3-1-3-11-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Ida-Viru Maakohtu otsusega 28.03.1996.a. mõisteti I.T. süüdi KrK § 195 lg 3 ning § 15 lg 2 ja § 144 järgi
Legislator headnote
AI generated3-1-3-11-97 · Riigikohus: kvalifitseeritava kuriteo. Ometi ei ole I.T. kohtuotsuse resolutiivosas selle kuriteo eest süüdi mõistetud.
Full text
3-1-3-11-97
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 4. märtsil 1997.a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja: Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Ilvest
vaatas avalikul kohtuistungil prokuröri avalduse alusel kohtuvea parandamiseks läbi kriminaalasja
I.T. süüdistuses KrK § 195 lg 3, § 15 lg 2 -§ 144 järgi ning
Sergei Petrovi süüdistuses KrK § 195 lg 3 ja § 207 lg 1 järgi.
Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Ida-Viru Maakohtu otsusega 28.03.1996.a. mõisteti I.T. süüdi KrK § 195 lg 3 ning § 15 lg 2 ja § 144 järgi
ning teda karistati kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega neil aastat poolkinnises vanglas. KrK § 47
sätete alusel vabastati ta tingimisi karistusest. S. Petrov mõisteti süüdi KrK § 195 lg 3 ning § 207 lg 1 järgi ja
karistati kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega üks aasta ja kuus kuud kinnises vanglas.
I.T. kohtuotsust ei vaidlustanud ning see jõustus apellatsioonikaebuse esitamise tähtaja möödumisel.
Prokurör esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Ida-Viru Maakohtu 28.märtsi 1996.a otsuses. Avaldusest
nähtub, et nii S. Petrovile kui ka I.T-le oli esitatud muuhulgas süüdistus KrK § 207 lg 1 järgi veel selles, et
nad olid ostnud 1995.a veebruaris püstoli TT ning hoidsid ja kandsid seda püstolit ilma vastava loata. Selles
süüdistuses anti nad ka kohtu alla.
Vaidlustatava kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas on öeldud, et on leidnud tõendamist kohtualuste
Petrovi ja T. süü selles, et 24.-25. veebruaril 1995.a oli nende valduses püstol TT, mille omandamiseks,
hoidmiseks ja kandmiseks neil puudus vastav luba ja seega panid nad toime KrK § 207 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo. Ometi ei ole I.T. kohtuotsuse resolutiivosas selle kuriteo eest süüdi mõistetud.
Prokurör taotleb kohtuotsuse tühistamist I.T. osas KrK § 207 lg 1 järgi ning kriminaalasja saatmist uueks
arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes
palus avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada,
l e i d i s :
Prokuröri avalduses on tehioludele vastavalt kirjeldatud vastuolu kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva ning
resolutiivosa vahel.
Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab veelkord, et kohtuotsus on terviklik, loogiliselt seotud ning
juriidiliselt põhistatud dokument, mis peab andma üheselt mõistetava vastuse kõigile KrMK §-s 263
loetletud küsimustele. Tunnistanud kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas, et I.T. on süüdi KrK § 207 lg-
s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, ei ole maakohus lahendanud KrMK § 263 lg 1 p-des 5,6,7 ja 8 toodud
küsimusi, mille tõttu resolutiivosa ei kajasta tema karistamist või karistusest vabastamist ühe toimepandud
kuriteo eest. Kuna see asjaolu paneb kahtluse alla ka I.T-le kuritegude kogumi eest mõistetud karistuse
põhjendatuse, loeb Riigikohtu kriminaalkolleegium seda kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks,
mis toob kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise.
Lähtudes eeltoodustja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu
kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
Tühistada Ida Viru Maakohtu 18. märtsi 1996.a otsus I.T.le KrK § 40 lg 1 ja lg 3 järgi mõistetud lõpliku
karistuse osas ning saata kriminaalasi I.T-le KrK § 207 lg 1 esitatud süüdistuse ja talle kuritegude kogumi
eest mõistetud karistuse osas uueks arutamiseks Ida-Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.
Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
Kohtuotsus jõustub 4. märtsil 1997.a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Herbert Lindmäe
Liikmed: Lea Kalm, Jüri Ilvest