3-1-1-38-97 · Riigikohus

3-1-1-38-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. aprillil 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja

Einar Tasku süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3, 4, § 128 lg 1 ja § 207 lg 3 p 2 järgi

Mihhail Kotomini süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3, 4 ja § 207 lg 3 p 2 järgi ning

A. J. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Tallinna Linnakohtu 3. detsembri 1996. a otsusega:

1. Tunnistati E. Tasku süüdi KrK § 128 lg 1 järgi ja karistati arestiga kolmeks kuuks, KrK § 207 lg 3 p 2 järgi

ja karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks ja KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi ning karistati

vabadusekaotusega kolmeks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi

eest lõplikuks karistuseks neli aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

2. Tunnistati M. Kotomin süüdi KrK § 207 lg 3 p 2 järgi ja karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks ning

KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi ning karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks ja kuueks kuuks. KrK

§ 40 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks neli aastat vabadusekaotust

kinnises vanglas.

3. Tunnistati A. J. süüdi KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja

kuueks kuuks kinnises vanglas.

KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi tunnistati E. Tasku ja M. Kotomin süüdi selles, et nad kolmel korral , 24.

11. 1995. a, 25. 11. 1995. a ja 29. 11. 1995. a Tallinnas X turul eelneval kokkuleppel ja koos ähvardades

kasutada vägivalda nõudsid A. N.-lt raha üleandmist esimesel korral 2000 USA dollarit, teisel korral 4000

krooni ja kolmandal korral 2000 krooni, mille järel saidki temalt kokku 3930 krooni. Nimetatud

väljapressimistes esitati süüdistus ja anti kohtu alla ka A. J., kuid Tallinna Linnakohus leidis, et A. J. süü ei

ole tõendatud.

E. Tasku, M. Kotomin ja A. J. tunnistati süüdi selles, et nad 28. 11. 1995. a Tallinnas P. tn. X. korteris

eelneval kokkuleppel ja koos ähvardades kasutada vägivalda nõudsid V. V.-lt 15 000 krooni raha üleandmist.

KrK § 207 lg 3 p 2 järgi tunnistati E. Tasku ja M. Kotomin süüdi selles, et nad 1995. a novembrikuu alguses

omandasid ebaseaduslikult koos püstoli TT ja püstoli Brauning padruneid 7 tükki, milliseid hoidsid ühiselt

Tallinnas, K. tn. C. korteris ning kandsid endaga kaasas kinnipidamiseni 29. novembril 1995. a, kusjuures

andsid perioodiliselt tulirelva ja laskemoona teineteisele.

KrK § 128 lg 1 järgi tunnistati E. Tasku süüdi selles, et ta 28. novembril 1995. a Tallinnas P. tn. X korteris

ähvardas laetud püstoliga TT sihtides tappa V. K.

Tallinna Linnakohtu 3. detsembri 1996. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused E. Tasku, M. Kotomin ja

A. J. ning apellatsioonprotesti Tallinna abiprokurör N. Lebed.

A. J. taotles enda õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu.

E. Tasku taotles relva ja laskemoona osas kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 207 lg 1 järgi ning kergema

karistuse mõistmist.

M. Kotomin taotles enda õigeksmõistmist väljapressimise süüdistuses süü tõendamatuse tõttu, süüdistuse

KrK § 207 lg 3 p 2 järgi ümberkvalifitseerimist KrK § 207 lg 1 järgi ning kergema karistuse mõistmist.

Apellatsioonprotestis taotleti linnakohtu otsuse osalist tühistamist ja A. J. süüditunnistamist A. N.-lt raha

väljapressimises ning kõigi süüdimõistetute rangemat karistamist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1997. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

3. detsembri 1996. a otsus osaliselt alljärgnevalt:

1. E. Tasku ja M. Kotomini süüdimõistmises KrK § 207 lg 3 p 2 järgi, tunnistades nad süüdi KrK § 207 lg 1

järgi, jättes mõistetud karistused muutmata.

2. A. J.-le mõistetud karistuse osas, mõistes talle karistuseks KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi kaks aastat

vabadusekaotust.

3. E. Taskule mõistetud karistuste osas, mõistes talle KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi karistuseks neli aastat

ja kuus kuud vabadusekaotust ja KrK § 40 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest viis

aastat vabadusekaotust.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et E. Tasku, M. Kotomini ja A. J. teod A. N.-lt raha

väljapressimisel kandsid vastastikku kooskõlastatud iseloomu ja neil oli ühine eesmärk saada kannatanult

ebaseaduslikult raha, st tegutseti eelneval kokkuleppel.

Kriminaalkolleegium leidis veel seda, et kuna kuritegu KrK § 207 järgi leidis aset enne 1. jaanuari 1996. a ,

mil puudus lõige 3 järgi ettenähtud kuriteokoosseis, tuleb toimepandu kvalifitseerida KrK § 207 lg 1 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1997. a otsuse peale esitasid

kassatsioonkaebused A. J., E. Tasku ja M. Kotomin ning A. J. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raul

Markus.

Süüdimõistetud oma kassatsioonkaebustes kordavad apellatsioonkaebustes esitatud taotlusi.

A. J. kaitsja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist A. J. süüdimõistmise

osas KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süü tõendamatuse tõttu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri arvamuse,

kes taotles kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist,

l e i d i s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1997. a

otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

Kõik kassaatorid kordavad juba apellatsioonkaebustes esitatud väiteid, mis on aga ümber lükatud ja millele

on vastatud esimese ja teise astme kohtuotsustes. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu

põhjendustega, et kannatanu A. N.-i suhtes toime pandud väljapressimine sooritati eelneval kokkuleppel

kõigi kolme kohtualuse poolt. Süüdimõistetute kriminaalõiguslik kohtlemine on kooskõlas asjas tuvastatud

tehiolude ja süüdlaste isikuid iseloomustavate andmetega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu

otsuse osalisel muutmisel jätta kordamata oma järelduste põhjendamisel need esimese astme kohtu

põhjendused, millega ta nõustub. Küll aga peab ringkonnakohus motiveerima esimese astme kohtu otsuses

tehtud muudatused. Seda on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium käesolevas asjas ka teinud.

Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1997. a otsus Einar Tasku, Mihhail Kotomini

ja A. J. süüdistusasjas jätta muutmata.

2. Einar Tasku, Mihhail Kotomini, A. J. ja viimase kaitsja kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 8. aprillil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep