isale kuulunud sõiduauto "Volkswagen" koos autosse paigutatud tapetute - V. J. ja H. L.-ga,

tekitades auto omanikule 40 000 kr ulatuses materiaalset kahju;

3) KrK § 172 lg 1 järgi selles, et ööl vastu 3. augustit 1995. a Ida-Viru maakonnas X vallas, X baaris koos

teise - kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isikuga - ähvardas kasutada ja ka kasutas

õigusemõistmise takistamise eesmärgil tunnistajate suhtes füüsilist vägivalda.

KrK § 101 p-de 2, 5, 7 järgi karistati I. T"irkovi vabadusekaotusega viieteistkümneks aastaks, KrK § 144

järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks ning KrK § 172 lg 1 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks. KrK

§ 40 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuiks raskemaga, mõisteti I. T"irkovile kuritegude kogumi

eest lõplikuks karistuseks vabadusekaotus viieteistkümneks aastaks.

Ida-Viru Maakohtu 25. märtsi 1996. a otsusega tunnistati D. K. süüdi KrK § 180 järgi I. T"irkovi poolt

toimepandud ja KrK § 101 p-de 2, 5, 7 ja KrK § 144 järgi kvalifitseeritud kuritegude varjamise eest ning

karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. Sama kohtuotsusega tunnistati D. K. süüdi KrK

§ 181 järgi I. T"irkovi poolt toimepandud ja KrK § 101 p-de 2, 5, 7 ja KrK § 144 järgi kvalifitseeritud

kuritegudest mitteteatamise eest ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel,

lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti I. T"irkovile kuritegude kogumi eest lõplikuks

karistuseks vabadusekaotus üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 47 lg 1 alusel vabastati D. K. kaheaastase

katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest ning KrK § 47 lg 3 alusel kohustati teda üks kord kuus

registreerima end politseiasutuses. Süüdistuses KrK § 172 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi mõisteti D. K. õigeks.

Viru Ringkonnakohtu 28. oktoobri 1996. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 25. märtsi 1996. a otsus

I. T"irkovile ja D. K.-le mõistetud karistuse osas. I. T"irkovile mõisteti KrK § 101 p-de 2, 5, 7 järgi, samuti

lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest erakordne karistus - surmanuhtlus. D. K.-le mõisteti KrK § 180

järgi vabadusekaotus üheks aastaks, KrK § 181 järgi vabadusekaotus kuueks kuuks ning lõplikuks

karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel üks aasta vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Muus osas jäeti Ida-Viru Maakohtu 25. märtsi 1996. a otsus muutmata.

Viru Ringkonnakohtu 28. oktoobri 1996. a otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebused süüdimõistetu

I. T"irkov ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski ning süüdimõistetu D. K.

I. T"irkov vaidlustab kassatsioonkaebuses talle inkrimineeritud tegude toimepanemist, väidab, et Ida-Viru

Maakohtu poolt tema süüditunnistamisel eelistati anonüümsete tunnistajate ütlusi ja jäeti tähelepanuta muud

tõendid ning seega rikuti KrMK §-s 19 sätestatut. I. T"irkov taotleb nii maa- kui ringkonnakohtu otsuste

tühistamist ja kriminaalasja saatmist kas täiendavaks kohtueelseks uurimiseks või uueks kohtulikuks

arutamiseks esimese astme kohtus.

I. T"irkovi kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebuses märgitakse, et I. T"irkov ei tunnistanud

end kohtueelses menetluses üldse süüdi. Kohtus aga tunnistas ta end süüdi vaid selles, et püüdis kaklejaid

lahutada. Kaitsja rõhutab, et I. T"irkov ja kannatanu alustasid vabatahtlikult käesurumisvõistlust, mis hiljem

kasvas üle kakluseks. Kaklust ei saa kaitsja arvates lugeda peksmiseks seetõttu, et kakluse pooled olid

füüsiliselt sama tugevad ja neil olid võrdsed "ansid. Kuna konflikt tekkis võistluse ja seega isiklike suhete

pinnalt, siis ei saa kaitsja arvates väita, et I. T"irkov oleks toiminud huligaansel ajandil ning on välistatud

I. T"irkovi tegevuse kvalifitseerimine KrK § 101 p 2 järgi.

KrK § 101 p 5 järgi ei saa kaitsja arvates I. T"irkovi tegevust kvalifitseerida seetõttu, et ta oli füüsilises

kontaktis vaid ühe kannatanuga ning ei ole tõendatud, et I. T"irkov oleks kas soovinud kahe inimese surma

põhjustamist või vähemalt möönnud seda.

I. T"irkovi kaitsja väidab ka seda, et on tõendamata tema kaitsealuse poolt KrK §-s 144 ja §-172 ettenähtud

kuriteo toimepanemine.

Kokkuvõtvalt taotleb vandeadvokaat A. Jaroslavski Viru Ringkonnakohtu 28. oktoobri 1996. a otsuse

tühistamist I. T"irkovi süüditunnistamises KrK § 101 p-de 2, 5, 7; § 144; § 172 lg 1 järgi ning tema

süüditunnistamist kergemas kuriteos.

Süüdimõistetu D. K. kassatsioonkaebuses ei vaidlustata talle inkrimeeritud teo kriminaalõiguslikku

kvalifikatsiooni, küll aga talle ringkonnakohtu poolt mõistetud karistust. Nimelt taotleb D. K., et teda ei

karistataks vabadusekaotusliku karistusega.

Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas vandeadvokaat A. Jaroslavski enda ja oma kaitsealuse

kassatsioonkaebuses esitatud taotlusi, vandeadvokaat A. Umu"ardjants aga enda kaitsealuse

kassatsioonkaebuses esitatud taotlusi. Prokuröri seletuses taotleti ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste

seletused,

l e i d i s :

Vandeadvokaat A. Jaroslavki kassatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Nimelt ei vasta ei Ida-Viru

Maakohtu ega Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele, et

I. T"irkovi käitumine saaks olla kvalifitseeritav KrK § 101 p-de 5 ja 7 järgi.

Ida- Viru Maakohus on oma otsuses (kriminaaltoimiku 3. kd, tl 178) märkinud, et kohus eeldab I. T"irkovi

seotust vaid ühe kannatanuga. Vastuolus sellise seisukohaga on maakohus pidanud siiski võimalikuks

I. T"irkovi süüditunnistamist ka KrK § 101 p 5 järgi.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on vastuolu lahendamiseks oma otsusega (kriminaaltoimiku 3.

kd, tl 313) jätnud maakohtu otsusest välja seisukoha I. T"irkovi seotusest vaid ühe kannatanuga. Sellise

sammu põhjenduseks märgitakse ringkonnakohtu otsuses kõigepealt seda, et maakohtu käsitletav seisukoht

on vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kõnealuses otsuses

märgitakse, et kuna laipade tugeva põlemise tõttu ei olnud võimalik tuvastada kannatanute surma saabumise

aega ja I. T"irkovi hilisem tegevus oli suunatud kannatanute põletamisele sõltumata sellest, kas põletatakse

veel elavaid kannatanuid või laipasid, siis oli I. T"irkovi kogu tegevus suunatud kahe inimese tapmisele.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ülalkirjeldatud seisukoht on põhimõttelises kooskõlas Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 21. mai 1996. a otsuses P. L. ja M. R. süüdistusasjas väljendatud seisukohaga, et

kriminaalmenetluses tõusetuvaid kõrvaldamata kahtlusi ei tule vältimatult tõlgendada kohtualuse

kasuks siis, kui kahtluste kõrvaldamise on muutnud võimatuks kohtualune oma tegevusega -

sündmuskoha olustiku tahtliku muutmise ja kuriteojälgede tahtliku hävitamisega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on siiski seisukohal, et käsitletaval juhul ei ole tõusetuvate kahtluste

kõrvaldamatus tingitud mitte üksnes süüdimõistetu I. T"irkovi ja kriminaalmenetluse käigus seni

tuvastamata isiku tegevusest kuriteojälgede tahtlikul hävitamisel. Kahtluste kõrvaldamatus tuleneb antud

juhul ka puudustest õiguskaitseorganite töös - st koos I. T"irkoviga kuriteo toimepannud isiku

tuvastamata jätmisest. Sellises olukorras tuleb Ida- Viru Maakohtu poolt tuvastatu pinnalt tõusetuv

kahtlustus, et kuna I. T"irkov oli seotud vaid ühe kannatanuga, võib ta mitte olla süüdi teise isiku tapmises,

sest selle teise isiku võis tappa kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isik, tõlgendada I. T"irkovi

kasuks. Sellest tulenevalt ei saa I. T"irkovi tegevus olla kvalifitseeritav KrK § 101 p 5 järgi.

Ida-Viru Maakohtu ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et I. T"irkov ja

kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isik panid tapmised toime eriti piinaval või eriti julmal viisil ei

ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Kahtlemata on iga tahtlik tapmine raske ja julm kuritegu, kuid

kvalifitseerimaks isiku tegevust KrK § 101 p 7 järgi peab kohus tuvastama, et tapmise viis on eriti piinav

või eriti julm ja et ka tahtlus oli suunatud eriti piinaval või eriti julmal viisil tapmisele. Riigikohtu

kriminaalkolleegium aktsepteerib senises kohtupraktikas omaksvõetud arusaama, et ainuüksi löökide arv ja

peksmise kestvus ei anna alust kvalifitseerida tegevust KrK § 101 p 7 järgi. Eriti piinaval viisil tapmisena

võiks olla käsitatav kannatanute põletamine, kuid käsitletava kriminaalasja puhul ei ole tuvastatud, et oleks

põletatud elusaid kannatanuid. Kooskõlas eelöelduga ei ole põhjendatud I. T"irkovi tegevuse

kvalifitseerimine KrK § 101 p 7 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu vandeadvokaat A. Jaroslavski poolt kassatsioonkaebuses

väidetuga selles, et kuna konflikt kannatanutega tekkis isiklike suhete pinnalt, siis on välistatud I. T"irkovi

tegevuse kvalifitseerimine KrK § 101 p 2 järgi. Ida-Viru Maakohtu otsusega on tuvastatud, et I. T"irkov

taotles isikliku suhte loomist vaid kuriteo toimepanemiseks ajendit otsides. Selline isikliku ajendi otsimine ei

muuda aga olematuks I. T"irkovi edasist käitumist - avalikus kohas pikaajaliselt ja kõrvaliste isikute suhtes

ilmselt lugupidamatult toimepandud surnukspeksmist.

Vandeadvokaat A. Jaroslavski väidet, et on tõendamata tema kaitsealuse poolt KrK §-s 144 ja §-s172

ettenähtud kuriteo toimepanemine, on paljasõnaline ja selle kontrollimine ei kuulu kassatsioonikohtu

pädevusse, sest kassaator ei ole oma väite kinnituseks osundanud mingile konkreetsele kriminaalseaduse

ebaõigele kohaldamisele ega ka mitte kriminaalmenetluse seaduse olulisele rikkumisele.

Arvestades KrK § 101 järgi I. T"irkovi süüdistuse mahu olulist vähendamist peab Riigikohtu

kriminaalkolleegium vajalikuks tühistada ka I. T"irkovile KrK § 101 järgi mõistetud erakorraline karistus,

samuti lõplik karistus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et süüdimõistetu D. K. kassatsioonkaebus ei kuulu

rahuldamisele põhjusel, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolne D. K. karistamine on olnud

seaduslik ja ringkonnakohus on karistuse liiki ja määra piisavalt põhjendanud.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 1996. a otsus Igor T"irkovi

süüditunnistamises KrK § 101 p-de 5 ja 7 järgi, samuti talle KrK § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi mõistetud

karistuse ning KrK § 40 lg 1 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas.

2. Mõista Igor T"irkovile KrK § 101 p 2 järgi karistuseks vabadusekaotus viieteistkümneks aastaks

kinnises vanglas.

3. Mõista Igor T"irkovile KrK § 40 lg 1 järgi kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks

vabadusekaotus viieteistkümneks aastaks kinnises vanglas, lugedes kergemad karistused kaetuks

raskema karistusega.

4. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 1996. a otsus muutmata.

5. Süüdimõistetu Igor T"irkovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski kassatsioonkaebused

rahuldada osaliselt, süüdimõistetu D. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 15. aprillil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg