3-2-3-5-97 · Riigikohus

3-2-3-5-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. aprillil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja

S. Alberti osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 31. märtsil 1997. a.

AS-i Kesko kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tartu Linnakohtu 4. novembri 1996. a.

otsuse Sirje Alberti hagis AS-i Kesko vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks.

Tartu Linnakohtu otsuse järgi töötas hageja Sirje Albert AS-s Kesko. 3. juulil 1995. a. lõpetati temaga

tööleping TLS § 86 p. 6 alusel. 10. oktoobril 1995. a. linnakohtule esitatud hagis palus S. Albert

tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, mõista kostjalt välja hüvitis tema kuue kuu

keskmise palga ulatuses ning keskmine palk tööraamatu ebaseadusliku kinnipidamise aja eest. Hagi

põhjenduste kohaselt viibis hageja 3. juunist 1995. a. kuni 3. juulini 1995. a. korralisel puhkusel. 14.

juunil 1995. a. esitas hageja kostjale avalduse, milles palus temaga tööleping lõpetada alates 3. juulist

1995. a. Hageja sai 18. septembril 1995. a. teada, et temaga oli tööleping lõpetatud 3. juulist 1995. a.

hoopis TLS § 86 p. 6 alusel. Kostja vastuväidete kohaselt algas hagejal puhkus 1. juunil 1995. a. ja

lõppes 30. juunil 1995. a. Kuna hageja esitas lahkumisavalduse 14. juunil 1995. a., siis pidi tema

viimaseks tööpäevaks olema 13. juuli 1995. a. Hageja oli teadlik, et tööleping lõpetatakse temaga 14.

juulist 1995. a. Hageja tööraamatut ei ole kinni hoitud, kuna hageja ei võtnud 13. septembril 1995. a.

tööraamatut vastu. Hageja sai tööraamatu kätte 18. septembril 1995. a.

Linnakohtu otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p. 6 alusel ebaseaduslikuks

ning tööleping loeti lõpetatuks TLS § 79 lg. 1 alusel. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis

hageja kuue kuu keskmise palga ulatuses 3600 krooni ning tööraamatu kätteandmisega viivitamise

eest 1516 krooni ja 90 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et kostja ei tutvustanud

hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Hageja ei olnud teadlik, et tööleping lõpetati

TLS § 86 p. 6 alusel, kuna ta eeldas, et see lõpetati tema algatusel. Hageja sai tööraamatu kätte alles

18. septembril 1995. a. Seega rikkus kostja TLS §-de 74 lg. 2 ja 103 lg. 1 sätteid.

Kohtuvigade parandamise avalduses palub kostja linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks. Avaldaja leiab, et kohus on rikkunud TsKS §-de 318 lg. 1 p. 2 ja 199 lg. 2 sätteid.

Kostjat seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud. Kohus ei ole kohustanud kostjat ilmuma

kohtuistungile tagaseljaotsuse hoiatusel või hoiatusel lahendada asi tema puudumisest hoolimata.

Peale selle on linnakohtu otsus motiveerimata ning ei vasta seetõttu TsKS §-s 232 lg. 4 esitatud

nõuetele. Hageja lahkus omavoliliselt töölt enne töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtaja

möödumist. Protsessiõiguse normide rikkumine tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

Vastustaja kohtuvigade parandamise avaldusele kirjalikult ei vastanud. Kolleegiumi istungil palus

vastustaja linnakohtu otsuse jätta muutmata ja avalduse rahuldamata.

Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb TsKS § 355 p. 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi

olulise rikkumise tõttu.

Linnakohus on 23. oktoobril 1996. a. pidanud kohtuistungi ning asja sisuliselt lahendanud vahetult

eelistungi jätkuna ilma kostja kohalolekuta. TsKS § 167 lg. 4 kohaselt võib kohtuistungi pidada ja

asja sisuliselt lahendada vahetult eelistungi jätkuna siis, kui pooled eelistungil taotlevad asja sisulist

lahendamist või kohus ise poolte kohalolekul leiab, et asjaolud on välja selgitatud ning asja

lahendamine võimalik. Seega on kohtuistungi pidamine ja asja sisuline lahendamine vahetult

eelistungi jätkuna võimalik ainult poolte kohalolekul. Kuna kostja eelistungilt puudus, siis on kohus

asja lahendamisel rikkunud TsKS § 167 lg. 4 sätteid, mis võis viia asja ebaõigele otsustamisele.

Tulenevalt TsKS §-st 198 lg. 1 ja 2 võib kohus kostja eelistungilt puudumise korral lahendada hageja

taotlusel asja tagaseljaotsusega, kui kostja puudumise tõttu oli eelmine eelistung edasi lükatud ning

kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse.

Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Linnakohtu 4. novembri 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada AS-le Kesko 6. veebruaril 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, A. Kull