3-1-1-35-97 · Riigikohus

3-1-1-35-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 1. aprillil 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep,

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

V. T. ja V. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi.

Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas 14. jaanuari

1997. a otsusega Tallinna Linnakohtu 25. novembri 1996. a otsuse V. T.-le mõistetud vabadusekaotusliku

karistuse kandmise koha osas. Ringkonnakohus leidis, et V. T. on varem kandnud karistust

kinnipidamiskohas ja seetõttu tuleb temal linnakohtu otsusega mõistetud kaks aastat vabadusekaotust ära

kanda kinnises vanglas. V. T. oli karistatud 23. augustil 1996. a Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi

kolme kuu vabadusekaotusega poolkinnises vanglas ja Tallinna Linnakohtu 25. novembri 1996. a otsusega

KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi üheaastase vabadusekaotusega, KrK § 195 lg 3 järgi kaheaastase

vabadusekaotusega ning kuritegude kogumi eest mõisteti lõplikuks karistuseks kaks aastat vabadusekaotust

poolkinnises vanglas. V. T. oli kuriteod toime pannud 17. juulil 1995. a; 26. veebruaril 1996. a ja 7. mail

1996. a.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja J. Naaber, kes taotleb

ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse osalist tühistamist ja Riigikohtult uue otsuse tegemist, millega

määratakse karistuse kandmise kohaks poolkinnine vangla.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetab

esitatud protesti,

l e i d i s:

V. T. poolt toimepandud kuriteod moodustavad nn hiljem tuvastatud konkurentsi. Kõik temale süüksarvatud

kuriteod on toime pandud enne esimest süüdimõistmist, s.o enne 23. augusti 1996. a Lääne Maakohtu otsust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub täielikult protestis väljendatud seisukohaga, et nii kehtiv

kriminaalõiguse teooria kui ka kohtupraktika loeb hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluvate kuritegude

eest süüdimõistetul vaid ühe karistatuse (vaatamata sellele, et tema suhtes on tehtud kaks või enam

kohtuotsust) ning et sellist isikut loetakse vabadusekaotusega karistatuks esmakordselt (vaatamata

sellele, et hiljem tuvastatud konkurentsist hõlmatud kuriteo eest oli talle eelmise kohtuotsusega

mõistetud vabadusekaotus, mida ta on ka faktiliselt kandnud). See põhimõte on igati loogiline ja

õiguslikult ootuspärane, sest tavapärase menetluse kulgemise korral oleks pidanud kõike kolme kuritegu

arutama kohtus üheaegselt ja sel juhul oleks puudunud alus rääkida mitmest karistatusest või varasemast

vabadusekaotuse kandmisest.

Tallinna Linnakohus pidi lõpliku karistuse mõistmisel juhinduma KrK § 40 lg 3 sätetest ja on õigesti

vabadusekaotusliku karistuse kandmise kohaks määranud poolkinnise vangla. Kui isik on eelmise

kohtuotsusega hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluva kuriteo eest mõistetud karistuse täielikult ära

kandnud, arvatakse see lõplikust karistusest lihtsalt maha. Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium on linnakohtu otsust osaliselt tühistades kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg -st 3 ning KrK § 23 lg-st 6,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. jaanuari 1997.a otsus V. T.-le

mõistetud vabadusekaotuse kandmise koha osas.

2. Määrata V. T.-le mõistetud karistuse - kahe aasta vabadusekaotuse kandmise kohaks

poolkinnine vangla.

3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Otsus jõustub 1. aprillil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep