3-3-1-7-97 · Riigikohus

3-3-1-7-97

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 28. veebruaril 1997. a.

Piirivalveameti kassatsioonkaebuse

läbivaatamine HÕS § 1711 kohalda-

mise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

27. veebruaril 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi Piirivalveameti kassatsioonkaebuse Viru

Ringkonnakohtu 16. detsembri 1996. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr. II-4-54/96.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Oleg Hromov.

24. augustil 1996. a. koostas Piirivalveameti Narva kordoni teenistusohvitser haldusõiguserikkumise

protokolli Oleg Hromovi haldusõiguserikkumise kohta HÕS § 1711 järgi. Protokolli kohaselt O.

Hromov "ületas tahtlikult, olles ebakaines olekus, Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone, ujudes üle

Narva jõe supelrannas asuva talisuplejate kabiini juurest suunaga Vene Föderatsiooni Invangorodi

kindluse jalamile." O. Hromov protokolliga ei nõustunud ja väitis, et oli kaine ja ületas piiri

teadmatusest.

30. augustil 1996. a. otsustas Narva halduskohtunik tunnistada O. Hromovi süüdi HÕS § 1711 järgi

Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest ja karistada teda rahatrahviga.

Kohtuotsuse kohaselt polnud piisavalt tõendeid selle kohta, et O. Hromov oli joobeseisundis.

27. septembril 1996. a. esitas O. Hromov apellatsioonkaebuse Narva halduskohtuniku nimetatud

otsusele. Apellatsioonkaebuses väitis O. Hromov, et "ei saanud korraga jagu jõe voolust ja see viis

mind jõe keskkohta… Vene Föderatsiooni piirivalve töötajad tegid minule automaaditoruga

ähvardades ettepaneku ujuda Venemaa territooriumi poolsele kaldale…". Samuti väitis O. Hromov, et

kohas, kus ta ajutise kontrolljoone ületas, pole kontrolljoon tähistatud, puudusid ka keelu- või

hoiatustahvlid. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei rahuldatud protokolli koostamisel palvet võimaldada

osaleda advokaadil ja tõlgil.

Viru Ringkonnakohtu otsusega 16. detsembrist 1996. a. tühistati Narva halduskohtuniku 30. augusti

1996. a. otsus ja lõpetati selles asjas menetlus haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et vastavalt Riigipiiri seaduse §-dele 22 lg. 1 ja 5 lg. 1 pidi ajutine

kontrolljoon olema tähistatud, kuid O. Hromovi poolt Narva jõe ületamise kohas oli see tähistamata.

Samuti tuvastas ringkonnakohus, et protokollist ei nähtu haldusõiguserikkumise toimepanemise

konkreetne koht. Nende asjaolude alusel leidis ringkonnakohus, et O. Hromovi tegevuses puudub

haldusõiguserikkumise koosseis HÕS § 1711 järgi, mistõttu asja menetlus kuulub lõpetamisele HÕS §

218 p. 1 alusel haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu. Apellatsioonkaebuses esitatud

väiteid protsessiõiguse normide rikkumise kohta pidas ringkonnakohus alusetuiks.

24. jaanuaril 1997. a. esitas Piirivalveamet kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru

Ringkonnakohtu 16. detsembri 1996. a. otsus ja teha uus otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei laiene

ajutise kontrolljoone tähistamisele riigipiiri tähistamise nõuded, ringkonnakohtu vastupidine

seisukoht aga ei tulene Riigipiiri seadusest. Kassatsioonkaebuses osundatakse, et

haldusõiguserikkumise toimepanemise konkreetne koht on protokollis siiski märgitud, kuid

ringkonnakohtu otsuses on eksitavalt osundatud protokolli vastavale tekstile.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

Riigipiiri seaduse § 22 lg. 2 alusel laienevad ajutisele kontrolljoonele Riigipiiri seadusega sätestatud

riigipiiri valvamise, kaitsmise ja ületamise tingimused ja kord, piirireziim ja vastutus piirireziimi

rikkumise eest. Seega ei laienda seadus ajutisele kontrolljoonele riigipiiri tähistamise nõudeid ja

piirimärkide paigaldamise korda. Seetõttu on eksitav ringkonnakohtu väide, et "asja materjalidest ei

nähtu, et Eesti Vabariigi ajutine kontrolljoon Narva jõel on tähistatud eelpoolnimetatud seaduses

ettenähtud korras". Riigipiiri seadus ei sätesta ajutise kontrolljoone tähistamise nõudeid.

Riigipiiri või ajutise kontrolljoone tähistamise nõuete rikkumine ei oleks iseenesest asjaolu, mis

välistab vastutuse HÕS § 1711 järgi, sest halduskohtunik on kohustatud vastavalt HÕS §-le 263 välja

selgitama süü haldusõiguserikkumise toimepanemises. Riigipiiri või ajutise kontrolljoone tähistuse

puudumine ei välista süüd riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise korral. Samuti

ei muuda riigipiiri või ajutise kontrolljoone tähistuse puudumine seda piiri või joont olematuks.

Oluline on, kas isik teadis või pidi teadma riigipiiri või ajutise kontrolljoone asukohta.

Ringkonnakohus, asudes seisukohale, et O. Hromovi tegevuses puudus haldusõiguserikkumise

koosseis, pole näidanud, milline koosseisu element ja mispärast antud juhul puudus.

Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et "haldusõiguserikkumise protokollist ei nähtu üheselt

haldusõiguserikkumise konkreetne koht". Protokollis on see HÕS § 229 lg. 1 nõuete kohaselt

märgitud. Ringkonnakohtu otsuses on protokolli teksti seda osa esitatud ebaõigesti.

Neil põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt, s.o. osas, milles taotletakse

ringkonnakohtu otsuse tühistamist.

Juhindudes HÕS §-dest 324 lg. 1 p. 2 ja 311 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b:

1. Rahuldada Piirivalveameti kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 16. detsembri 1996. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas

nr. II-4-54/96 ja saata asi uuesti läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule.

3. Tagastada Ida-Viru Piirivalvepiirkonnale kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend)

krooni.

Määrus jõustub 10. märtsil 1997. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann