3-3-1-11-97 · Riigikohus

3-3-1-11-97

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 11. aprillil 1997. a.

L. Auksmani ja M. Reilenti esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine

distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja arvutamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

10. aprillil 1997. a. läbi Liidi Auksmani ja Merike Reilenti esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. jaanuari 1997. a. otsusele

haldusasjas nr. II-3/39/97.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Riigi Täitevameti esindaja Riigi Täitevameti osakonnajuhataja

Heino Valmsen.

Tallinna ja Harju Täitevbüroo vanemtäitur Liidi Auksman ja täitur Merike Reilent, täites Tallinna

Linnakohtu 16. oktoobri 1995. a. otsust tsiviilasjas nr. 2-8070/16, andsid OÜ Safran arvel olnud

sadulveoki "Volvo F 12" 23. oktoobril 1995. a. võla katteks tasaarvestuse korras Pjotr Massorovile,

korraldamata enampakkumist. Sama täitevbüroo direktori asetäitja Leili Jõgeva teatas 24. oktoobril

1995. a. kirjalikult Tallinna Autoregistrikeskusele ja Tallinna Tolliinspektuurile, et see sadulveok on

võla katteks üle antud P. Massorovile.

Riigi Täitevameti peadirektori 15. detsembri 1995. a. käskkirjaga nr. 304 määrati Tallinna ja Harju

Täitevbüroo vanemtäitur L. Auksmanile ja täitur M. Reilentile Täitemenetluse seadustiku jämeda

rikkumise eest Täitevametnike distsiplinaarmäärustiku punkti 59 alusel distsiplinaarkaristusena

rahatrahv kümnekordse keskmise päevapalga ulatuses. Selles käskkirjas märgiti: "Tallinna ja Harju

Täitevbüroo vanemtäitur Liidi Auksman ja täitur Merike Reilent täites Tallinna Linnakohtu

16.10.95.a. otsust o7ü "Sarfanilt" Pjotr Massorovi kasuks võla sissenõudmisel arestitud vara arvel,

rikkusid jämedalt Täitemenetluse seadustiku § 56 ja § 61, andes o/ü "Safrani" arvel olnud sadulveoki

Volvo F 12 koos haagisega võla tasaarvestuse korras üle Pjotr Massorovile ilma enampakkumist

korraldamata. käsin: 1. Täitemenetluse seadustiku jämeda rikkumise eest määrata Täitevametnike

teenistusmäärustiku punkt 59 alusel vanemtäitur Liidi Auksmanile ja täitur Merike Reilentile

rahatrahv nende kümnekordse keskmise päevapalga ulatuses. 2. Teenistusdistsipliini rikkumise eest,

mis seisnes puudulikus kontrollis täiturite tegevuse üle, avaldada Tallinna ja Harju Täitevbüroo

direktori kohusetäitjale Reet Vokk`ile noomitus.".

L. Auksman ja M. Reilent esitasid 18. jaanuaril 1996. a. Tallinna Linnakohtule hagi, milles palusid

tühistada neile määratud distsiplinaarkaristused. Hagejad leidsid, et karistuste määramisel rikuti

distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega, et karistamise käskkirjas on märkimata süüteo

toimepanemise aeg, rahatrahvi suurus kroonides ja trahvi igast palgast kinnipidamise ulatus

protsentides, et nende tegevus polnud vastuolus Täitemenetluse seadustiku §-dega 56 ja 61. Tallinna

Linnakohtu 26. veebruari 1996. a. otsusega tsiviilasjas nr. 2/4/49-387/96 hagi rahuldati ja tühistati

Riigi Täitevameti peadirektori 15. detsembri 1995. a. käskkirjaga nr. 304 määratud

distsiplinaarkaristused. Sellele kohtuotsusele esitas apellatsioonkaebuse Riigi Täitevamet. Apellant

palus tühistada linnakohtu otsus. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 1996. a.

määrusega tsiviilasjas nr. II-2/457/96 rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati apelleeritud kohtuotsus ja

lõpetati tsiviilasja menetlus. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et täitevbüroo vanemtäitur ja

täitur on vanemad täitevametnikud, kellele laieneb 1. jaanuaril 1996. a. jõustunud Avaliku teenistuse

seadus. Avaliku teenistuse seaduse § 165 lg. 2 sätestab, et ametnik võib enne käesoleva seaduse

jõustumist määratud distsiplinaarkaristuse vaidlustada halduskohtus sama seaduse § 160 alusel, kui

selle karistuse suhtes puudub jõustunud kohtuotsus. Käesoleva vaidluse lahendamine kuulub

halduskohtu pädevusse.

L. Auksman ja M. Reilent esitasid 18. juunil 1996. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid

ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja tühistada neile määratud distsiplinaarkaristused.

Tallinna Halduskohtu 27. novembri 1996. a. otsusega haldusasjas nr. 3-350/96 tühistati Riigi

Täitevameti peadirektori 15. detsembri 1995. a. käskkirjaga nr. 304 kaebajatele määratud rahatrahv ja

mõisteti Riigi Täitevametilt kohtukuluna L. Auksmani kasuks 3550 krooni ja M. Reilenti kasuks

3550 krooni. Kohus leidis, et karistuste määramisel pole rikutud Töötajate distsiplinaarvastutuse

seaduse § 6 lg. 1 sätestatud ühekuulist tähtaega. Tallinna ja Harju Täitevbüroo juhid olid alates 24.

oktoobrist 1995. a. küll teadlikud täiturite toimingutest, kuid nad ei lugenud neid süüliseks.

Distsiplinaarkaristuse määramise ühekuuline tähtaeg hakkas kulgema 8. detsembrist 1995. a., mil

vormistati teenistusalase juurdluse kokkuvõte. Karistamise käskkirja vormistamisel on küll rikutud

TDS §-s 11 lg. 2 sätestatud vorminõudeid, kuid see rikkumine pole käskkirja tühistamise aluseks, sest

käskkirja aluseks olnud teenistusalase juurdluse kokkuvõttes on süüteo toimepanemise aeg ja

rahatrahvi suurus esitatud vastavalt sama seaduse §-le 17. Tõendatud on distsiplinaarsüüteo subjektid,

objekt ja objektiivne külg. Tõendamata on aga distsiplinaarsüüteo subjektiivne külg.

Riigi Täitevamet esitas Tallinna Halduskohtu 27. novembri 1996. a. otsusele apellatsioonkaebuse,

milles palus tühistada apelleeritud kohtuotsus ja teha uus otsus, millega tunnistada täitevameti

peadirektori vaidlustatud käskkiri seaduslikuks. Apellant leidis, et ebaõige on esimese astme kohtu

seisukoht, et haagise üleandmisel P. Massorovile puudus süüline käitumine. Täiturid rikkusid

Täitemenetluse seadustiku § 56 lg. 1 ja 2, kuna nad ei pannud veokit enampakkumisele, ehkki selle

väärtus oli küllaldane enampakkumise korraldamiseks. Veoki üleandmine vormistati P. Massorovile,

ootamata ajalehekuulutuse peale ilmuvaid ostjaid. Täitemenetluse seadustiku § 645 lg. 1 alusel võib

sissenõudja vara endale jätta, kui enampakkumine nurjub. Enampakkumine ei nurjunud või müük ei

ebaõnnestunud, kuna täiturid ei üritanudki korraldada enampakkumist või reaalset müüki.

Ka L. Auksmani ja M. Reilenti esindaja vandeadvokaat Ä. Rodi esitas Tallinna Halduskohtu 27.

novembri 1996. a. otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada apelleeritud kohtuotsus

osaliselt, so. motiveerivas osas, millega loeti kaebus distsiplinaarkaristuse tühistamise nõudes TDS

seaduse §-s 6 lg. 1 sätestatud ühekuulise tähtaja rikkumise tõttu alusetuks, teha uus otsus, millega

rahuldada L. Auksmani ja M. Reilenti kaebus. Otsuse resolutsioon paluti jätta muutmata.

Apellatsioonkaebuses leiti, et TDS § 6 lg. 1 kohaselt ei sõltu ühekuulise tähtaja algus sellest, kas

süüdlase ülem sai aru, et tegemist on distsiplinaarsüüteoga. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §

6 lg. 2 alusel saab ühekuulist karistuse määramise tähtaega arvutada, kui süütegu on tõendatud

inventuuri jmt. tulemustega. Tallinna ja Harju Täitevbüroo juhataja kohustetäitjal R. Vokil ja tema

asetäitjal L. Jõgeval oli toimingutest informatsioon samas mahus, mida tuvastati teenistusalase

juurdluse käigus. Kõik teenistusliku juurdluse kokkuvõttes sisalduvad andmed on kajastatud

täitetoimikus ja see kokkuvõte ei sisalda ühtegi distsiplinaarsüüteo elementi, mis oleks tõendatud vaid

teenistusliku juurdluse käigus. Kohtuotsuse ülejäänud osadega apellatsioonkaebuses nõustuti, neid ei

vaidlustatud.

Tallinna

Ringkonnakohtu

28. jaanuari

1997.

a.

otsusega

rahuldati

Riigi

Täitevameti

apellatsioonkaebus, L. Auksmani ja M. Reilenti apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Tallinna

Halduskohtu 27. novembri 1996. a. otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega jäeti rahuldamata L.

Auksmani ja M. Reilenti kaebus distsiplinaarkaristuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leidis, et HKS

§-st 27 lg. 2 tulenevalt saab ta kontrollida vaid seda, kas karistus määrati tähtaegselt ja kas kaebajad

on süüdi distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Ringkonnakohus leidis, et TDS § 6 lg. 1 seostab

distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulise tähtaja kulgemise päevaga, mil süüteost sai teada mis

tahes isik, kellele süüdlane vahetult allub. L. Auksmani ja M. Reilenti vahetu ülemus oli küll teadlik

täiturite toimingutest, kuid ta ei pidanud neid toiminguid distsiplinaarsüütegudeks. Seepärast ei saa

distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega arvutada TDS § 6 lg. 1 järgi. Sama seaduse § 6

lg. 2 seostab distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulise tähtaja alguse inventuuri jmt. tulemuste

vormistamise päevaga. Ringkonnakohus luges teenistusalase juurdluse võrdsustatuks inventuuriga ja

leidis, et karistus on määratud tähtaegselt, kuna karistus määrati ühe kuu jooksul teenistusalase

juurdluse kokkuvõtte vormistamist. Samuti leidis ringkonnakohus, et täiturid rikkusid teadlikult

Täitemenetluse seadustiku § 56 ja 645 lg. 1, andes enampakkumist korraldamata sadulveoki "Volvo"

üle sissenõudja P. Massorovile. Nad pidid teadma täitemenetluse eeskirju. Distsiplinaarsüütegu ei tee

olematuks asjaolu, et Tallinna Linnakohtu otsus tuli täita viivitamatult, samuti otseste ülemuste

heakskiit.

Ringkonnakohtu sellele otsusele esitas kassatsioonkaebuse L. Auksmani ja M. Reilenti esindaja

vandeadvokaat Ä. Rodi. Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28.

jaanuari 1997. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Kassatsioonkaebuses leitakse, et:

Rikutud on TDS §-s 6 lg. 1 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega.

Rikutud on TDS § 11 lg. 2, sest karistuse määramise käskkirjas on märkimata süüteo toimepanemise

aeg, määratud rahatrahvi suurus kroonides ja sentides ning trahvi palgast kinnipidamise ulatus

protsentides.

Karistuse määramisel on rikutud TDS § 12, sest karistuse määramise käskkirja pole L. Auksmanile ja

M. Reilentile allkirja vastu teatavaks tehtud.

Riigi Täitevameti esindaja leidis kohtuistungil, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ega kuulu

rahuldamisele.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

1. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et L. Auksmanile ja M. Reilentile distsiplinaarkaristuse

määramisel on rikutud karistuse määramise ühekuulist tähtaega. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et

distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulise tähtaja arvutamisel tuli kohaldada Töötajate

distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg. 2. Selle tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada sama seaduse § 6

lg. 1.

Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg. 1 sätestab üldreegli distsiplinaarkaristuse määramise

ühekuulise tähtaja arvutamiseks, mille kohaselt seda tähtaega arvutatakse päevast, mil süüteost sai

teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab erandi

distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulise tähtaja arvutamiseks. Selle erandi kohaselt arvutatakse

inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt. tulemustega tõendatud süüteo korral distsiplinaarkaristuse

määramise ühekuulist tähtaega inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt. tulemuste vormistamise

päevast.

Distsplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega arvutatakse TDS § 6 lg. 1 järgi kõikidel juhtudel,

kui süüteost sai teada mis tahes ülemus, kellele töötaja tööalaselt allub, sh. ka vahetu ülemus. See, kas

ülemusel, kes sai süüteost teada, on distsiplinaarkaristuse määramise õigus, pole selle tähtaja kulgema

hakkamise seisukohalt oluline. Tähtaeg hakkab kulgema ka siis, kui süüteost sai teada ülemus, kellel

pole karistuse määramise õigust. Oluline pole ka see, kas ülemus, kes sai teada oma alluva poolt

süüteo toimepanemisest, mõistis, et tegu on õiguserikkumisega. Teenistussuhete olemusest tuleneb, et

ülemus peab kontrollima alluvate tegevust ja olema suuteline andma sellele õiguslikku hinnangut.

Teenistusalase juurdluse läbiviimisel ei saa distsplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega

arvutada TDS § 6 lg. 2 järgi, sest distsiplinaarmenetlus hõlmab teenistusalase juurdluse läbiviimist.

Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg. 1 kohaldamine teenistusalase juurdluse läbiviimisel

muudaksmõttetuks sama seaduse §-s 6 lg. 1 sätestatud ühekuulise tähtaja arvutamise päevast, mil

süüteost sai teada vahetu ülemus.

Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega on tuvastatud, et L. Auksmani ja M.

Reilenti vahetu ülemus oli täiturite toimingutest teadlik alates 24. oktoobrist 1995. a. Vastavalt TDS

§-le 6 lg. 1 hakkas sellest päevast kulgema distsiplinaarkaristuse määramise ühekuuline tähtaeg. L.

Auksmanile ja M. Reilentile distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri vormistati 15. detsembril

1995. a. Seega vormistati karistuse määramise käskkiri pärast TDS §-s 6 lg. 1 sätestatud ühekuulise

tähtaja möödumist.

2. Riigikohtu halduskolleegium ei käsita kassatsioonkaebuse väiteid, mille kohaselt L. Auksmanile ja

M. Reilentile distsiplinaarkaristuste määramisel rikuti TDS § 11 lg. 2 ja 12. Tallinna Halduskohtu

otsuses leiti, et karistamisel rikuti küll TDS § 11 lg. 2, kuid see rikkumine ei too kaasa karistuse

seadusevastaseks tunnistamist. Apellatsioonkaebuses nõustus L. Auksmani ja M. Reilenti esindaja

selle järeldusega ega vaidlustanud seda. Väide, et karistamisel rikuti TDS § 12, on esmakordselt

esitatud kassatsioonkaebuses. Esimese ja teise astme kohtud pole seda väidet käsitatud.

3. Käesolevas haldusasjas pole vaja koguda täiendavalt tõendeid ega muuta tõenditele

apellatsiooniastmes antud hinnangut. Seetõttu saab Riigikohtu halduskolleegium teha uue otsuse,

saatmata asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Uue otsusega kuulub seadusevastaseks

tunnistamisele Riigi Täitevameti peadirektori 15. detsembri 1995. a. käskkirja nr. 304 punkt 1,

millega L. Auksmanile ja M. Reilentile määrati rahatrahv kümnekordse päevapalga ulatuses.

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, so. osas, milles palutakse ringkonnakohtu otsuse

tühistamist.

HKS § 69 lg. 1 alusel kuulub rahuldamisele Tallinna Halduskohtule esitatud taotlus mõista Riigi

Täitevametilt L. Auksmani ja M. Reilenti kasuks advokaadile tasutud õigusabi eest kummalegi 3540

krooni ning Tallinna Ringkonnakohtule esitatud taotlus mõista Riigi Täitevametilt L. Auksmani ja M.

Reilenti kasuks advokaadile tasutud õigusabi eest kummalegi 2360 krooni. Sama sätte alusel

mõistetakse Riigi Täitevametilt L. Auksmani ja M. Reilenti kasuks välja kaebuse ja

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kummalegi 20 krooni. Kokku kuulub Riigi

Täitevametilt L. Auksmani ja M. Reilenti kasuks kohtukuludena väljamõistmisele 11840 krooni,

kummalegi kassaatorile 5920 krooni.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4, 68 lg. 3 ja 69 lg. 1, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b:

Rahuldada Liidi Auksmani ja Merike Reilenti esindaja kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. jaanuari 1997. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/37/97.

Tunnistada seadusevastaseks Riigi Täitevameti peadirektori 15. detsembri 1995. a. käskkirja

nr. 304 punkt 1.

Välja mõista Riigi Täitevametilt Liidi Auksmani kasuks kohtukuludena 5920 (viis tuhat

üheksasada kakskümmend) krooni ja Merike Reilenti kasuks kohtukuludena 5920 (viis tuhat

üheksasada kakskümmend) krooni.

Tagastada Liidi Auksmanile ja Merike Reilentile kassatsioonikautsjon, kummalegi 340

(kolmsada nelikümmend) krooni.

Määrus jõustub 23. aprillil 1997. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann