3-3-1-9-97 · Riigikohus

3-3-1-9-97

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 4. aprillil 1997. a.

Aktsiaseltside Parevek, AA-Trading, EK,

M&V ning Eriõli kassatsioonkaebuste

läbivaatamine tollieeskirjade rikkumise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 3.

aprillil 1997. a. avalikul kohtuistungil ühes menetluses läbi aktsiaseltside Parevek, AA-Trading, EK,

M&V ning Eriõli kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. detsembri

1996. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/305/96.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa aktsiaseltsi AA-Trading esindaja vandeadvokaat Andres Alas,

aktsiaseltsi EK esindajad vandeadvokaat Aleksander Glikman ja vandeadvokaadi abi Marti Hääl,

aktsiaseltside Eriõli ning M&V esindaja vandeadvokaat Maria Mägi ja Riigi Tolliameti esindaja

vandeadvokaat Jüri Leppik.

1. 11. juunil 1996. a. koostas Riigi Tolliamet tollieeskirjade rikkumise protokolli nr. 3 selle kohta, et

24.-26. maini 1996. a. toimetas AS Parevek eeldeklaratsioonide alusel aktsiaseltsi Termoil

kütusehoidlatesse 106 raudteetsisterni kütust A 95 E, A 76 ja diislikütust kokku 5 559 618 kg ja

aktsiaseltsi Petkam kütusehoidlasse 25 raudteetsisterni kütust A 76 kokku 1 167 648 kg, mis oli tolli

järelevalve all kui lõplikult deklareerimata kütus. AS Parevek võttis nimetatud kütuse kasutusele,

kandes 24. mail 1996. a. kirjaliku avaldusega nr. 25 aktsiaseltsi Termoil paigutatud kütuse üle

aktsiaseltsi Vegelar hoiustamislepingule ja müüs 24. mail 1996. a. aktsiaseltsi Petkam hoidlasse

paigutatud kütuse aktsiaseltsile Amenon ning alustas nimetatud aktsiaseltside kaasabil kütuse

väljastamist firmadele. Kokku väljastati kütust 2 078 505 kg.

Protokolli kohaselt rikuti Tolliseaduse § 22 lg. 3, Rahandusministri 30. juuni 1995. a. määrusega nr.

97 kinnitatud tolliprotseduuri "import vabaks ringluseks" tollivormistuse korra punkti 35 ja Riigi

Tolliameti 11. aprilli 1994. a. käskkirja nr. 85 "Sisseveetava kauba esmase registreerimise protseduuri

kohta" punkti 5, mille kohaselt on kauba kasutamine lubatud alates lõplikult täidetud

kaubadeklaratsiooni tollis kontrollimisele ning aktsepteerimisele järgneva kalendripäeva kella 12.00-

st. Aktsiaseltsi Parevek tegevus kvalifitseeriti Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5 järgi kui tolli järelevalve all

oleva kauba kasutamine ilma tolli loata. Protokolli kohaselt peeti Tolliseaduse § 65 lg. 1 p. 2 alusel

kinni 3 856 487 kg aktsiaseltsi Termoil hoidlates asuvat kütust ja 792 274 kg aktsiaseltsi Petkam

hoidlas asuvat kütust, mida ei jõutud veel firmadele väljastada.

29. mail 1996. a. koostati akt selle kohta, et aktsiaseltsi Termoil naftasaaduste mahutid Vana-Narva

mnt. 27 on kinni plommitud, võttes aluseks Riigi Tolliameti 28. mail 1996. a. kirja nr. 1-8/801

(Tallinna Halduskohtu toimik II kd. lk. 35).

11. juuni 1996. a. Riigi Tolliameti peadirektori otsusega loeti nimetatud protokollis kirjeldatud

asjaolud tuvastatuks ja karistati aktsiaseltsi Parevek Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5 rikkumise eest sama

seaduse § 60 lg. 2 p. 3 alusel rahatrahviga 3 000 000 krooni ning sama seaduse § 60 lg. 9 alusel

erikonfiskeeriti kinnipeetud 4 648 761 kg kütust.

2. 8. juulil 1996. a. esitas aktsiaseltsi Parevek esindaja Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada Riigi Tolliameti peadirektori 11. juuni 1996. a. otsuse aktsiaseltsi Parevek karistamise ja

kütuse erikonfiskeerimise kohta ning lõpetada haldusõiguserikkumise asja menetlus. Kaebuse

kohaselt ei rikkunud AS Parevek otsuses märgitud õigusakte, mistõttu on põhjendamatu aktsiaseltsile

Parevek kuuluva kütuse erikonfiskeerimine. Samuti ei viibinud aktsiaseltsi Parevek esindaja

tollieeskirjade rikkumise protokolli koostamise juures. Protokollis märgitud Peeter Sinkel ei ole

aktsiaseltsi Parevek volitatud esindaja. 7. oktoobril 1996. a. esitas aktsiaseltsi Parevek esindaja

halduskohtule kirjalikult täiendavad motiivid esialgsele kaebusele. Nende motiivide kohaselt puudus

aktsiaseltsi Parevek käitumises haldusõiguserikkumise koosseis. AS Parevek küll müüs ja kandis

kütust hoiustamiselepingule, kuid ta ei olnud kütuse väljastajaks ega väljastamise korralduse andjaks.

Väljastamine toimus aktsiaseltsist Termoil aktsiaseltside AA-Trading, M&V, EK, N-Terminaal ja NB

korralduste alusel. Viimastega sõlmiti hoiulepingud. Nendele aktsiaseltsidele ei ole Riigi Tolliamet

teinud ettekirjutust. Lepingu sõlmimine ja kütuse väljastamine ei ole vaadeldav kauba tollieeskirjade

vastase kasutamisena. Tolliseaduse § 57 lg. 3 p. 10 eristab kauba müüki ja muul viisil edasiandmist

selle kauba kasutamisest. Kütuse väljastamine on iseseisev haldusõiguserikkumine Tolliseaduse § 57

lg. 3 p. 6 järgi. Juriidiline isik ei saa olla haldusõiguserikkumisele kaasaaitajaks. Toll on

ebaseaduslikult erikonfiskeerinud kauba, mis ei olnud väidetava tollieeskirjade rikkumise vahetuks

objektiks. Riigi Tolliamet on otsuse tegemisel juhindunud olematust sättest, sest otsuse tegemise ajal

kehtinud HÕS redaktsioonis ei olnud § 266 1. lõikel punkti 2. Erikonfiskeerimise otsusega ei ole

määratud omanikele hüvituse väljamaksmist, millega on rikutud rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud printsiipe, Põhiseaduse § 32 ja Asjaõigusseaduse § 171 lg. 2 sätteid.

Aktsiaseltsid AA-Trading, Eriõli, EK ning M&V taotlesid halduskohtus endi kaasamist protsessi

kannatanutena ja halduskohus rahuldas nende taotluse. Kannatanute esindajate arvates tekitati neile

haldusõiguserikkumisega kahju seoses neile kuuluva kütuse erikonfiskeerimisega. Alates 29. maist

1996. a. ei ole neil võimalik neile kuuluvat kütust kasutada. Materiaalset kahju rahalises väärtuses ei

ole välja arvutatud.

3. 11. oktoobri 1996. a. Tallinna Halduskohtu otsusega tühistati Riigi Tolliameti 11. juuni 1996. a. otsus

nr. 1 tollieeskirjade rikkumise asjas täies ulatuses ja asi saadeti uuesti arutamiseks Riigi Tolliametile.

Halduskohtunik leidis, et Riigi Tolliameti poolt ei ole tõendatud protokollis nr. 3 märgitud kütuse

kasutamine (väljastamine) aktsiaseltsi Parevek poolt. Haldusõiguserikkumise asja materjalide hulgas

ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaebaja poolt tolli järelevalve all oleva kütuse kasutamist selle

tarbimise või väljastamise näol. Lepingute sõlmimist tema poolt ei saa vaadelda kütuse kasutamisena,

vaid käsutamisena. See tuleneb omandiõiguse mõistest. Kasutamine ja käsutamine on erinevad

toimingud. Veel leidis kohtunik, et protokolli kohaselt peeti kütus kinni Tolliseaduse § 65 lg. 1 p. 2

alusel kui kaup, mille tollikontrolliga seoses tuvastati tollieeskirjade rikkumine, erikonfiskeeriti aga

kütus kui haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olev väärtus vastavalt HÕS §-le 238 lg. 2 ja lg.

3. Seejuures laieneb lõige 3 ainult HÕS §-s 1374 loetletud rikkumistele, mis ei seondu kütusega.

Seega on protokollis ja otsuses vastuolu haldusõiguserikkumise objekti määratlemises, mistõttu ei

selgu, millise kaubaga on tegemist. Protokollis tuvastatu peab kajastuma otsuses, nad ei tohi olla

sisuliselt vastuolulised. Kohtuotsuse kohaselt juhindus Riigi Tolliameti peadirektor otsuse tegemisel

olematust sättest, sest viidatud HÕS §-l 266 esimesel lõikel puuduvad üldse punktid. Halduskohtunik

leidis, et kuna haldusõiguserikkumise sündmus on olemas, siis ei ole antud haldusõiguserikkumise

asja menetlust võimalik ja otstarbekas lõpetada. Riigi Tolliamet peab kindlaks tegema tolli

järelevalve all oleva kauba kasutamises süüdiolevad juriidilised või füüsilised isikud, kes vahetult

tegelesid nimetatud kauba väljastamisega (tarbimisega), olles seejuures teadlikud kauba

tollijärelevalve all olemisest.

4. Halduskohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused AS Parevek ja kannatanuteks tunnistatud

aktsiaseltsid AA-Trading, Eriõli, EK ning M&V, samuti Riigi Tolliamet.

Aktsiaseltsi Parevek apellatsioonkaebuses paluti muuta halduskohtu otsus, tühistades selle osas,

millega saadeti asi arutamiseks Riigi Tolliametile, ja lõpetada aktsiaseltsi Parevek tollieeskirjade

rikkumise asjas menetlus HÕS § 218 p. 1 alusel. Samuti paluti muuta otsuse motiveerivas osas tehtud

järeldust, milles samastati kütuse kasutamine Tolliseaduse mõttes kütuse tollieeskirjadevastase

väljastamisega tolliterminaalist või tollilaost, lugedes nimetatud järelduse ebaõigeks. Kaebuse

kohaselt algatati tollieeskirjade rikkumise asi seoses aktsiaseltsi Parevek tegevusega ja üksnes kütuse

kasutamise eest. Leides, et aktsiaseltsi Parevek tegevuses puudub haldusõiguserikkumise koosseis,

pidanuks halduskohtunik menetluse HÕS § 218 p. 1 alusel lõpetama, aga mitte saatma asja Riigi

Tolliametile uueks arutamiseks. Kas keegi teine juriidiline või füüsiline isik on toime pannud mingi

haldusõiguserikkumise, ei saa olla arutlusobjektiks aktsiaseltsi Parevek kaebuses. Ka ei nõustunud

AS Parevek kohtuotsuse järeldusega, kus samastatakse kütuse kasutamine Tolliseaduse mõttes kütuse

väljastamisega, leides, et väljastamine on Tolliseaduse § 57 lg. 3 punktis 6 ettenähtud iseseisev

haldusõiguserikkumine. Ringkonnakohtu istungil taotles aktsiaseltsi Parevek esindaja menetluse

lõpetamist veel HÕS § 218 punktide 7 ja 8 alusel seoses tähtaja möödumisega ja sama fakti kohta

algatatud kriminaalasjaga.

Aktsiaseltside AA-Trading, Eriõli, EK ja M&V apellatsioonkaebustes paluti muuta halduskohtu otsus

ja tühistada Riigi Tolliameti 11. juuni 1996. a. otsus nr. 1 tollieeskirjade rikkumise asjas täies ulatuses

ning lõpetada asjas menetlus. Kaebuste kohaselt oli põhjendamatu halduskohtu poolt asja uueks

arutamiseks saatmine, kui tuvastati AS Parevek tegevuses haldusõiguserikkumise koosseisu

puudumine. Menetlus oleks tulnud HÕS § 218 p. 1 alusel lõpetada. Antud asja seisukohalt ei oma

õiguslikult tähtsust teiste isikute poolt toimepandud võimalikud haldusõiguserikkumised. Leiti, et

HÕS § 218 p. 8 ja Tolliseaduse § 59 lg. 2 mõtte kohaselt kuulub menetlus lõpetamisele, sest sama

fakti suhtes algatati kriminaalasi, aktsiaseltsi Parevek esindaja Peeter Sinkel viibis vahi all.

Riigi Tolliameti apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus aktsiaseltsi

Parevek kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Selle apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus kohus

protsessiõiguse norme, tõlgendas ja kohaldas valesti materiaalõiguse norme. HÕS § 302 ja 306 rikuti

sellega, et kohtuotsuse motiive ei tehtud teatavaks lubatud ajal 14. oktoobril 1996. a. kell 10.00,

motiveeritud otsus väljastati 16. oktoobril 1996. a. Veel leiti, et 7. oktoobril 1996. a. esitas AS

Parevek esialgse kaebuse täienduse ja esialgsetest kaebuse motiividest loobumisega kaotas AS

Parevek võimaluse vaidlustada Riigi Tolliameti otsust. Riigi Tolliameti esindajal puudus võimalus

aktsiaseltsi Parevek täiendavate motiivide vastu vaidlemiseks vajalikul määral ette valmistada,

millega rikuti poolte võrdsuse printsiipi ja HÕS §-des 243 ja 247 lg. 1 sätestatud põhimõtteid. Riigi

Tolliamet leidis samuti, et halduskohus laiendas seadusliku aluseta menetluse osaliste arvu. HÕS §

244 kohaselt on kannatanuks isik, kellele tekitati haldusõiguserikkumisega kahju. Ei ole selge, kuidas

tekitati haldusõiguserikkumisega kahju väidetavatele kannatanutele. Riigi Tolliamet ei nõustunud

halduskohtu seisukohaga, nagu oleks protokoll ja otsus sisuliselt vastuolus. Kohus ei põhjendanud,

miks ta ei käsitlenud antud juhul kütust kui tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olevat kaupa

ja mis põhjusel ei mahu see Tolliseaduse § 60 lg. 2 p. 3 määratluse alla. Kohtu tõlgendus Tolliseaduse

§ 65 lg. 1 punktide 1 ja 2 rakendamisel on väär. Kauba ja veoki kinnipidamine, mille tollikontrolliga

tuvastati tollieeskirjade rikkumine, on oma sisult laiem ja hõlmab eneses ka mõiste "rikkumise

vahetuks objektiks olnud kaup ja veok". Kohtuotsusest ei selgu, millist seadust erikonfiskeerimisel ei

järgitud. Riigi Tolliameti apellatsioonkaebuses leiti, et viidates otsuses HÕS-le § 238 lõigetele 2 ja 3,

märkis Riigi Tolliamet liigselt kolmanda lõike, kuid see ei välista viidet sama sätte teisele lõikele.

Samuti ei mõjuta viitamine HÕS §-le 266 tolli otsust sisuliselt, sest nimetatud paragrahvis on

sätestatud vaid nõuded haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsusele. Otsuses on olemas viide sättele,

mida kohaldati haldusõiguserikkumise eest. Riigi Tolliameti apellatsioonkaebuses ei nõustutud

halduskohtu järeldusega, et Riigi Tolliameti otsuses kirjeldatud aktsiaseltsi Parevek toimingud ei ole

vaadeldavad kütuse kasutamisena.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. detsembri 1996. a. otsusega tühistati Tallinna

Halduskohtu 11. oktoobri 1996. a. otsus ja asjas tehti uus otsus, millega jäeti aktsiaseltsi Parevek

kaebus Riigi Tolliameti 11. juuni 1996. a. otsusele rahuldamata ja Riigi Tolliameti otsus muutmata.

Riigi Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldati, kannatanute apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuses leiti, et HÕS § 5 kohaselt kannavad juriidilised

isikud haldusvastutust eriseadusega ettenähtud alustel ja korras. Tolliseaduse § 60 lg. 10 kohaselt

rakendatakse ja vaidlustatakse samas paragrahvis ettenähtud sanktsioone tollieeskirjade rikkumise

eest Haldusõiguserikkumiste seadustiku menetluskorda järgides. Juriidilise isiku haldusvastutust

reguleerivate erinormide puudumisel on Haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid võimalik

kohaldada üksnes osaliselt. HÕS § 300 lg. 1 kohaselt peab kohus andma õigusliku hinnangu, kas

isikule halduskaristuse määramisel peeti kinni sama seadustikuga kehtestatud korrast, kas

halduskorras karistatud isik pani toime haldusõiguserikkumise, mille eest on halduskaristus

seadusega ette nähtud, ja kas ta on rikkumise toimepanemises süüdi. HÕS § 282 järgi arutab kohus

kaebust vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll ja mille

kohta on asjas tehtud otsuses antud õiguslik hinnang.

Ringkonnakohus leidis, et Riigi Tolliameti apellatsioonkaebuses viidatud protsessiõiguse normide

rikkumised ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist ja Riigi Tolliamet ei ole taotlenud asja halduskohtule

uueks arutamiseks saatmist.

HÕS § 302 kohaselt tuleb avalikult teatavaks teha § 301 nõuetele vastav kohtuotsus. Otsuse motiivide

teatavaks tegemisega viivitamine võib olla apellatsioonitähtaja ennistamise aluseks, kuid antud asjas

esitati apellatsioonkaebus tähtaegselt.

Esialgse kaebuse osadest motiividest loobumist ei saa käsitleda esialgsest kaebusest loobumisena.

Kaebuse täiendavate motiivide esitamine ametiisiku otsuse vaidlustamiseks kohtumenetluse ajal

esimese astme kohtus ei ole keelatud.

Ringkonnakohus leidis ka, et Riigi Tolliameti väide, et halduskohus laiendas seadusliku aluseta

protsessiosaliste arvu, ei ole arvestatav. HÕS § 276 p. 4 kohaselt peab halduskohtunik selgitama

välja, kes on kannatanu. Ringkonnakohtul ei ole volitusi halduskohtuniku poolt kaasatud

protsessiosaliste ringi kitsendamiseks ja menetluses osalenud isikute apellatsiooniõiguste piiramiseks.

Ringkonnakohus leidis aga, et põhjendatud on Riigi Tolliameti väited selle kohta, et AS Parevek

rikkus Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5. Halduskohtu otsuses on põhjendamatult kitsendavalt käsitletud

tolli järelevalve all oleva kauba tolli loata kasutamise mõistet. Kauba kasutamine ei tähenda üksnes

kauba oma tarbeks ära tarvitamist. Kauba kasutamise tähendus Tolliseaduse mõttes on laiem ja

hõlmab kasutamist ka muudel eesmärkidel, näiteks tulu saamiseks käibelt. AS Parevek kui kütuse

kaubanduslik vahendaja tõi kütuse sisse selle realiseerimiseks. Kauba käsutamisega üheaegselt, s.t.

ülekandmisega hoiulepingule ning müügiga, kasutas AS Parevek kütust sel eesmärgil, millisel see

imporditi - realiseeris seda teistele firmadele. Aktsiaseltsil Parevek puudus luba kauba kasutamiseks,

sest R-deklaratsioonil oli märge deklaratsiooni kontrollimise kohta, kuid puudus tolli märge kütuse

kontrollimise või vabastamise kohta.

Ringkonnakohtu arvates oli kütuse erikonfiskeerimine õige, sest tolli loata kasutatud kaup oli

tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks. Erikonfiskeeritud kütus oli tollieeskirjade rikkumise

vahetu objekt, mille suhtes võis Riigi Tolliamet Tolliseaduse § 60 lg. 9 alusel kohaldada

erikonfiskeerimist. Erikonfiskeerimisele kuuluvale tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks

olevale kaubale ei laiene Põhiseaduse §-st 32 tulenev omandi kaitstuse printsiip. Erikonfiskeerimine

on haldussunni vahend, mida kasutatakse tollieeskirjade rikkumise korral sõltumata sellest, kellele

haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud kaup kuulus või kas selle seaduslik valdaja on

tuvastatud.

Veel leidis ringkonnakohus, et viitamine tolli poolt halduskaristuse määramise otsuses olematule

menetlusnormile (HÕS §-le 266 lg. 1 punktile 2) ja liigsele erikonfiskeerimise alusele (HÕS §-le 238

lõikele 3), ei mõjuta seda otsust sisuliselt. Ebatäpsused on vormilist laadi ega saa olla ametiisiku

otsuse tühistamise aluseks. HÕS § 266 2. lõike kohaselt peab ametiisiku otsuses olema viide sättele,

mida kohaldati haldusõiguserikkumise eest. Riigi Tolliameti kaevatavas otsuses on näidatud

halduskaristuse kohaldamise õigusliku alusena Tolliseaduse §-d 54 lg. 4 p. 5 ja 60 lg. 2 p. 3 ning

erikonfiskeerimise alusena Tolliseaduse § 60 lg. 9 ning HÕS § 238 lg. 2.

Ringkonnakohus leidis, et vastutusele võetud isiku käitumises haldusõiguserikkumise koosseisu

puudumise tuvastamisel peab haldusõiguserikkumise asja menetluse HÕS § 218 p. 1 alusel lõpetama.

Seega ei olnud kohtul alust saata asja uueks arutamiseks, sest haldusõiguserikkumise asi algatatakse

konkreetse isiku suhtes. Halduskohtu otsusest nähtub, et asja saatmist uueks arutamiseks ei tinginud

mitte menetlusnormide eiramine halduskaristuse määramisel, vaid vajadus kindlaks teha süüdiolevad

teised isikud. Antud juhul ei olnud aga menetluse lõpetamiseks alust, sest AS Parevek pani toime

protokollis ja Riigi Tolliameti otsuses näidatud tollieeskirjade rikkumise. Veel leidis ringkonnakohus,

et põhjendamatu on taotlus asja menetluse lõpetamiseks HÕS § 218 p. 7 alusel. Tolliseaduse § 59 lg.

1 kohaselt võib tollieeskirjade rikkumise asjas määrata karistuse kuue kuu jooksul rikkumise

avastamise päevast arvates. Antud juhul määras toll karistuse seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.

Kohtumenetluse käigus ei määrata uut karistust, vaid kontrollitakse esialgse karistuse määramise

õiguspärasust.

Ringkonnakohus leidis samuti, et põhjendamatu on taotlus asja menetluse lõpetamiseks HÕS § 218 p.

8 alusel kriminaalasja algatamise motiivil. Nimetatud säte ei ole kohaldatav, sest erinorm -

Tolliseaduse § 59 lg. 3 võimaldab tollieeskirjade rikkumise eest kohaldada karistust samaaegselt

füüsilisele ja juriidilisele isikule.

Ringkonnakohus leidis, et põhjendamatu on ka aktsiaseltsi Parevek väide, et juriidilise isiku puhul ei

ole võimalik haldusõiguserikkumisele kaasaaitamine. Tolliseaduse § 59 lg. 4 ei välista kaasaitajana

käsitleda juriidilist isikut.

6. Sellele ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebused aktsiaseltsid Parevek, AA-Trading,

Eriõli, EK ning M&V.

Aktsiaseltsi Parevek kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega tühistada Riigi Tolliameti 11. juuni 1996. a. otsus nr. 1 ning lõpetada menetlus aktsiaseltsi

Parevek haldusõiguserikkumise asjas Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5 tunnustel. Teistes

kassatsioonkaebustes palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja lõpetada asjas menetlus.

AS Parevek esindaja advokaat Andres Suiki kassatsioonkaebuses leitakse, et:

ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5. Kütuse kandmist

hoiustamislepingule ja selle müümist ei saa vaadelda kütuse tollieeskirjadevastase kasutamisena;

vaidlusalune kütus ei olnud tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks, selle erikonfiskeerimine oli

ebaseaduslik. Tolliseaduse § 60 lg. 8 alusel võib erikonfiskeerida vaid tollieeskirjade rikkumise

vahetuks objektiks olnud kauba Tolliseaduse § 65 lg.1 p. 1 järgi, mitte aga kauba, mille

tollikontrolliga seoses tollieeskirjade rikkumine toime pandi Tolliseaduse § 65 lg. 1 p. 2 järgi.

Põhiseaduse § 32 kohaselt kuulub erikonfiskeeritud kaup omanikule hüvitamisele. Ringkonnakohtu

väide, et erikonfiskeerimisele ei laiene omandi kaitstuse printsiip, on vastuolus Põhiseaduse §-ga 13,

mis kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Rahvusvahelise õiguse printsiipide ja Euroopas

üldtunnustatud põhimõtete kohaselt ei ole õige isiku vara sundvõõrandamine ilma kohese ja õiglase

hüvituseta.

Aktsiaseltsi AA-Trading esindaja vandeadvokaat Andres Alase kassatsioonkaebuses leitakse, et

ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud seadust ja rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme

järgmiselt:

aktsiaseltsi Parevek tollieeskirjade rikkumine kvalifitseeriti Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5 järgi kui tolli

järelevalve all oleva kauba kasutamine ilma tolli loata. Ringkonnakohus tõlgendas mõistet

"kasutamine" laiendavalt ja meelevaldselt, mis ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi omandiseaduse §-ga 4

lg. 2, Asjaõigusseaduse §-ga 68 ja tõlgenduse põhimõtetega TsÜS § 2 järgi. AS Parevek ei ole toime

pannud talle inkrimineeritud rikkumist ja seetõttu kuulub menetlus lõpetamisele HÕS § 218 p. 1

alusel;

vaidlusalune kütus ei olnud tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks, selle erikonfiskeerimine oli

ebaseaduslik. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja seda võib ilma omaniku

nõusolekutavõõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides ja kohese

hüvituse eest. Kütus, mille Riigi Tolliamet kinni pidas, asus aktsiaseltside Termoil ja Petkam

hoidlates, s.o. väljaspool tollikontrolli tsooni Tolliseaduse tähenduses ja kuulus erinevatele isikutele,

s.h. aktsiaseltsile AA-Trading. See kütus erikonfiskeeriti ilma omanike nõusolekuta, sisuliselt

sundvõõrandati, jättes määramata õiglase ja kohese hüvituse. Ringkonnakohtu väide, et Põhiseadus

isikute õiguste ja vabaduste kaitseks ei laiene, on väär;

menetlus asjas kuulub lõpetamisele HÕS § 218 p. 8 alusel, kuna antud fakti kohta on algatatud

kriminaalasi. Ringkonnakohtu seisukoht, et menetlus ei kuulu lõpetamisele, kuivõrd Tolliseaduse §

59 lg. 3 võimaldab tollieeskirjade rikkumise eest kohaldada karistust samaaegselt füüsilisele ja

juriidilisele isikule, on ebaõige. Tolliseaduse § 59 lg. 3 ei ole erinormiks HÕS § 218 p. 8 suhtes. HÕS

§-s 218 p. 8 kohaselt kuulub menetlus asjas lõpetamisele sõltumata kellelegi karistuse kohaldamisest;

ringkonnakohus ei ole oma otsuses käsitlenud kõiki tõendeid, mis on HÕS § 325 lg. 1 järgi olulised.

See rikkumine on kohtuotsuse tühistamise aluseks. HÕS § 30721 lg. 1 kohaselt peab ringkonnakohus

esitama otsuses motiivid, miks ta ühed või teised tõendid tagasi lükkas. Tähelepanuta on jäetud

tõendid, mis kinnitavad, et erikonfiskeeritud kütus ei olnud tollieeskirjade rikkumise vahetu objekt.

Tolliseaduse § 35 lg. 3 kohaselt on keelatud tolliterriooriumile toimetatud kauba kasutamine enne

tollivormistuse lõppu, kui toll ei ole määranud teisiti. Antud asjas on tuvastatud, et toll määras teisiti

ja kütust võis väljastada, kuid ringkonnakohus jättis aktsiaseltsi Parevek ja kannatanute sellekohased

väited tähelepanuta.

Aktsiaseltsi EK esindaja vandeadvokaat Aleksander Glikmani ja vandeadvokaadi abi Marti

Hääle kassatsioonkaebuses leitakse, et:

aktsiaseltsi EK omandis oleva kütuse erikonfiskeerimine on vastuolus Põhiseaduse §-s 32 lg. 1

sätestatud omandiõiguse kaitstuse printsiibiga. Aktsiaselts EK omandas antud kütuse tsiviilõiguslike

tehingutega ja erikonfiskeerimise otsuse tegemise ajal oli see aktsiaseltsi EK omandis. See kütus asus

väljaspool tollikontrolli tsooni aktsiaseltsi Termoil kütusehoidlates ja oli juba tsiviilkäibes.

Aktsiaselts EK omandas kütuse heauskselt mitmelt aktsiaseltsilt, kes omakorda olid selle kütuse

omandanud aktsiaseltsilt Vegelar. Aktsiaselts EK omandas kütuse ja võttis selle oma valdusse

juriidiliselt isikult, kes ei ole haldusõiguserikkumist toime pannud. Ka aktsiaselts EK ei ole seoses

kütuse omandamisega mingit õiguserikkumist toime pannud. Omandit võib omaniku nõusolekuta

võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse

eest. Omandi sunniviisiline tasuta äravõtmine isikult, kes ei ole haldusõiguserikkumist toime pannud

ega saanud oma õigusi kohtueelses haldusmenetluses kaitsta, on vastuolus õigusriigis kehtiva

põhimõttega, mille kohaselt õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja

kohtuvõimu kohustus. Kuivõrd aktsiaselts EK omandas kütuse seaduslikult, mitte õiguserikkumise

teel, kaitseb Põhiseaduse § 32 seda omandit;

ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5, mis sätestab tollieeskirjade

rikkumisena tolli järelevalve all oleva kauba kasutamist ilma tolli loata. AS Parevek ei ole seda kaupa

kasutanud vaid on käsutanud. Seega puudub aktsiaseltsi Parevek tegevuses haldusõiguserikkumise

koosseis. TsÜS § 2 lg. 2 kohaselt lähtutakse seaduse tõlgendamisel sõnade üldlevinud tähendusest,

kui seaduses ei ole kasutatud sõnade eritähendust. Sõnale "kasutamine" ei ole antud Tolliseaduses

teist tähendust, kui üldlevinud. AÕS § 68 lg. 1 eristab omandi valdamist, kasutamist ja käsutamist.

Kasutamine on asja kasulike omaduste tarbimine, võõrandamine aga asja õigusliku saatuse

määramine. Tolliseaduse jõustumise ajal kehtinud Eesti Vabariigi omandiseaduse § 4 lg. 2 kohaselt

seisnes vara kasutamine vara kasulike omaduste tarbimises ja vara käsutamine vara saatuse

määramises. AS Parevek ei tarbinud kütuse kasulikke omadusi, ta võõrandas kütuse teistele isikutele;

haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus peab tuginema haldusõiguserikkumise protokollile.

Protokolli kohaselt pidas Riigi Tolliamet Tolliseaduse § 65 lg. 1 p. 2 alusel kinni kütuse, mille

tollikontrolliga seoses tuvastati tollieeskirjade rikkumine. Seega ei olnud see kütus tollieeskirjade

rikkumise vahetuks objektiks, kuid Tolliameti otsusega erikonfiskeeriti sama kütus Tolliseaduse § 60

lg. 9 alusel kui tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kaup;

ei saa nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et erikonfiskeerimise põhistamine Riigi Tolliameti

otsuses HÕS § 238 lõikega 3 ei mõjuta otsust sisuliselt, et see on vaid vormilist laadi ebatäpsus. HÕS

§ 238 2. ja 3. lõige sätestavad erinevad erikonfiskeerimise alused, nende üheaegset märkimist tuleb

hinnata seaduse väära kohaldamisena.

Aktsiaseltside Eriõli ning M&V esindaja vandeadvokaat Maria Mägi ühises

kassatsioonkaebuses leitakse, et:

ringkonnakohtu järeldused Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5 tõlgendamisel ei vasta seadusele. Nimetatud

säte loeb tollieeskirjade rikkumiseks tolli järelevalve all oleva kauba kasutamise ilma tolli loata.

Ringkonnakohtu arvates on kauba kasutamise tähendus Tolliseaduse mõttes laiem ja hõlmab ka

kasutamist muudel eesmärkidel, näiteks tulu saamiseks käibelt. AS Parevek kui kütuse kaubanduslik

vahendaja tõi kütuse Eestisse realiseerimiseks, kauba käsutamisega üheaegselt ta ka kasutas kaupa.

Kassaatorid leiavad, et kauba käsutamine ei ole kasutamine, neid tuleb selgelt eristada. Seda kinnitab

TsÜS § 2 lg. 2, AÕS § 68 lg. 1 ja Eesti Vabariigi omandiseaduse § 4 lg. 2. Sõna "kasutamine"

tähendus tuleneb nendest seadustest, need annavad selle mõiste definitsiooni. Antud juhul ei

toimunud AS Parevek poolt kütuse kasutamist ja tema tahtlus ei olnud sellele suunatud, seega ei ole

ta toime pannud haldusõiguserikkumist;

Riigi Tolliamet pidas, tulenevalt protokollist nr. 3, Tolliseaduse § 65 lg. 1 p. 2 alusel kinni kauba,

mille tollikontrolliga seoses tuvastati tollieeskirjade rikkumine. Riigi Tolliameti otsusega

erikonfiskeeriti Tolliseaduse § 60 lg. 9 alusel kütus, kui tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks

olnud kaup. Antud juhul on kinnipidamise ja erikonfiskeerimise objektid erinevad. Kõnealune kütus

ei ole rikkumise vahetuks objektiks. Riigi Tolliameti otsus kütuse erikonfiskeerimise suhtes ei tugine

samas asjas koostatud protokollile, otsusega on väljutud protokolli raamest;

ebaõige on kohtu järeldus, et viide halduskaristuse määramise otsuses olematule menetlusnormile -

HÕS § 266 lg. 1 punktile 2 ja § 238 lõikele 3 ei mõjuta otsust sisuliselt, ebatäpsused on vormilist

laadi ega saa olla ametiisiku otsuse tühistamise aluseks. Kuna haldusõiguserikkumise otsuses on

tegemist viitega normile, siis on tegemist sisulise küsimusega, kohus ei saa ise teha muudatust ja jätta

liigse viite tähelepanuta.

Riigi Tolliameti esindaja vandeadvokaat Jüri Leppiku kirjalikus vastuses nendele

kassatsioonkaebustele leitakse, et kaebused on oma sisult ühtsed ja teineteisega kattuvad,

mistõttu vastuväiteid saab käsitleda samuti ühtsetena. Vastuväited on järgmised:

kassaatorite seisukoht Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5 tõlgendamisel ei ole õige. Õige on ringkonnakohtu

seisukoht, et tollijärelevalve all oleva kauba tolliloata kasutamine on oluliselt laiem kui üksnes oma

tarbeks ära tarvitamine. Kassaatorite arutlused omandiõiguse teostamise viiside üle (valdamine,

kasutamine ja käsutamine) on asjakohatud. Tolliseaduse § 22 lg. 1 p. 1 ja lg. 3 kohaselt on kaup tolli

järelevalve all importimisel vabaks ringluseks alates tollikontrolli tsooni toomisest kuni kauba

vabastamiseni ja sellise kaubaga võib teostada vaid tollile deklareeritud ning tolli poolt aktsepteeritud

toiminguid. Tolliseaduse § 42 kohaselt lõpeb tollivormistus kauba vabastamisega, millega antakse

kaup valdaja käsutusse. Sama mõtet käsitlevad ka Tolliseaduse §-d 31 lg. 1 ja 35 lg. 1. Aktsiaseltsi

Parevek omandiõigust piiras antud juhul seadusest tulenev keeld. Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5 sätestab

vastutuse, kui kasutatakse tolli järelevalve all olevat kaupa ilma tolli loata. Omanikuna ei ole

võimalik käsitleda isikut, kes käsutab asja ilma seda kasutamata. Omaniku õigused võivad olla

piiratud Asjaõigusseaduse § 68 lg. 2 kohaselt ainult seadusega või teiste isikute õigustega. Antud

juhul piiras omaniku õigusi, s.h. õigust kasutada kütust, Tolliseadus. Kütuse omaniku muutmisele

suunatud tehingud ei arvestanud Tolliseadusest tulenevat tehingute keeldu, mille tulemusena on

tehing vastuolus seadusega. TsÜS § 66 lg. 1 kohaselt on seadusevastased tehingud tühised;

väärad on kassaatorite väited selle kohta, et erikonfiskeeritud kütus ei olnud tollieeskirjade rikkumise

vahetuks objektiks. Ringkonnakohus on jõudnud õigele järeldusele, et tollieeskirjade rikkumise asjas

erikonfiskeeriti rikkumise vahetuks objektiks olnud kaup. Tolliseaduse § 65 lg. 2 käsitleb "tolli poolt

kinnipeetud kaupa, mille kohta ei tehtud erikonfiskeerimise otsust jne". See säte ei erista sama

paragrahvi esimese lõike punktides 1 ja 2 märgitud "rikkumise vahetuks objektiks olnud kaupa ja

veokit" ning "kaupa ja veokit, mille tollikontrolliga seoses tollieeskirjade rikkumine toime pandi"

erikonfiskeerimise tähenduses ja võimalustes. Seaduse mõtte kohaselt võib rakendada

erikonfiskeerimist mõlemal juhul ja otsuse erikonfiskeerimise kohaldamise või mittekohaldamise

kohta teeb toll. Ei ole õiged kassaatorite väited, et erikonfiskeerimine on samastatav

sundvõõrandamisega ja see peab lähtuma Põhiseaduse §-st 32. Sundvõõrandamine kui tsiviilõiguse

instituut käsitleb juhtumeid kui seaduse alusel võõrandatakse isiku seaduslik omand seaduses

sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides. Konfiskeerimine on haldussunnivahend, mida

kohaldatakse tollieeskirjade (haldusõiguse-) rikkumise eest ja sellel on ka preventiivne iseloom.

Tühise tehingu alusel omandatud asjad ei ole kaitstud Põhiseaduse §-ga 32;

väär on AS AA-Trading väide, et ringkonnakohus ei ole käsitlenud oma otsuses kõiki tõendeid.

Kohtuotsuses on motiveeritud, milliste apellandi väidetega on kohus nõustunud, millised on

tähelepanuta jäetud. Aktsiaseltside Eriõli ning M&V poolt HÕS § 266 lg. 1 punktile 2 viitamine on

üle tähtsustatud. HÕS §-le 266 viitamine otsuse tegemisel ei olegi nõutav. Seaduses on sätestatud

nõuded ametiisiku poolt tehtud otsusele ja need on täidetud.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu

halduskolleegium

l e i d i s:

Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et juriidilise isiku haldusvastutust reguleerivate erinormide

puudumisel on võimalik kohaldada Haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid üksnes osaliselt. HÕS

§ 5 kohaselt kannavad juriidilised isikud haldusvastutust eriseadustega ettenähtud alustel ja korras.

Tolliseaduse § 60 lg. 10 kohaselt aga rakendatakse ja vaidlustatakse samas paragrahvis ettenähtud

sanktsioone tollieeskirjade rikkumise eest ka juriidiliste isikute suhtes Haldusõiguserikkumiste

seadustiku menetluskorda järgides.

Tolliseaduse § 59 lg. 1 kohaselt saab tollieeskirjade rikkumise asjas määrata karistuse 6 kuu jooksul

rikkumise avastamise päevast arvates. Selle sätte kohaldamisel tuleb juhinduda HÕS §-st 30 lg. 3 ja

lg. 5. Seega kui halduskaristuse määramise esialgne otsus tollieeskirjade rikkumise asjas kehtestatud

korras tühistatakse ja haldusõiguserikkumise asi saadetakse uueks arutamiseks, võib halduskaristust

määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul arvates otsuse tühistamise päevast.

Kassaatorite arvates tõlgendas ringkonnakohus laiendavalt Tolliseaduse § 57 lg. 4 punkti 5 seal

sisalduva mõiste "kauba kasutamine" väära käsitluse tõttu. Kassaatorid leiavad, et tõlgendamisel

tuleks lähtuda Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 2 lg. 2, Asjaõigusseaduse §-st 68 lg. 1 ja Eesti

Vabariigi omandiseaduse §-st 4 lg. 2. Tõlgendamisel tuleb kassaatorite arvates vahet teha

omandiõiguse teostamise viiside (valdamine, kasutamine ja käsutamine) vahel. Kasutamine ja

käsutamine on erinevad mõisted. Leitakse, et AS Parevek ei ole vaidlusalust kütust kasutanud, vaid

on seda käsutanud. Seega puudub tema tegevuses Tolliseaduse §-s 57 lg. 4 p. 5 sätestatud

tollieeskirjade rikkumise koosseis, mistõttu menetlus tuleks lõpetada HÕS § 218 p. 1 alusel.

Tolliseaduses ei ole defineeritud mõistet "kauba kasutamine". Tolliseaduse § 57 lg. 4 p. 5 kohaselt

loetakse üle tollipiiri toimetatud kauba tollieeskirjadevastaseks kasutamiseks tolli järelevalve all

oleva kauba kasutamist ilma tolli loata.

Selle sätte tõlgendamisel tuleb aluseks võtta Tolliseadus ja tõlgendada seda sätet koos sama seaduse

teiste sätetega, lähtudes seaduse mõttest. Tolliseaduses sisaldub mõiste "kauba kasutamine" mitmes

sättes, sealhulgas paragrahvides 1 lg. 6, 46 ja 57 lg. 4 p. 4.

Tolliseaduse § 1 lg. 6 järgi on kauba valdajaks isik, kellel on omanikuna või muul alusel õigus kaupa

kasutada ja teha kauba suhtes korraldusi. Sama seaduse § 46 kohaselt võib tollisoodustusega

tolliterritooriumile lubatud kaupa kasutada ainult neil eesmärkidel, milleks on tollisoodustus

kehtestatud. Selle kauba kasutamine muul otstarbel on lubatud ainult pärast uuest kasutuseesmärgist

tulenevate tolliformaalsuste täitmist ning impordimaksude tasumist. Sama seaduse § 57 lg. 4 p. 4

järgi on tollieeskirjade rikkumine tolliterritooriumile toimetatud kauba mittesihipärane kasutamine.

Nendest Tolliseaduse sätetest tuleneb, et mõiste "kauba kasutamine" tähendus on Tolliseaduses laiem

kui kitsalt üksnes kauba oma tarbeks kasutamine. Mõiste "kauba kasutamine" hõlmab ka kauba

käsutamise. Kauba omanikuna kasutas AS Parevek sissetoodud kütust oma põhikirjalisel eesmärgil

Tolliseaduse mõttes.

Aktsiaseltsi Parevek põhikirjaliseks eesmärgiks on kaubanduse, vahenduse jm. tegevuse kaudu

majandusliku kasumi saamine. Tegevusalade loetelus on ka hulgi- ja jaekaubandus (halduskohtu

toimik II kd. lk. 91). Kütuselisentsi komisjoni poolt 26. märtsil 1996. a. välja antud tegevuslitsentsiga

lubati aktsiaseltsil Parevek tegeleda vedelkütuse sisseveo, taasväljaveo ja hulgimüügiga. Selle

litsentsi alusel tõigi AS Parevek kui kütuse kaubanduslik vahendaja ja hulgimüüja vaidlusaluse

kütuse Eestisse eesmärgiga see ära müüa ja saada sellest majanduslikku kasumit. Üheaegselt kütuse

käsutamisega (müümise ja ülekandmisega hoiustamislepingule) kasutas AS Parevek imporditud

kütust majandusliku kasumi saamiseks. Seetõttu on õige ringkonnakohtu seisukoht Tolliseaduse § 57

lg. 4 p. 5 tõlgendamisel.

Õige on aktsiaseltsi AA-Trading esindaja väide, et ringkonnakohus ei ole otsuses käsitlenud asjas

olulisi tõendeid, millele osundati apellatsioonkaebustes.

Tolliseaduse § 35 lg. 3 kohaselt on keelatud tolliterritooriumile toimetatud kauba kasutamine enne

tollivormistuse lõppu, kui toll ei ole määranud teisiti. Kassaatori arvates on Riigi Tolliameti

vanemspetsialist V. Leek 25. mail 1996. a. määranud teisiti ja andnud kirjaliku nõusoleku kütuse

väljastamiseks aktsiaseltsile Parevek, samuti teatas Ülemiste Tollipunkti peainspektor T. Vilu 24. mail

1996. a. aktsiaseltsile Termoil, et kütust võis väljastada, teatades sellest Tolliametile (halduskohtu

toimik II kd. lk.-d 30 ja 32). Ringkonnakohus on jätnud aktsiaseltsi Parevek ja kannatanute

apellatsioonkaebuste sellekohased väited tähelepanuta, toimikutesse võetud tõendid hindamata ja

nende tagasilükkamise motiveerimata. HÕS § 301 lg. 4 ja 30721 lg. 1 kohaselt peavad

ringkonnakohtu otsuse motiveerivas osas olema märgitud tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud,

ja motiivid, mille järgi kohus ühed või teised tõendid tagasi lükkas. Antud juhul on tegemist

protsessiõiguse normide olulise rikkumisega, mis on HÕS § 325 lg. 1 järgi kohtuotsuse tühistamise

aluseks.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama nimetatud väiteid ja tõendeid ning vajadusel

koguma täiendavaid tõendeid.

Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et vale viide Riigi Tolliameti otsuses erikonfiskeerimise otsusele

(HÕS § 238 lõikele 3) ei mõjuta otsust sisuliselt, vaid on antud asjas vormilist laadi ebatäpsus, sest

Riigi Tolliameti otsuses viidati erikonfiskeerimise alusena HÕS §-le 238 lg. 2, mille järgi on lubatud

kohaldada erikonfiskeerimist Tolliseaduses loetletud haldus- õiguserikkumise asjades.

HÕS § 244 lg. 1 kohaselt on kannatanuks isik, kellele haldusõiguserikkumisega on tekitatud

moraalset, füüsilist või varalist kahju.

Riigi Tolliameti apellatsioonkaebuse kohaselt kaasas Tallinna Halduskohus 16. septembri 1996. a.

istungil põhjendamatult antud protsessi kannatanutena aktsiaseltsid AA-Trading, Eriõli, M&V ning

EK. Apellant leidis, et nimetatud aktsiaseltsid ei ole HÕS §-s 244 sätestatud kannatanu mõiste

kohaselt kannatanud. Halduskohtu otsuses ei ole üldse seda käsitletud ega kaasamise otsust

motiveeritud, vaatamata Riigi Tolliameti esindaja vastuväidetele kohtuistungil. Ringkonnakohtu

otsuses leiti lühidalt, et apellandi see väide ei ole arvestatav. Kohtuotsuses ei ole aga motiveeritud,

millistest argumentidest lähtudes selline seisukoht kujundati ja miks seda väidet ei arvestatud.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus võtma seisukoha Riigi Tolliameti esindaja selle väite

suhtes ja motiveerima, kas nimetatud aktsiaseltsid on kaasatud protsessi õigesti kannatanutena.

Seejuures tuleb lähtuda asjaolust, et kannatanuks tunnistamine eeldab kahju olemasolu. Kahju saab

tekkida vaid haldusõiguserikkumise toimepanemisega. Kuid kannatanuks tunnistatud isikud

väidavad, et AS Parevek ei olegi rikkumist toime pannud.

Riigi Tolliameti tollieeskirjade rikkumise 11. juuni 1996. a. protokolli nr. 3 kohaselt peeti

Tolliseaduse § 65 lg. 1 p. 2 alusel kinni kütus, mille tollikontrolliga seoses tuvastati tollieeskirjade

rikkumine ja Riigi Tolliameti peadirektori 11. juuni 1996. a. otsusega kinnipeetud kütus

erikonfiskeeriti Tolliseaduse § 60 lg. 9 alusel kui tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud

kaup. Tolliseaduse § 67 lg. 2 kohaselt võib haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud kaupa

erikonfiskeerida sõltumata sellest, kellele see kuulus või kas selle seaduslik valdaja on tuvastatud.

Seda sätet tuleb kohaldada kooskõlas Põhiseaduse §-ga 32.

Nimetatud protokolli ja otsuse kohaselt importis aktsiaselts Parevek 24.-26. maini 1996. a. kui

omanik kütust kokku 6 727 266 kg. Sellest kogusest erikonfiskeeriti 11. juuni 1996. a. otsusega

osaliselt, s.o. 4 648 761 kg väidetavalt aktsiaseltsile Parevek kuulunud kütust, mis asus aktsiaseltside

Termoil ja Petkam hoidlates. Samas protokollis ja otsuses märgitakse aga, et AS Parevek müüs

aktsiaseltsi Petkam paigutatud kütuse aktsiaseltsile Amenon ja kandis aktsiaseltsi Termoil paigutatud

kütuse üle aktsiaseltsi Vegelar hoiustamislepingule ning nende aktsiaseltside kaasabil alustati kütuse

väljastamist firmadele. Kohtutoimikutesse on võetud kirjalike tõenditena ostu - müügilepinguid ja

teisi dokumente (näiteks halduskohtu toimiku I kd. lk. 17-76 ja II kd. lk. 17-38), mille kohaselt on

nimetatud kütus tsiviilõiguslike tehingutega edasi müüdud kolmandatele isikutele. Kolmandatele

isikutele ei ole aga kohtutoimikute andmetel koostatud tollieeskirjade (haldusõiguse-) rikkumise

protokolle. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et oleks koostatud õiguserikkumiste protokollid

nende isikute kohta, kellele väljastati 2 078 505 kg kütust.

Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus peab ringkonnakohus välja selgitama, kes olid

erikonfiskeeritud kütuse omanikud. Vajadusel tuleb ringkonnakohtul nõuda välja täiendavaid

tõendeid.

Seejuures tuleb ringkonnakohtul silmas pidada, et erikonfiskeerida ei saa kaupa, mida omanikul enam

ei ole, ja erikonfiskeerida ei saa kaupa isikult, kelle suhtes ei ole tuvastatud tollieeskirjade rikkumist,

s.t. pole koostatud rikkumise protokolli ega tehtud vastavat otsust.

Eeltoodu alusel kuuluvad kassatsioonkaebused rahuldamisele osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu

vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

Juhindudes Tolliseaduse §-st 60 lg. 10 ning HÕS §-dest 5, 311 lg. 2 ja 324 lg. 1 p. 2 Riigikohtu

halduskolleegium

o t s u s t a b:

Rahuldada aktsiaseltside Parevek, AA-Trading, EK, M&V ning Eriõli kassatsioonkaebused

osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. detsembri 1996. a. otsus haldusasjas nr. II-3/305/96 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kassatsioonikautsjonid järgmiselt: advokaadibüroole M. Mägi ja Ko 340 (kolmsada

nelikümmend) krooni, advokaadibüroole AS Alas & Raudik kokku 680 (kuussada

kaheksakümmend) krooni ja advokaadibüroole Concordia kokku 680 (kuussada

kaheksakümmend) krooni.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann