3-2-1-37-97 · Riigikohus

3-2-1-37-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. märtsil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, kostja esindaja

vandeadvokaat N. Lausmaa ja hageja esindaja vandeadvokaat V. Võhma osavõtul, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 17. märtsil 1997. a.

Oksana Molt"anova esindaja vandeadvokaat Natalja Lausmaa kassatsioonkaebuse alusel

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 1996. a. otsuse AS-i Vare Vara hagis

Oksana Molt"anova vastu 1540 krooni 60 sendi nõudes.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega on tuvastatud, et Oksana Moltanova kasutas

Tallinnas Nelgi tn. 31-65 asuvat eluruumi üürilepingu alusel. 5. aprillil 1995. a. erastas üürnik korteri

ning samal päeval sõlmis RAS Ehitajate EEV-ga eluruumi ja eluruumi juurde kuuluva mõttelise osa

hoolduslepingu (edaspidi hoolduslepingu), mis reguleeris nendevahelisi suhteid kuni korteriühistu

moodustamiseni 1. septembril 1995. a. RAS Ehitajate EEV loovutas 5. detsembri 1995. a. lepinguga

Nelgi tn. 31 üürnikelt ja erastatud korterite omanikelt kuni 1. septembrini 1995. a. tekkinud üüri ja

kommunaalmaksete võlgnevuse sissenõudmise AS-le Vare Vara, kellega nõude loovutajal oli varem

sõlmitud majavalitsemise leping.

Tallinna Linnakohus jättis 19. juuni 1996. a. otsusega rahuldamata AS-i Vare Vara hagi

O. Molt"anova vastu võlgnevuse 1540 krooni 60 sendi väljamõistmiseks. Otsuse kohaselt kasutas

kostja üürilepingu alusel RAS Ehitajate EEV-le kuulunud eluruumi Tallinnas Nelgi tn. 3165. Pärast

korteri erastamist sõlmisid RAS Ehitajate EEV ja kostja eluruumi hoolduslepingu. Lepingu p.-s 4 oli

võimalik lünkade täitmise teel konkreetse summana kindlaks määrata korteriomaniku ja elamuhaldaja

vahelised rahalised kohustused, mis tulenevad hoolduslepingu sõlmimiseni kehtinud üürilepingust.

Kuna seda ei tehtud, leidis kohus, et kostja ei võlgnenud elamu haldajale üürilepingu kehtivuse

kaotamise seisuga mingeid summasid ega omanud ka ettemaksu. Hoolduslepingu p. 8.3 kohaselt

tuleb lepingu lõpetamise või muutmise soovist teisele poolele vähemalt üks kuu ette teatada. Kohtule

ei ole esitatud tõendeid lepingu muutmise kohta, seega puudub elamuhaldajal õigus lepingu

ühepooseks muutmiseks ning sellest tulenevalt puudub hagejal nõudeõigus kehtetust üürilepingust

tuleneva nõude osas. Hoolduslepingu p. 8 ja RAS Ehitajate EEV ning hageja vahel sõlmitud nõuete

loovutamise lepingu kohaselt on hagejal nõudeõigus perioodil 6. aprillist 1995. a. kuni korteriühistu

moodustamiseni 1. septembril 1995. a. kujunenud võlgnevuse osas, kuid seda võlgnevust ei ole

hagisummas välja toodud ega tõendatud.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ning rahuldas hagi. Ringkonnakohtu otsuse

kohaselt on ebaõige linnakohtu järeldus, et hagi esitamisega taotles hageja hoolduslepingu ühepoolset

muutmist. Üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevuse nõudmine ei ole lepingu muutmise, vaid

kohustise täitmise nõue. Väär on kohtu seisukoht, et hoolduslepingu p. 4 vormistamata jätmine

tähendab üürivõlgnevuse puudumist ja esitatud tõendid ei kinnita nõude suurust. Samuti on väär

vastustaja seisukoht, et korteriühistu moodustamise tõttu puudub AS-l Vare Vara õiguslik alusnõuda

enne 1. septembrit 1995. a. kehtinud lepingust tulenevate kohustuste täitmist. TsK § 222 kehtestab

kohustise mittetäitmise või mittekohase täitmise üldised õigulikud tagajärjed, mis kuuluvad

kohaldamisele kõigis lepingutest tekkinud kohustistes. Seetõttu tuleb hoolduslepingust tulenevaid

kohustusi täita ja mittetätmisel hüvitada kahju. Kohtuotsuses on ka ebaõigesti märgitud, et võlgnevus

on summaliselt hagisummas välja toomata ja tõendamata, sest kohtule esitati üüri määramise arvestus

ja teised tõendid nõude kohta.

Kassatsioonkaebuses palub kassaatori esindaja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaatori esindaja leiab, et kohus on valesti tõlgendanud ja

kohaldanud materiaalõiguse normi. Hagisumma on arvestatud kogu perioodi eest, mil elamu Nelgi tn.

31 oli RAS-i Ehitajate EEV valduses. Linnakohtu otsuses oli õigesti märgitud, et poolte vahel oli

kuni 5. aprillini 1995. a. üürileping ning alates 5. aprillist 1995. a. elamu hooldusleping, kusjuures

viimase p.-s 4 olid lüngad täitmata. Kuna hageja ei olnud eristanud neid perioode ega näidanud võla

tekkimise aega ega suurust, siis ei ole olnud võimalik võlgnevuse suuruse määratlemine. Elamu

üleandmisel korteriühistule tehti vastastikuste kohustuste tasaarvestus ning TsK § 234 kohaselt

kohustis lõppes. Hoolduslepingu p.8.5 kohaselt läks hooldustasu nõudeõigus üle korteriühistule.

Hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele ei saa rakendada TsK § 222 sätteid, kuna seoses elamu

üleandmisega uuele haldajale 1. septembril 1995. a. toimus vastastikuste rahaliste kohustuste

tasaarvestus ning nõudeõiguse üleminek uuele kreeditorile.

Vastustaja ei ole oma seisukohta kassatsioonkaebuse kohta esitanud.

Kohtuistungil jäi kassaatori esindaja kassatsioonkaebuse nõudmiste juurde, vastustaja esindaja palus

kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Alusetu on kassaatori väide, et elamu haldamise üleandmisel eelmiselt haldajalt korteriühistule tehti

nõuete tasaarvestus. TsK § 234 lg 1 kohaselt lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude

tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata või määratud nõude

esitamise momendiga. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on tasaarvestuseks küllaldane ühe poole

avaldus. Kohtutele pole esitatud tõendeid toimunud tasaarvestuse kohta. AS-lt Vare Vara

korteriühistule "Nelgi" elamu haldamise ja majandamise üleandmise aktis 1. septembrist 1995. a. on

märgitud, et alates 1. juulist 1994. a. kuni akti vormistamiseni on korteriüüri koosseisus laekunud

elamu remondiks 11 046 krooni ja kulutusi selles ajavahemikus korteri remondiks tehtud pole.

Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt kannab üleandja remondiks määratud summa 9 kuu jooksul

vastuvõtja arvelduskontole. Eeltooduga on AS Vare Vara tunnistanud oma võlgnevust korteriühistule

"Nelgi". Võlgnevuse tunnistamine pole aga tasaarvestus.

Väär on kassaatori seisukoht, et RAS-i Ehitajate EEV ja kostja vahel sõlmitud hoolduslepingu p.-s 4

elamuhaldaja ja korteriomaniku vaheliste rahaliste kohustuste märkimata jätmise tõttu puudub

hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevust selle lepingu sõlmimisele eelnenud aja eest. Rahaliste

kohustuste märkimata jätmine hoolduslepingu p.-s 4 ei ole poolte kokkulepe, millega kreeditor oleks

loobunud oma nõudest ja mis lõpetaks kohustise TsK § 238 lg 1 järgi. Selline kokkulepe eeldab

poolte selgelt väljendatud tahet.

RAS-i Ehitajate EEV ja kostja O. Moltanova vahel 5. aprillil 1995. a. sõlmitud hoolduslepingu p.-

s 8.5 sätestatu, mille kohaselt elamuhaldaja vahetumisel kandub leping automaatselt üle uuele

elamuhaldajale, ei ole hoolduslepingust tuleneva nõude loovutamine korteriühistule "Nelgi". Nõude

loovutamine eeldaks RAS-i Ehitajate EEV ja korteriühistu vahelist kirjalikku nõude loovutamise

lepingut, sest tulenevalt TsK §-st 216 lg 1 on nõude loovutamine endise kreeditori ja uue kreeditori

vaheline kokkulepe, mis TsK § 221 kohaselt peab olema tehtud kirjalikus vormis ning selle vormi

järgimata jätmisel on leping TsÜS § 93 lg 1 kohaselt tühine.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 1996. a. otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, I. Kull