3-1-1-36-97 · Riigikohus

3-1-1-36-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. aprillil 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja

Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Eduard Mäe süüdistuses KrK § 101 p-de 2, 3, 7 ja 8, § 115 lg 2 p 2, § 1151 lg 1, § 2071 lg 3, § 207

lg 1 ja § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi;

Aleksei Golubtsovi süüdistuses KrK § 101 p 2 ja § 2071 lg 3 järgi;

Roman Gussevi süüdistuses KrK § 101 p 3 ja § 2071 lg 3 järgi;

Andres Käsnapuu süüdistuses KrK § 115 lg 2 p 2, § 1151 lg 1 ja § 181 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu Roman Gussevi kaitsja vandeadvokaat

Anatoli Jaroslavski ja süüdimõistetu Eduard Mäe kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani?nikov,

kannatanu Galina Petu?kova ning Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kohtuistungil osales tõlk

Lüüli Lomp.

Narva Linnakohtu 7. novembri 1995. a otsusega tunnistati Eduard Mägi süüdi ja teda karistati KrK

§ 101 p-de 2, 3, 7 ja 8 järgi surmanuhtlusega, KrK § 115 lg 2 p 2, § 1151 lg 1, § 2071 lg 3, § 207 lg 1

ja § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotuslike karistustega. Vastavalt KrK §-le 40 loeti

vabadusekaotuslikud karistused kaetuks raskema karistusega ja kuritegude kogumi eest mõisteti talle

lõplikuks karistuseks surmanuhtlus.

Sama kohtuotsusega tunnistati Aleksei Golubtsov süüdi ja teda karistati KrK § 101 p 3 ja § 2071 lg 3

järgi kooskõlas KrK §-ga 40 kuritegude kogumi eest karistuste osalise liitmise teel

vabadusekaotusega 8 aastat ja 6 kuud kinnises vanglas.

Sama kohtuotsusega tunnistati Roman Gussev süüdi ja teda karistati KrK § 101 p 3 ja § 2071 lg 3

järgi kooskõlas KrK §-ga 40 kuritegude kogumi eest karistuste osalise liitmise teel

vabadusekaotusega 8 aastat ja 6 kuud kinnises vanglas.

Sama kohtuotsusega tunnistati Andres Käsnapuu süüdi ja teda karistati KrK § 115 lg 2 p 2, § 1151

lg 1 ja § 181 järgi kooskõlas KrK §-ga 40 kuritegude kogumi eest karistuste osalise liitmise teel

vabadusekaotusega 4 aastat kinnises vanglas.

Narva Linnakohtu 7. novembri 1995. a otsusega tunnistati veel süüdi: Andrei Bor?t?ov KrK § 101

p 3, § 115 lg 2 p 2 ja § 139 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vastavalt KrK §-le 40 kuritegude kogumi

eest karistuste osalise liitmise teel vabadusekaotusega 15 aastat kinnises vanglas; Oleg Jevstignejev

KrK § 101 p-de 2 ja 7 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 8 aastat kinnises vanglas;

Aleksandr Zaitsev KrK § 101 p-de 2 ja 7 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 8 aastat kinnises

vanglas. A. Bor?t?ovi, O. Jevstignejevi ja A. Zaitsevi kassatsioonkaebustele Riigikohtu loakogu

menetlusluba ei ole andnud.

Vastavalt Narva Linnakohtu otsusele tunnistati E. Mägi, A. Golubtsov, R. Gussev ja A. Käsnapuu

süüdi järgmiste kuritegude toimepanemises.

Ööl vastu 5. maid 1994. a E. Mägi, A. Golubtsov ja R. Gussev võtsid purjuspäi Narva linnas jõudu

kasutades sõiduautosse VAZ-2102 Narva Raudteepolitsei jaoskonna ebakaine kordniku Aleksandr

Jefremovi, peksid ja kägistasid teda sõidu ajal autos ning röövisid temalt püstoli MP nr GE 4771 koos

16 padruniga. Toimepandud röövimise varjamise eesmärgil tapsid nad A. Jefremovi kägistamise teel

ning heitsid laiba Balti Elektrijaama kanalisse.

1994.a maikuus müüs E. Mägi röövitud püstoli koos padrunitega 150 USA dollari eest Narva linnas

tuvastamata isikule.

Ööl vastu 15. septembrit 1994. a E. Mägi ja A. Käsnapuu koos A. Bor?t?oviga vägistasid eelneval

kokkuleppel Balti Elektrijaama lähedal sõiduautos VAZ-2102 ja Narva tootmisbaasi ESTO ruumes

Narvas Industrali tänaval J. L. Samuti rahuldasid E. Mägi ja A. Käsnapuu oma sugulist kirge J. L

suhtes ebaloomulikul viisil. Eesmärgiga varjata toimepandud kuritegusid kägistasid E. Mägi ja

A. Bor?t?ov E. Mäe ettepanekul Ida-Viru maakonna Vaivara valla metsas autos VAZ-2102 J. L.

E. Mägi ja A. Bor?t?ov võtsid laibalt ära kuldketi, kõrvarõngad ja muid esemeid väärtusega 7300

krooni.

Ööl vastu 26. septembrit 1994. a peksis E. Mägi eelneval kokkuleppel koos O. Jevstignejevi ja

A. Zaitseviga purjuspäi huligaansel ajendil neile tundmatut invaliidi Vladimir Ivanovi, kes pandi

Narvas Tallinna mnt-l sõiduauto VAZ-2102 pagasiruumi ja sõidutati ESTO baasi. Seejärel viisid nad

V. Ivanovi tapmise eesmärgil sõiduauto pagasiruumis Narva lähedale nahavabriku piirkonda, kus

E. Mägi, O. Jevstignev ja A. Zaitsev jätkasid kolmekesi V. Ivanovi peksmist. V. Ivanov suri

peksmisel tekitatud kehavigastuste tagajärjel. Laip heideti veega täidetud karjääri.

Narva Linnakohtu otsuse peale esitasid kohtualused E. Mägi, A. Golubtsov, R. Gussev ja

A. Käsnapuu ning E. Mäe kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov ja R. Gussevi kaitsja

vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, samuti kannatanud Aleksandra Jefremova ja Galina Petu?kova

apellatsioonkaebused.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 1996. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu

7. novembri 1995. a otsus kohtualuste A. Golubtsovi, R. Gussevi ja A. Käsnapuu suhtes neile

mõistetud karistuste osas.

Kohtualust A. Golubtsovi karistati KrK § 101 p 2 järgi 14-aastase vabadusekaotusega, kusjuures KrK

§ 2071 lg 3 järgi mõistetud 3-aastane vabadusekaotus jäeti muutmata. Vastavalt KrK § 40 lg-le 1

mõisteti A. Golubtsovile lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 15 aastat vabadusekaotust

kinnises vanglas.

Kohtualust R. Gussevit karistati KrK § 101 p 3 järgi 14-aastase vabadusekaotusega, kusjuures KrK

§ 2071 lg 3 järgi mõistetud 3-aastane vabadusekaotus jäeti muutmata. Vastavalt KrK § 40 lg-le 1

mõisteti R. Gussevile lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 15 aastat vabadusekaotust

kinnises vanglas.

Kohtualusele A. Käsnapuule mõisteti KrK § 115 lg 2 p 2, § 1151 lg 1 ja § 181 järgi vastavalt KrK

§ 40 lg-le 1 karistuste täies ulatuses liitmisel lõplikuks karistuseks 6 aastast vabadusekaotust kinnises

vanglas.

Kohtualuse E. Mäe osas jäeti talle lõpliku karistusena mõistetud surmanuhtlus muutmata.

Kohtualuste E. Mägi, A. Golubtsovi, R. Gussevi ja A. Käsnapuu, samuti E. Mägi kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi S. Belovi ja R. Gussevi kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski

apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata, kannatanu G. Petu?kova apellatsioonkaebus rahuldati ja

kannatanu A. Jefremova apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 1996. a otuse peale esitasid

kassatsioonkaebused süüdimõistetud E. Mägi, A. Golubtsov, R. Gussev ja A. Käsnapuu, E. Mägi

kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov, A. Golubtsovi ja A. Käsnapuu kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin ja R. Gussevi kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski ning

kannatanud A. Jefremova ja G. Petu?kova.

Süüdimõistetu E. Mägi väidab apellatsioonkaebuse sisu korrates kassatsioonkaebuses, et tema poolt

eeluurimisel antud ütlused on saadud talt KrMK nõudeid eirates politsei survel. Ütluste seostamine

olustikuga toimus advokaadi osavõtuta ning talle jäi arusaamatuks, kas ta osales selles

uurimistoimingus tunnistajana või kahtlustatavana. Kaitsja võttis osa kriminaalmenetlusest alles

pärast süüdistuse esitamist. Kuigi Narva Linnakohus nentis, et esialgsed ütlused on saadud KrMK

nõudeid rikkudes, ei saatnud ta kriminaalasja täiendavaks uurimiseks.

E. Mägi kinnitab, et ta ei ole A. Jefremovit tapnud, vaid ta uppus.

KrK § 2071 lg 3 järgi on teda süüdi tunnistatud alusetult, kuna tal puudus tahtlus hõivata politseiniku

relva.

Süüdistus J. L tapmises on alusetu ja rajaneb süüdimõistetu A. Käsnapuu valeütlustele. Need on

vastuolus kohtumeditsiinieksperdi arvamusega, mille järgi kannatanu kägistati kätega, mitte rihmaga.

J. L oli ta intiimvahekorras vastastikusel kokkuleppel. Ka kohtumeditsiiniekspertiis ei kinnita

vägistamist.

E. Mägi väitel on ta süüdi üksnes V. Ivanovile kehavigastuste tekitamises ja tema surma

põhjustamises ettevaatamatuse tõttu.

Viru Ringkonnakohus ei taganud talle kvaliteetset tõlget.

E. Mägi taotleb Viru Ringkonnakohtu ja Narva Linnakohtu otsuste muutmist.

Süüdimõistetu E. Mäe kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belovi kassatsioonkaebuses väidetakse, et

kriminaalmenetluses ei ole ümber lükatud süüdimõistetu versiooni selle kohta, et A. Jefremov hüppas

kanali kaldal toimunud kakluses ise vette ja uppus.

Ringkonnakohus jättis korraldamata kohtumeditsiiniekspertiisi kordusekspertiisina, kusjuures kohus

ei lahkunud kooskõlas KrMK § 223 sätetega ekspertiisi määramisest keeldumise otsustamiseks

nõupidamisruumi.

Kuna E. Mägi ei omandanud A. Jefremovi relva sündmuskohal, tulnuks tema tegevus kvalifitseerida

ainult KrK § 207 lg 1 järgi.

Ringkonnakohus ei ole kohtuotsuses motiveerinud E. Mäe süüditunnistamist J. L tapmises.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et L. L andis oma käitumisega alust temaga intiimvahekorra

taotlemiseks. Andmed selle kohta, et E. Mägi vägistas kannatanu, puuduvad. Samuti puudub alus

E. Mäe süüditunnistamiseks sugulise kire rahuldamises ebaloomulikul viisil.

Ka V. Ivanovi tapmises tunnistati E. Mägi süüdi ilma, et selleks oleks olnud küllaldaselt tõendeid.

Kohtu seisukoht, et kannatanu surm põhjustati huligaansel ajendil eriti julmal viisil, ei ole

põhjendatud.

Narva Linnakohtu otsuses nenditakse, et kriminaalasjas on eeluurimisel tõendite kogumisel rikutud

KrMK sätteid ning E. Mägi kuulati kuriteo toimepanemise asjaolude suhtes üle tunnistajana ilma

kaitsja osavõtuta. Ütluste seostamisel olustikuga on jäänud E. Mäe menetlusseisund määratlemata.

Vastavalt KrMK §-le 64 on protokollid kriminaalasjas tõenditeks, kui nad on vormistatud KrMK

eeskirjade kohaselt.

Kaitsja taotleb E. Mäe õigeksmõistmist KrK § 101 p 3 järgi talle süüksarvatud A. Jefremovi tapmises,

samuti KrK § 115 lg 2 p 2, § 1151 lg 1 ja § 101 p 3 järgi talle süüksarvatud L. L vägistamises ja

tapmises. Ühtlasi taotleb kaitsja E. Mäele KrK § 2071 lg 3 järgi süüksarvatud teo

ümberkvalifitseerimist KrK § 207 lg 1 järgi ning talle KrK § 101 p-de 1, 7 ja 8 järgi süüksarvatud

V. Ivanovi tapmise ümberkvalifitseerimist KrK § 107 lg 2 p 1 järgi.

Kaitsja leiab, et E. Mäele surmanuhtluse mõistmine ei ole põhjendatud.

Süüdimõistetu A. Golubtsovi kassatsioonkaebuses esitatud väidetel ähvardas purjus kordnik

A. Jefremov E. Mäge sõiduautos püstoliga, mistõttu E. Mägi haaras ta käest relva. Püstolit

A. Golubtsov hõivata ei tahtnud, A. Jefremovi tapmises ta ei osalenud ning kannatanu vormirõivaid

põletas ta E. Mägi ettepanekul.

Ringkonnakohus, jättes määramata kriminaalasjas ilmnenud vastuolude selgitamiseks

korduskohtumeditsiiniekspertiisi, rikkus vastavalt AKKS § 39 lg 3 p-le 9 oluliselt

kriminaalmenetluse seadust.

Süüdimõistev kohtuotsus rajaneb KrMK § 268 lg 2 nõudeid eirates üksnes oletustele ning on

motiveerimata. Samuti ei ole ringkonnakohus andnud hinnangut Narva Linnakohtu otsuses

tähendatud kriminaalmenetluse seaduse nõuete rikkumistele eeluurimisel.

A. Golubtsov tunnistab ennast süüdi üksnes kuriteost mitteteatamises ning taotleb enda

õigeksmõistmist talle KrK § 101 p 3 ja § 2071 lg 3 järgi süüksarvatud tegudes, tema poolt

toimepandud teo õiget kvalifitseerimist ja karistuse kergendamist.

Süüdimõistetu A. Käsnapuu taotleb kassatsioonkaebuses talle mõistetud karistuse kergendamist.

Kassaator väidab, et kannatanu apellatsioonkaebusest lähtudesvõis ringkonnakohus rakendada

karistuste täielikku liitmist üksnes kuriteost mitteteatamise eest KrK § 181 järgi mõistetud karistuse

osas.

Süüdimõistetute A. Käsnapuu ja A. Golubtsovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Belugini

kassatsioonkaebuses väidetakse, et ringkonnakohus, karmistades A. Käsnapuu karistust, väljus

apellandi G. Petu?kova apellatsiooni piirest. Kannatanu G. Petu?kova taotles apellatsioonkaebuses

A. Käsnapuu karistuse määra muutmist, kuna ta osales vägivallatsemises ja ei teatanud juhtunust

kellelegi. Sellest lähtudes võis ringkonnakohus lõpliku karistuse mõistmisel karistust raskendada

üksnes KrK § 181 järgi mõistetud üheaastase vabadusekaotuse ulatuses. Kaitsja taotleb süüdimõistetu

A. Käsnapuu suhtes ringkonnakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud lõpliku karistuse osas ja tema

karistamist 5-aastase vabadusekaotusega.

Samuti nendib kassaator, et ringkonnakohus karmistas alusetult ka A. Golubtsovi karistust, kuna talle

mõistetud karistuse kohta apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kooskõlas AKKS sätetega peab

apellatsioonkaebus sisaldama kohtualuse nime, kelle suhtes tehtud otsust vaidlustatakse. Kannatanute

apellatsioonkaebustes ei ole aga kohtualuse A. Golubtsovi nime märgitud ega esitatud nõuet

raskendada talle mõistetud karistust.

Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist A. Golubtsovile mõistetud karistuse osas.

Süüdimõistetu R. Gussevi kassatsioonkaebuses väidab kassaator, et ta ei ole süüdi A. Jefremovi

tapmises ega talt relva röövimises.

Kuulnud, et E. Mägi on kinni peetud, ilmus ta süü ülestunnistamisele. Ta ei ole ütlusi muutnud ning

on tunnistanud ennast süüdi relva ebaseaduslikus hoidmises ja kuriteo varjamises.

Kuna ta oli kaine, ei olenud kohtul aluút pidada tema süüdimõistmisel raskendavaks asjaoluks

purjusolekut. Samuti ei ole kohus arvestanud asjaolu, et süü individualiseerimisel vastutab igaüks

üksnes oma tegude eest.

Süüdimõistetu R. Gussevi kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebuses väidetakse, et

A. Jefremovi surma asjaolud ei ole kriminaalmenetluses vajalikul viisil tuvastatud. Relva äravõtmine

A. Jefremovilt oli tingitud tema agressiivsest käitumisest, kusjuures R. Gussev ei kasutanud vahetult

kannatanu suhtes elule ja tervisele ohtlikku vägivalda. R. Gussevi tegudes puudub KrK § 2071 lg-s 3

ettenähtud kuriteokoosseis. Samuti ei ole tuvastatud R. Gussevi tegudes KrK § 101

koosseisutunnuseid. Tegemist on KrK §-s 180 sätestatud kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamisega.

Kannatanu A. Jefremova kassatsioonkaebuses taotleb kassator R. Gussevi ja A. Golubtsovi suhtes

karistuse karmistamist ja nendele surmanuhtluse kohaldamist.

Kannatanu G. Petu?kova kassatsioonkaebuses taotletakse süüdimõistetu E. Mäe suhtes surmanuhtluse

muutmata jätmist, süüdimõistetu A. Käsnapuu osas aga karistuse karmistamist vägistamise eest.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil põhjendasid süüdimõistetute R. Gussevi ja E. Mäe kaitsjad

vandeadvokaadid A. Jaroslavski ja L. Olovjani?nikov oma seletustes kassatsioonkaebustes esitatud

väiteid ning taotlesid Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist. Kannatanu

G. Petu?kova toetas oma kassatsioonkaebust. Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee leidis, et Viru

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus tuleb jätta muutmata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud

menetlusosaliste seletused,

t u v a s t a s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohus, kelle otsusele viidatakse AKKS § 29 lg-

st 5 lähtudes Viru Ringkonnakohtu otsuses, ei ole tõendite hindamisel kõrvale jätnud ütlusi, mis on

kohtueelsel uurimisel saadud küll kriminaalmenetluse seaduse nõudeid rikkudes, kuid ei ole

vastuolus muude tõenditega.

KrMK sätete eiramine ilmneb selles, et isikut, kes andis ütlusi tema poolt toimepandud kuritegude

kohta, on üle kuulatud tunnistajana ja toimetatud ütluste seostamine olustikuga, hoiatades teda

vastutuse suhtes ütluse andmisest keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest. Neis tingimustes

on rikutud selle isiku kaitseõigust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kohtute taolise seisukohaga sel viisil saadud tõendite

lubatavuse kohta ja nendib, et niisugused ütlused on kasutatavad tõenditena üksnes siis, kui need

langevad kokku muude samast isikulisest allikast pärinevate ütlustega ja sama tõendiallikas on neid

hiljem kinnitanud menetlustoimingutes, mis on teostatud menetlusnorme järgides.

Muus osas on ringkonnakohus õigesti hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis,

välja arvatud E. Mäele KrK § 1151 lg 1 järgi süüksarvatud teo kvalifitseerimine. Kuna E. Mäe tegu

seisnes A. Käsnapuule korralduse andmises J. L suhtes sugulise kõlvatuse toimepanemiseks, tuleb see

ümber kvalifitseerida KrK § 17 lg 4 ja 1151 lg 1 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on andnud kohtualuste E. Mäe, A. Golubtsovi, R. Gussevi ja

A. Käsnapuu muudele tegudele õige õigusliku hinnangu, lähtudes vastavalt AKKS § 29 lg-le 5

esimese astme kohtu põhjendustest. Kooskõlas KrMK § 274 p-ga 3 nähtub ringkonnakohtu otsusest,

miks kohus rajas oma otsuse nimelt nendele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseks muud

kriminaalasjas leiduvad tõendid.

Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9.augusti 1995.a otsusega V. T ja D. P süüdistusasjas

KrK § 101 järgi ning 29.oktoobri 1996.a otsusega A. S, O. B ja A. O süüdistusasjas KrK § 101 järgi

rõhutab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kuriteost osavõtule on omane aktiivne ja omavahel

kooskõlastatud tegevus. Ka E. Mäe, A. Golubtsovi ja R. Gussevi tegevus A. Jefremovi tapmisel,

E. Mäe ja A. Bor?t?ovi tegevus J. L tapmisel ning E. Mäe, O. Jevstignejevi ja A. Zaitsevi tegevus

V. Ivanovi tapmisel oli kooskõlastatud ja hõlmatud ühise tahtlusega.

Süüdimõistetu E. Mäe kassatsioonkaebuses esitatud väited, et tema suhtes on kohtueelses menetluses

kasutatud füüsilist vägivalda ja Viru Ringkonnakohus ei taganud talle kvaliteetset tõlget, on

paljasõnalised ega leia kinnitust kriminaalasja materjalidest.

Tähelapanuta tuleb jätta ka süüdimõistetu R. Gussevi kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski

kassatsioonkaebuses esitatud väide, et A. Jefremovi tapmise puhul on R. Gussevi osas tegu KrK §-s

180 sätestatud kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamisega. R. Gussev ei olnud mitte ainult

topimepandud kuriteost teadlik, vaid osales ise selle toimepanemises. Osalemine kuriteos välistab

kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise koosseisu.

Süüdimõistetu A. Golubtsovi kassatsioonkaebuses esitatud väide selle kohta, et ringkonnakohus jättis

määramata kriminaalasjas ilmnenud vastuolude selgitamiseks korduskohtumeditsiiniekspertiisi ning

rikkus seeläbi vastavalt AKKS § 39 lg 3 p-le 9 oluliselt kriminaalmenetluse seadust, on alusetu.

KrMK § 58 lg 2 p 1 järgi on ekspertiis kohustuslik surma põhjuste ja kehavigastuse iseloomu

tuvastamiseks. See nõue on kriminaalmenetluses täidetud. Kordusekspertiisi määramise vajalikkuse

üle otsustab aga kohus ise, lähtudes KrMK nõuetest ja tõendamise vajadustest. Riigikohtu

kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga ja loeb kordusekspertiisi määramise

tõendamise seisukohalt liigseks.

Süüdimõistetu E. Mäe kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belovi kassatsioonkaebuses

vaidlustatakse kohtu järeldused selles, et kannatanu V. Ivanovi surm põhjustati huligaansel ajendil

eriti julmal viisil.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, nõustudes linnakohtu ja ringkonnakohtu järeldustega, tõdeb, et

V. Ivanovi tapmine ei ole toime pandud isiklikul ajendil. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

17. oktoobri 1995. a otsusega A. T süüdistusasjas KrK § 101 p-de 2 ja 7 ning § 140 lg 2 p-de 1 ja 2

järgi ning 26. novembri 1996. a otsusega A. I süüdistusasjas KrK § 101 p 7 järgi rõhutab Riigikohtu

kriminaalkolleegium veelkordselt, et huligaanse ajendi all tuleb mõista süüdlase tahtlust panna

kuritegu toime avalikus kohas viisil, mis väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonnaelu reeglite ja

üldtunnustatud moraalinormide vastu.

Löökide arv ning kannatanule tekitatud vigastuste hulk ja laad koos kuriteo toimepanemise viisi

iseloomustavate muude asjaoludega on kohtule aluseks, hindamaks süüdlase tahtlust põhjustada

kannatanu surm eriti piinaval ja julmal viisil. Kohtumeditsiinieksperdi arvamuse kohaselt tekitati

kannatanule V. Ivanovile hulgaliselt kehavigastusi. Teda peksti mitmel korral julmalt, kusjuures

kannatanule põhjustati kestvalt valu. Seega hõlmas süüdlaste tahtlus teadlikkust kuriteo

toimepanemisest eriti julmal ja piinaval viisil.

Tähelepanuta tuleb jätta süüdimõistetu E. Mäe kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belovi tõdemus,

mille järgi kohus ei lahkunud kriminaalmenetluse seaduse sätteid eirates ekspertiisi määramisest

keeldumise otsustamiseks nõupidamistuppa. KrMK § 223 lg 1 järgi peab kohus tegema

nõupidamistoas ekspertiisimääruse, mitte aga vormistama seal ekspertiisi määramisest keeldumise.

Süüdimõistetu A. Käsnapuu ja A. Golubtsovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Belugini

kassatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et ringkonnakohus väljus A. Käsnapuu karistust

karmistades kannatanu G. Petu?kova apellatsioonkaebuse piirest ning A. Golubtsovi karistust

karmistamine oli väär, kuna apellatsioonkaebuses ei ole seda taotletud, on põhjendamatud. Kannatanu

G. Petu?kova taotles apellatsioonkaebuses A. Käsnapuu karistuse karmistamist seoses tema

osalemisega nii vägivallatsemises kui ka seoses sellega, et ta juhtunust ei ole teatanud. Ka kannatanu

A. Jefremova apellatsioonkaebuses taotletakse A. Jefremovi tapmises osalenud kohtualuste suhtes

karistuse raskendamist. Seetõttu oli ringkonnakohus kooskõlas AKKS § 32 lg 3 p-ga 1 volitatud uue

otsuse tegemisel mõistma kannatanu kaebuse alusel kohtualustele A. Käsnapuule ja A. Golubtsovile

raskema karistuse.

Karistuse mõistmisel A. Käsnapuule on kohus arvestanud KrK §-s 36 sätestatud karistuse mõistmise

üldsätteid.

Samas aga vaidlustab Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtualustele A. Golubtsovile ja R. Gussevile

mõistetud karistuste määra. Narva Linnakohus arvestas nendele karistuste mõistmisel toimepandud

kuritegude raskust, kuriteo asjaolusid, nende osa kuritegude toimepanemisel ja isiksust. A. Golubtsov

ja R. Gussev on varem kohtulikult karistamata ega ole võetud haldusvastutusele, kusjuures töökohal

iseloomustatakse neid positiivselt. Kohtualuste süüd kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

Raskendavaks asjaoluks luges linnakohus kuriteo toimepanemist joobeseisundis. A. Golubtsovi ja

R. Gussevit karistaslinnakohus KrK § 101 p 3 järgi sanktsioonis sätestatud minimaalse karistusega (8

aastat vabadusekaotust) ja KrK § 2071 lg 3 järgi 3-aastase vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks

mõisteti nendele KrK § 40 järgi karistuste osalise liitmise teel 8 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust

kinnises vanglas. Viru Ringkonnakohus karistas aga A. Golubtsovi ja R. Gussevit KrK § 101 p 3 järgi

sellal kehtinud kriminaalseaduse alusel peaaegu maksimaalse karistusmääraga (14 aastat

vabadusekaotust). Linnakohtus KrK § 2071 lg 1 järgi mõistetud karistus jäeti muutmata.

Ringkonnakohus põhjendas karistuse karmistamist KrK § 101 p 3 järgi mõistetud karistuse osas

toimepandud kuritegude raskusega: A. Golubtsov ja R. Gussev on süüdi tunnistatud kahe esimese

astme kuriteo eest, mis on toime pandud raskendavatel asjaoludel. Kõike seda on aga karistuste

mõistmisel võtnud arvesse ka Narva Linnakohus. Kuna tõendamiseseme asjaolud on jäänud samaks,

ei ole karistuste mõistmisel esimese ja teise astme kohtus ilmnenud järsk erinevus põhjendatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et kooskõlas KrK § 37 lg-ga 2 tulnuks A. Golubtsovile ja

R. Gussevile karistuste mõistmisel vastutust kergendavate asjaoludena võtta arvesse positiivseid

iseloomustusi töökohalt ja asjaolu, et nad mõlemad on varem kohtulikult karistamata ega ole võetud

haldusvastutusele.

Riigikohtu kriminaalkoilleegium leiab, et A. Golubtsovile ja R. Gussevile tuleb mõista KrK § 101 p 3

järgi karistuseks 11 aastat vabadusekaotust ja vastavalt KrK § 40 lg 1 järgi lõplikuks karistuseks

kuritegude kogumi eest 12 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Muud kassatsioonkaebustes esitatud süüdimõistetute ja nende kaitsjate väited on kummutatud

vajaliku üksikasjalikkusega ja veenvalt juba linnakohtu otsuses, millele viitab Ringkonnakohus

kooskõlas AKKS § 29 lg-ga 5.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 1996. a otsuse kirjeldav-motiveerivas osas

nenditakse, et Narva Linnakohus on õigesti kvalifitseerinud A. Golubtsovi ja R. Gussevi poolt

toimepandud teod KrK § 101 p 3 järgi. Samas aga mõistetakse kohtuotsuse resolutiivosas

A. Golubtsovile karistus ekslikult KrK § 101 p 2 järgi. Seetõttu tuleb lugeda A. Golubtsov karistatuks

KrK § 101 p 3 järgi. Kohtuotsuses tehtud parandus ei raskenda süüdimõistetu olukorda.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusega jäeti kohtualuse E. Mäe osas talle lõpliku

karistusena mõistetud surmanuhtlus muutmata, kusjuures kohtuotsuses on kooskõlas KrMK § 274 p-

ga 5 surmanuhtluse kohaldamine ka motiveeritud.

Pärast ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tegemist võeti 18. detsembril 1996. a vastu

Kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja täitemenetluse seadustiku muutmise ja

täiendamise seadus. Selle seaduse §-ga 15 muudeti KrK § 101 sanktsiooni ja nähti ette võimalus

karistada tahtliku tapmise eest tähtaegse vabadusekaotuse (vabadusekaotus kaheksast kuni

viieteistkümne aastani) ja surmanuhtluse kõrval kolmanda alternatiivse karistusena eluaegse

vabadusekaotusega.

Kriminaalseaduse täiendus võimaldab eluaegse vabadusekaotuse lülitamisel KrK § 101 sanktsiooni

täita tühimik, mis jäi seni kehtinud kriminaalseaduse redaktsioonis tähtajalise vabadusekaotuse ja

surmanuhtluse vahele ja millele on viidatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu

29. oktoobri 1996. a ostuses A. S, O. B ja A. O süüdistusasjas KrK § 101 järgi. Riigikohtu

kriminaalkolleegium leiab, et kriminaalseaduse täiendamisel pidas Riigikogu silmas 4. novembril

1950. a Roomas allakirjutatud Konventsioonis inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks ja

lisaprotokollis nr 6 Surmanuhtluse kaotamise kohta esitatud põhimõtteid ning taotles seeläbi

surmanuhtluse rakendusala ahendamist.

Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 1997. a otsusega kriminaalseaduse ajalise

kehtivuse kohta A. A, M. I ja O. G süüdistusasjas KrK § 101 järgi nendib Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et sellel seadusel on tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd ta kergendab

raskemat karistust ning võimaldab tahtliku tapmise eest mõistetud surmanuhtluse asemel kohaldada

eluaegset vabadusekaotust. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumil puudus kohtuotsuse tegemisel

võimalus valida surmanuhtluse ja eluaegse vabadusekaotuse vahel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, lähtudes 18. detsembril 1996.a vastuvõetud Kriminaalkoodeksi,

haldusõiguserikkumiste seadustiku ja täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse §-s

15 sätestatud KrK § 101 sanktsioonis tehtud täiendusest, samuti rahvusvahelise õiguse põhimõtetest,

peab võimalikuks E. Mäele mõistetud surmanuhtluse asemel mõista talle eluaegne vabadusekaotus

kinnises vanglas.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-dest 1, 3 ja 4 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 1996. a otsus ja Narva

Linnakohtu 7. novembri 1995. a otsus Eduard Mäe süüditunnistamises KrK § 1151 lg 1 järgi ning

talle KrK § 101 p-de 2, 3, 7 ja 8 ning 1151 lg 1 järgi mõistetud karistuste ja talle vastavalt KrK §-le

40 kuritegude kogumi eest mõistetud karistuste osas.

Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 1996. a otsus Roman Gussevile

KrK § 101 p 3 järgi mõistetud karistuse ja KrK § 40 lg 1 järgi kuritegude kogumi eest mõistetud

karistuse osas.

Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 1996. a otsus Aleksei

Golubtsovile KrK § 101 p 2 järgi mõistetud karistuse ja KrK § 40 lg 1 järgi kuritegude kogumi eest

mõistetud karistuse osas.

Mõista Eduard Mägi süüdi KrK § 17 lg 4 ja § 1151 lg 1 järgi ning karistada teda vabadusekaotusega 1

(üks) aasta.

Mõista Eduard Mäele KrK § 101 p-de 2, 3, 7 ja 8 järgi karistuseks eluaegne vabadusekaotus kinnises

vanglas.

Mõista Eduard Mäele kuritegude kogumi eest vastavalt KrK § 40 lg-le 1 lõplikuks karistuseks

eluaegne vabadusekaotus kinnises vanglas.

Mõista Roman Gussevile KrK § 101 p 3 järgi karistuseks 11 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Vastavalt KrK § 40 lg-le 1 mõista talle lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 12 (kaksteist)

aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Mõista Aleksei Golubtsovile KrK § 101 p 3 järgi karistuseks 11 aastat vabadusekaotust kinnises

vanglas. Vastavalt KrK § 40 lg-le 1 mõista talle lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 12

(kaksteist) aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Süüdimõistetu Eduard Mäe ja tema kaistja vandeadvokaat Sergei Belovi kassatsioonkaebused

rahuldada osaliselt, teiste menetlusosaliste kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 8. aprillil 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe