3-2-1-47-97 · Riigikohus

3-2-1-47-97

M Ä Ä R U S

Tartus 11. aprillil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 7. aprillil 1997. a.

Põlva Maakonna Maksuameti erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

17. jaanuari 1997. a. määruse hagi läbivaatamata jätmises Põlva Maakonna Maksuameti hagis

AS-i Reider vastu AS-i Reider pankrotimenetluses võlausaldaja nõude tunnustamiseks.

16. augustil 1996. a. Põlva Maakohtule esitatud hagiavalduses palus Põlva Maakonna Maksuamet,

juhindudes PankrS §-dest 24 p. 4 ja 74 lg.1, tunnustada maksuameti nõuet 900 430 krooni AS-i

Reider pankrotimenetluses. Selles summas jäeti maksuameti 18. juuni 1996. a. ettekirjutusel rajanev

nõue võlausaldajate üldkoosolekul tunnustamata. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagejal

puudub volitus hagi esitamiseks.

Põlva Maakohtu 18. detsembri 1996. a. määrusega jäeti hagi TsKS § 223 p. 3 alusel läbi vaatamata.

Määruse kohaselt ei ole riigiametid vastavalt TsÜS §-le 6 avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning

vastavalt TsKS §-le 69 puudub neil õigus pöörduda enda nimel kohtusse. Ka maksukorralduse

seaduse (MKS) § 14 ei anna sellist õigust, kuna vastavalt sama seaduse §-dele 15 ja 24 ei ole

maksuhalduril õigust hagi kohtusse esitamiseks. PankrS § 4 lg 2, millele viitab hageja, seda küsimust

ei reguleeri, sest vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) §-dele 38 p. 2, 43 ja 44 on maksuamet

valitsusasutuse poolt hallatav riigiasutus, mitte riigivalitsemisorgan.

Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse selles toodud põhjustel muutmata ja Põlva Maakonna

Maksuameti erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et MKS §-s 14 ei ole sätestatud

Maksuameti ja tema kohalike asutuste volitust esitada kohtusse tsiviilhagi riigi nimel või esindada

riiki tsiviilkohtumenetluses. Sellist volitust ei sisalda ka maksuameti põhimäärus. PankrS § 4 lg 2 ei

konkretiseeri, millised riigiasutused on pankrotiasjades võlausaldajateks.

Erikaebuses palub Põlva Maakonna Maksuamet tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et kohus on rikkunud materiaalõiguse ja

protsessiõiguse norme. MKS § 14 lg 2 kohaselt on maksuhaldur kohustatud kontrollima maksude

tasumise õigsust, määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvad maksusummad ja

intressid, nõudma sisse maksuvõlad ja rakendama sanktsioone maksuseaduste rikkujate suhtes. MKS

§ 14 lg 2 kohaselt on riiklike maksude maksuhalduriteks ka Maksuamet ning nende kohalikud

asutused. 1. veebruarini 1997. a. kehtinud PankrS § 4 lg 2 sätestas, et maksuvõla puhul on

võlausaldajaks riigivalitsemisorgan ning sellest tuleneb Maksuameti kui valitsusasutuse ja tema

kohalike asutuste, mitte Vabariigi Valitsuse, kohustus tegelda maksuvõlgade sissenõudmisega. Seega

tulenevad Põlva Maakonna Maksuameti volitused AS-i Reider pankrotimenetluses hagiavalduse

esitamiseks seadusest. Vastavalt VVS §-le 44 lg 1 on valitsusasutus volitatud esindama riiki, kui

valitsusasutus täidab seadusest tulenevaid ülesandeid. MKS §-d 15 ja 24 ei reguleeri maksuvõla

sissenõudmist maksumaksjalt pärast tema pankroti väljakuulutamist.

Vastustaja ei ole oma seisukohta erikaebuse kohta esitanud.

Kolleeegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel

protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

MKS §-s 14 lg 1 on sätestatud, et riiklike maksude maksuhalduriks on ka Maksuameti kohalik asutus.

Sama paragrahvi 2. lõikes on sätestatud maksuhalduri kohustused. Maksuhalduri kohustuseks on muu

hulgas ka seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvate maksusummade ja intresside

kindlaksmääramine, samuti maksuvõla sissenõudmine. Maksuvõla sissenõudmine toimub üldjuhul

halduskorras maksuhalduri ettekirjutuse alusel, mida maksumaksja võib vaidlustada halduskohtus.

MKS §-s 24 reguleeritaksegi maksuhalduri õigusi maksu sissenõudmisel halduskorras. Maksuvõla

sissenõudmise all ei saa aga kitsalt mõista ainult MKS §-s 24 loetletud haldusõiguslikke toiminguid

maksu vahetuks sissenõudmiseks. Maksuvõla sissenõudmise all tuleb mõista ka teisi seaduses

ettenähtud maksuvõla kättesaamiseks tehtavaid õigustoiminguid. Pankrotimenetluses hagi esitamise

õigus maksunõude tunnustamiseks tuleneb pankrotiseadusest ja sellise hagi esitamisega täidab

maksuhaldur temale pandud ülesannet maksuvõla sissenõudmiseks. VVS § 44 lg 1 kohaselt on riiki

volitatud esindama ka riigiasutus seadustest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate

ülesannete täitmisel. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt määrab riigi esindaja Vabariigi Valitsus siis,

kui seadus või muu õigusakt ei sätesta, kes esindab riiki konkreetses õigussuhtes. Kuna maksuvõla

sissenõudmine on maksukorralduse seadusest tulenevalt maksuhalduri ülesanne, siis esindab

maksuhaldur VVS § 44 lg 1 alusel maksuvõla sissenõudmise õigussuhtes riiki ning ei vaja eraldi

Vabariigi Valitsuse volitust.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. jaanuari 1997. a. määrus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Erikaebus rahuldada.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull