3-2-1-38-97 · Riigikohus

3-2-1-38-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 3. aprillil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 24. märtsil 1997. a.

Andrus Lillevarre kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

13. detsembri 1996. a. otsuse A. Lillevarre ja Viimsi valla kinnistamisavalduses, millega taotleti

Tallinna Kinnistusameti Harju kinnistusjaoskonnas Viimsi valla munitsipaalomandina

registreeritud kinnistu nr. 191 omanikuna Andrus Lillevarre kinnistusraamatusse

sissekandmist.

Viimsi Vallavalitsuse 27. veebruari 1996. a. korraldusega nr. 49 otsustati erastada Miiduranna külas

asuv 1856 m2 suurune elamumaa 102 100 krooni eest Andrus Lillevarrele. Sellest summast võis

tasuda 101 570 kr. erastamisväärtpaberites. Sama korraldusega volitati vallavanemat sõlmima

notariaalset ostu-müügi lepingut. Nimetatud maatükk oli Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistris

nr. 191 all registreeritud Viimsi valla munitsipaalomandina. 6. märtsil 1996. a. sõlmisid vallavalitsus

ja A. Lillevars notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu ning taotlesid kinnisomandi üleandmise

kokkuleppega kinnistu nr. 191 omanikuna A. Lillevarre sissekandmist kinnistusraamatusse.

Tallinna Linnakohus jättis 5. juuni 1996. a. otsusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Otsuse

kohaselt on tegemist munitsipaalmaa erastamisega omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 3 lg 2

p. 2 kohaselt. Maareformi seaduse (MaaRS) § 25 lg 2 järgi aga ei kuulu munitsipaalomandisse antud

maa tagastamisele, erastamisele ega asendusmaaks andmisele. MaaRS § 20 lg 2 kohaselt kuulub

munitsipaalmaa erastamisele, kui erastatakse sellel maal asuvad munitsipaalomandis olevad hooned

ja rajatised. A. Lillevarrele on erastatud ainult munitsipaalomandis olev maa.

Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu kinnistamisotsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et

apellandi väide, mille kohaselt tegemist ei ole maa erastamisega omandireformi käigus, on ebaõige.

Maa andmine tasu eest või tasuta eraõigusliku isiku omandisse toimub maareformi käigus,

maareform aga on omandireformi osa. MaaRS § 25 lg 2 kohaselt ei kuulu munitsipaalomandisse

antud maa erastamisele. Sama kinnitab ka 11. aprilli 1994. a. määruse "Õigusvastaselt võõrandatud

maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine" p. 3, mille kohaselt

ostueesõigusega erstatakse maad, mida maareformi käigus ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega

anta tasuta munitsipaalomandisse. Vaidlusalune maatükk oli kinnistatud Viimsi valla

munitsipaalomandina.

Kassatsioonkaebuses palub A. Lillevars tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha uue otsuse,

millega rahuldada Viimsi Vallavalitsuse ja A. Lillevarre kinnistamisavaldus. Kassaator leiab, et

ORAS ei kuulu asjas kohaldamisele. Maa erastamise mõiste on ammendavalt sätestatud MaaRS §-s

20 ning sama seaduse § 4 kohaselt ei saa maa erastamise mõiste puhul aluseks võtta ORAS-e sätteid.

Kohus on tehingu puhul loonud tõlgenduse, mille kohaselt munitsipaalmaad on võimalik võõrandada

ainult erastamise teel. Selline tõlgendus ei vasta põhiseaduse §-le 32, ei lähtu maareformiseaduse

mõttest ning selle alusel ei ole võimalik rakendada MaaRS § 27.

Viimsi Vallavalitsus nõustub kassatsioonkaebusega ning leiab, et ringkonnakohus on samastanud

võõrandamise ja erastamise mõisted ning sellega rikkunud vallavalitsuse õigust munitsipaalomandit

vabalt käsutada.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus, millega kinnistamisotsus jäeti muutmata, tuleb tühistada

TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Kinnistamisotsusega jäeti rahuldamata taotlus, kanda ostueesõiguse alusel sõlmitud maatüki ostu-

müügi lepingu kohaselt kinnistusraamatusse uue omanikuna Andrus Lillevars. Kooskõlas MaaRS §-

ga 4, on maareform osa omandireformist ja toimub ORAS-e ja MaaRS-e sätestatud tingimustel ja

korras. Maareformi suhtes rakendatakse omandireformi aluste seadust, kui maareformi seadusest ei

tulene teisiti. ORAS-e § 3 lg 2 järgi toimub omandireformi käigus vara omandivormi muutmine

kolmel viisil: vara munitsipaliseerimine, vara erastamine ja vara taasriigistamine. Viimsi vald sai

maaomanikuks kooskõlas ORAS-e §-ga 3 lg 2 p. 1 ja valla omandisse antud maa osas oli

omandireform lõppenud. Vaidlusalune maa oli kinnistatud Viimsi valla munitsipaalomandina -

kinnistu nr. 191. Maareformi lõpetatust vaidlusaluse maa osas kinnitab samuti maareformiseaduse

kuni 7. juunini 1996. a. kehtinud § 25 lg 2, mille kohaselt munitsipaalomandisse antud maa ei

kuulunud tagastamisele, erastamisele ega asendusmaaks andmisele, kui seaduses ei olnud sätestatud

teisiti (näiteks MaaRS § 20 lg 2). Edasi oli vallal endal kui omanikul MaaRS kuni 7. juunini 1996. a.

kehtinud § 27 alusel õigus munitsipaalmaad vallata, kasutada ja käsutada ning kehtestada selleks kord

vallavolikogu õigusaktiga. Viimsi vallavolikogu kehtestas 9. novembril 1994. a. munitsipaalomandi

valdamise, kasutamise ja käsutamise korra ning 12. detsembril 1995. a. munitsipaalmaa

võõrandamise korra. Viimase akti esimeses punktis on öeldud, et 1994. a. korda kohaldatakse, kui

1995. a. aktiga sätestatud korrast ei tulene teisiti. 12. detsembril 1995. a. kehtestatud korra p. 19

kohaselt võtab munitsipaalmaa võõrandamise korralduse vastu vallavalitsus. Ringkonnakohtu

otsusega tuvastati, et maa võõrandamine toimus Viimsi Vallavalitsuse 27. veebruari 1996. a.

korralduse nr. 49 alusel. Munitsipaalmaa võõrandamise korra p. 24 kohaselt on vallavalitsusel õigus

võõrandada maad Eesti kodanikule MaaRS § 22 lg 2 sätestatud juhtudel, seega siis ka isikule, kes

kasutas maad rendilepingu alusel. Kuna müüdi munitsipaalomandis olev maa, siis ei olnud tegemist

MaaRS §-s 25 lg 2 keelatud maa erastamisega. Pooled sõlmisid maa ostu-müügi lepingu ja

asjaõiguslepingu kinnisomandi üleandmiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas on

kinnistusraamatuseaduse §-s 47 sätestatud põhjusi kinnistamisavalduse rahuldamata jätmiseks.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 1996. a. otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Andrus Lillevarre kassatsioonkaebus rahuldada ja tagastada temale 14. jaanuaril 1997. a.

makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull