3-2-1-28-97 · Riigikohus

3-2-1-28-97

M Ä Ä R U S

Tartus 13. märtsil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, kassaatori

P. Zelmini osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 3. märtsil 1997. a.

Paul Zelmini erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri

1996. a. määruse hagiavalduse vastuvõtmisest keeldumise ja selle tagastamise kohta Paul

Zelmini hagis Ain Laasti vastu taluhoonete valduse ebaseaduslikuks ning neile omandiõiguse

puudumise tunnistamiseks.

23. oktoobril 1996. a. esitas Paul Zelmin Harju Maakohtule hagi Ain Laasti vastu. Hageja palus

tunnistada, et Tõnu Roodi poeg Tõnu Roodi, kes oli sõjajärgselt talu valdaja ja tegi 28. juunil 1956. a.

oma vara kohta testamendi Aleksei Aviku nimele, ei pärandanud Pärtle 2 talu hooneid ja peale Tõnu

Roodi surma 8. juunil 1960. a. läksid need hooned Aleksei Aviku ning hiljem Ain Laasti valdusse

ebaseaduslikult ning neile ei ole kuulunud omandiõigust hoonetele. Eeltoodu tuvastamist vajas hageja

selleks, et tunnistada Ain Laastile Pärtle 2 maade andmine taluseaduse alusel seadusevastaseks. See

võimaldaks hagejale kui maareformi õigustatud subjektile Pärtle 2 talumaade täieliku tagastamise.

Kohus keeldus avalduse vastuvõtmisest TsKS § 148 lg 1 p. 10 alusel. Määruse kohaselt ei vasta

hagiavaldus TsKS § 146 p. 4 ja 5 nõuetele, kuna hageja ei ole väljendanud oma nõuet täpselt ja

üheselt mõistetavalt. Hagist ei selgu, kas hageja soovib taluseaduse alusel A. Laastile maa eraldamise

ebaseaduslikuks tunnistamist, pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamist või omandiõiguse

tunnistamist.

Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ning P. Zelmini erikaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et erikaebus on ilmselt põhjendamatu ning maakohus on

motiveeritult keeldunud avalduse vastuvõtmisest. Esitatud hagiavaldusest nähtub, et see ei vasta

TsKS § 146 nõuetele. Avalduse esitajal on võimalik märgitud puudused kõrvaldada.

Erikaebuses palub P. Zelmin tühistada ringkonnakohtu määruse. Kassaator leiab, et kohus on

rikkunud protsessiõiguse norme. TsKS § 148 lg 1 p. 10 ja 146 lg 2 p. 4 kohaselt saab keelduda

avalduse vastuvõtmisest, kui avalduses puudub hageja nõue. Tema avalduses on nõue esitatud ning

kohtul oli alus nõuda vaid nõude täpsustamist menetluse käigus, mitte aga keelduda avalduse

vastuvõtmisest. Samuti oli hagiavalduses selgitatud, miks hageja soovib vara mitteomandamise

tunnustamist kostja poolt.

Vastustaja leiab, et nõue on arusaamatu.

Tsiviilkolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel

protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Kohtute oletused, et hageja võib esitatud hagis nõuda taluseaduse alusel kostjale maa andmise

seadusevastaseks tunnistamist, pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamist või omandiõiguse

tunnistamist on meelevaldsed ega tulene hagiavalduses kirjapandust. Hageja palub tuvastushagis

tunnistada seda, et kostja ja A. Avik olid taluhoonete ebaseaduslikud valdajad ja neile pole kuulunud

hoonete omandiõigus. Hageja on põhjendanud ka oma õigusliku huvi nõutu tuvastamiseks. Selleks on

hageja kui maareformi õigustatud subjekti vaidlustatud õigus saada maareformi käigus ka selle maa

omanikuks, mis väidetavalt on eraldatud kostjale taluseaduse alusel seadusevastaselt.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 1996. a. määrus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Paul Zelminile 2. jaanuaril 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull