3-1-1-30-97 · Riigikohus

3-1-1-30-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. aprillil 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep,

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

V. H. süüdistuses KrK § 1481 lg 7 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu V. H. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Järva Maakohtu 30. oktoobri 1996. a otsusega tunnistati V. H. süüdi

KrK § 1481 lg 7 järgi ja karistati kolmeaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Lisakaristusena

võeti talt ära kolmeks aastaks tegutsemise õigus ettevõtluses.

V. H. tunnistati süüdi selles, et tema AS S. esimehena ja isikuna, kelle suhtes samasuguste rikkumiste eest oli

kohaldatud halduskaristusi, hoidus jätkuvalt ja tahtlikult kõrvale isikliku kasu saamise eesmärgil riiklike

maksude tasumisest suures ulatuses - 22. november 1995. a seisuga 357 804 krooni.

Järva Maakohtu otsuse peale esitas V. H. apellatsioonkaebuse, milles ta taotles otsuse tühistamist ja enda

õigeksmõistmist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. jaanuari 1997. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja

kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks kohtuotsuses motiivide puudumise tõttu Järva Maakohtu teisele

kohtukoosseisule. Ringkonnakohus leidis, et V. H.-d on võimalik KrK § 148 1 järgi kriminaalvastutusele

võtta vaid alates 13. jaanuarist 1995.a maksmata jäetud maksude ja muude KrK § 148 1 lg-tes 1, 2, 3, 4, 5

ettenähtud tegude eest ja sellest tulenevalt on vaja kindlaks teha alates sellest ajast maksmata maksude

suurus, milleks tuleb kasutada spetsialisti abi. Samuti leiti, et V. H.-d ei ole maksukorralduse seaduse alusel

karistatud kui füüsilist isikut. Ringkonnakohus märkis, et süüdistus KrK § 148 1 järgi peab olema

konkreetne. Osundatud paragrahvi puhul on võimalik lõigete konkurents ja seetõttu tuleb vastavalt KrMK

§ 121 lg 3 sätetele konkreetselt ära näidata milline tegevus millise lõike järgi kvalifitseeritakse. Ei piisa

lihtsalt tegude loetelust, vaid tuleb ära näidata iga teo toimepanemise aeg ja milles see tegu seisnes, samuti

kui suures ulatuses varjas V. H. tulusid, suurendas kulusid, ei pidanud kinni töötajate palgast tulumaksu ega

kandnud tulumaksu riigi eelarvesse.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, kes taotleb

ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja uueks arutamisele saatmist ringkonnakohtu teisele

koosseisule. Kassaator leiab, et kuna AS S. ainuomanik on V. H., kes on ise ka juhatuse esimees, siis

langevad füüsiline ja juriidiline isik sisuliselt kokku. Seega on põhjendatud samastada juriidilise isiku AS S.

halduskorras karistamine V. H.-i halduskorras karistamisega. Protestis tõdetakse, et ringkonnakohus on

tõlgendanud ebaõigesti seadust ja eestkätt KrK § 148 1 lg 7 dispositsiooni. Isiku kriminaalvastutusele

võtmiseks KrK § 148 1 lg 7 järgi ei ole nõutav tema karistamine halduskorras samasuguse tegevuse eest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud V. H. ning prokuröri

arvamused, mille kohaselt mõlemad taotlevad kriminaalasja tagastamist ringkonnakohtule uueks

arutamiseks,

l e i d i s:

Järva Maakohtu otsusega on tuvastatud, et V. H. AS S. esimehena on jätnud tahtlikult tasumata riiklikud

maksud - alates 20. jaanuarist 1993. a 169 081 kr käibemaksu, 3. maist 1993. a 76 900 kr ettevõtte

tulumaksu, 5. maist 1994. a 51 161 kr üksikisiku tulumaksu ja 1. jaanuarist 1994. a 60 662 kr sotsiaalmaksu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et KrK §-s 148 1 kehtib praegu 19. mai 1993. a ja 14. detsembri

1994. a seaduste sõnastuses. V. H.-le esitati süüdistus ja ta tunnistati süüdi maksude maksmisest

kõrvalehoidumise eest seisuga 22. november 1995. a. Maksude tasumata jätmine oli tahtlik ja jätkuv ning

seega on kuritegu toime pandud ajal, mil juba kehtis KrK § 148 1 praegune redaktsioon ning kõigi

kuriteoepisoodide suhtes tuleb kohaldada praegust kriminaalseadust. Kriminaalvastutus järgneb kahel

alternatiivsel juhul - 1) isik on teo toime pannud tahtlikult või 2) ta oli samasuguse teo eest varem

halduskorras karistatud. Seega ei pea isiku kriminaalvastutusele võtmiseks tingimata esinema mõlemad

juhud korraga, piisab ühest eelnimetatud alusest.

Paragrahvis 148 1 lg 7 ei sisaldu iseseisev delikt, vaid sama paragrahvi lõigetes 1-5 tähendatud

koosseisude kvalifitseeriv asjaolu. Seega on isikut võimalik kriminaalkorras karistada § 148 1 lg 7

alusel ainult siis, kui tema teos on mõni KrK § 148 1 lõigetes 1-5 toodud koosseis. Kooseisude loetelu on

ammendav ja erinevad kooseisud on piiritletud "või"-ga. Üheks võimalikuks kuriteo koosseisuks võib olla 1)

maksude mittetähtaegne tasumine, kui see toimus tahtlikult või 2) kui selle tegevuse eest on varem

kohaldatud halduskaristust. Riigikohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et juriidilise isiku halduskorras

karistamist saab võrdsustada füüsilise isiku karistamisega. Juriidiline isik on spetsiifiline õigussubjekt, mille

kriminaalvastutust meil kehtiv kriminaalõigus veel ette ei näe.

Järva Maakohus on tõendeid hinnates tuvastanud, et V. H. tahtlikult ei tasunud makse õigeaegselt või jättis

need tahtlikult tasumata suures ulatuses ja seda ka otsuses motiveerinud. Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumil olid volitused teha vajadusel uus otsus, kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks

esimese astme kohtule oli aga alusetu.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p- st 2, § 64 p- dest 2, 3 ning § 65 lg- st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. jaanuari 1997. a otsus V. H.

süüdistusasjas.

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule.

3. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada osaliselt.

Otsus jõustub 8. aprillil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep