3-2-1-23-97 · Riigikohus

3-2-1-23-97

M Ä Ä R U S

Tartus 27. märtsil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa,

J. Luik ja T. Vernik, AS-i Pärnu EPT esindaja vandeadvokaat V. Krinali ja Elektrolux Eesti AS-i

esindaja vandeadvokaat V. Võhma osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 17. märtsil 1997. a.

AS-i Pärnu EPT esindaja vandeadvokaat Vahur Krinali ja Elektrolux Eesti AS-i esindaja

vandeadvokaat Vesse Võhma erikaebused Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 1996. a.

määrusele Elektrolux Eesti AS-i avalduses võlgniku asendamiseks Pärnu Maakohtu 3. aprilli

1995. a. otsuses Elektrolux Eesti AS- i hagis RAS-i Pärnu EPT vastu 787 818 krooni nõudes.

Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 1995. a. otsusega muudeti Pärnu Maakohtu 3. aprilli 1995. a.

otsust ning mõisteti RAS-lt Pärnu EPT välja 803 312 krooni Elektrolux Eesti AS-i kasuks.

27. aprillil 1995. a. müüs Eesti Erastamisagentuur Pärnu EPT aktsiad (100 %) AS-le Torfeks.

11. märtsil 1996. a. esitas sissenõudja Elektrolux Eesti Pärnu Maakohtule avalduse võlgniku

asendamiseks ning kohtuotsuse täitmisele pööramiseks Eesti Erastamisagentuuri suhtes. Sissenõudja

leidis, et kuna Pärnu EPT aktsiate ostu-müügi lepingus puudub kokkulepe Elektrolux Eesti võla

tasumise korra kohta, siis peab erastamisseaduse (ErS ) § 10 lg 5 kohaselt kustutama võla erastamise

korraldaja. Juriidilise isiku reorganiseerimisel toimub sissenõudmine vastavalt täitemenetluse

seadustiku (TMS) §-le 73 lg 4 esialgse võlgniku kohustuste eest vastutava organisatsiooni arveldus-

või jooksvalt arvelt.

Maakohus rahuldas avalduse ja muutis oma määrusega Pärnu Maakohtu 3. aprilli 1995. a. otsuse

(20. juunil 1995. a. muudetud redaktsioonis) täitmise korda ning asendas võlgniku, pöörates

kohtuotsuse täitmisele Eesti Erastamisagentuuri suhtes. Määruse põhjenduste kohaselt privatiseeriti

Pärnu EPT 27. aprillil 1995. a. Eesti Erastamisagentuuri poolt 100 % aktsiate müügiga AS-le Torfex.

Kuna ostu-müügi lepingus puudus kokkulepe Elektrolux Eestile võla tasumise korra kohta, kuulub

erastatud aktsiaseltsi võlg sissenõudmisele ErS § 10 lg 5 alusel erastamise korraldaja arvelt talle

erastamisest laekuvast rahast.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ning jättis avalduse rahuldamata. Apellatsioonikohus

leidis, et tegemist ei olnud erastamisega erastamisseaduse mõttes. Müüdi vaid ettevõtte aktsiad.

Apellatsioonikohtu istungil kinnitas ka Pärnu EPT esindaja, et firma eksisteerib.

Ringkonnakohtu määruse peale esitasid erikaebused Pärnu EPT ja Elektrolux Eesti. Kassaatorid

leidsid, et apellatsioonikohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme, mistõttu määrus tuleb

tühistada. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et Pärnu EPT aktsiate erastamine ei toimunud

erastamisseaduse alusel. Pärnu EPT leidis, et ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse normi,

laiendades asja läbivaatamise ulatust, sest erastamist ei ole kahtluse alla seadnud ka Eesti

Erastamisagentuuri ja Elektrolux Eesti esindajad. Pärnu EPT aktsiate erastamise käigus ei läinud

ostjale ega ka erastamise objektiks olevale ettevõttele üle kohustust Elektrolux Eesti kasuks.

Elektrolux Eesti leidis, et ErS § 10 lg 5 kohaselt katab erastatava ettevõtte võlad erastamise

korraldaja selle ettevõtte ostu-müügi lepingu alusel talle erastamisest laekuvast rahast.

Eesti Erastamisagentuur leidis, et ringkonnakohtu määrus on õige. ErS § 10 lg 5 kohaselt on

juriidilise isiku kohustuse Erastamisagentuurile ülemineku aluseks ainult ostu-müügi leping. Pärnu

EPT võlga Elektrolux Eestile ei võetud ostu-müügi lepinguga Erastamisagentuuri kanda. Kuna selle

lepinguga erastati 100 % Pärnu EPT aktsiatest, siis jäi Pärnu EPT juriidilise isikuna kõigi oma õiguste

ja kohustustega alles.

Kolleegiumi istungil palusid kassaatorite esindajad ringkonnakohtu määruse tühistada erikaebuses

märgitud põhjustel.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb muuta põhjenduste osas. Võlgniku asendamise

avalduse rahuldamata jätmine põhjusel, et tegemist ei olnud erastamisega erastamisseadusest

lähtudes, ei ole õige. Erastamisseaduse kohaselt on erastatavaks varaks riigi omandis olev vara,

sealhulgas aktsiad (ErS § 2).

TsKS § 240 kohaselt võib asja otsustanud kohus määrusega otsuse täitmise viisi ja korda muuta.

Kolleegium leidis, et TsKS § 240 ei anna kohtule õigust kohtuotsuses märgitud kostjat (võlgnikku)

asendada teise isikuga, keda kostjana ei olnud kaasatud asja sisulisest läbivaatamisest osa võtma.

TsKS § 242 lg 2 kohaselt ei saa kohtumäärusega laiendada kohtuotsuse seadusjõudu sissenõudmise

osas isikule, kes ei ole asjast osa võtnud kostjana. Vaidlused erastatud ettevõtte nende kohustuste üle,

mis ei kajastu erastamiseks sõlmitud ostu-müügi lepingus, tuleb lahendada hagimenetluses. Seetõttu

on Elektrolux Eesti võlgniku asendamise avalduse viide TsKS §-le 240 väär. Väär on viide ka TMS

§-le 73 lg 4. Nimetatud sätte kohaselt toimub sissenõudmine esialgse, kuid reorganiseeritud

juriidilisest isikust võlgniku kohustuste eest vastutava organisatsiooni arveldus- või jooksvalt kontolt,

tingimusel, et selline vastutus määrati kindlaks kompetentse organi otsusega reorganiseerimise kohta

või üleandva ja vastuvõtva organisatsiooni poolt kinnitatud üleandmisbilansiga. Pärnu EPT aktsiate

müügiga ei toimunud ühinemist, jagunemist ega ümberkujundamist (juriidilise isiku reorganiseerimist

TMS § 73 lg 4 mõttes).

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium

m ä ä r a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 1996. a. määrus muuta põhjenduste

osas ning jätta Elektrolux Eesti AS-i avaldus võlgniku asendamiseks rahuldamata Riigikohtu

määruses märgitud põhjustel.

Erikaebused jätta rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull, Laarmaa, J. Luik, T. Vernik