3-2-1-27-97 · Riigikohus

3-2-1-27-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. veebruaril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, hageja

esindaja vandeadvokaat M. Malõevi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 17. veebruaril

1997. a.

AS-i Merineid kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

25. oktoobri 1996. a. otsuse AS-i Merineid hagis AS-i Balpada vastu 94234 krooni saamiseks.

30. oktoobril 1995. a. Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus AS Merineid AS-lt Balpada välja

mõista valmistatud piirimärkide eest ja maksmisega viivitamise eest 94 234 krooni TsK § 369 lg 1

alusel. Hageja valmistas 21. veebruaril 1995. a. sõlmitud tööettevõtulepingu alusel 13 tuhat piirimärki

ning andis need kostjale üle saatelehega nr. 1 1995. a. jaanuaris, nr. 3 16. veebruaril 1995. a., nr. 4

28. veebruaril 1995. a. ja nr. 6 20. märtsil 1995. a. Leping oli esialgu suuline ja seetõttu valmistati ja

anti üle osa piirimärke enne kirjaliku lepingu sõlmimist. Lepingu täitmise tähtaeg oli 20. märts

1995. a. ja kostja oli selleks ajaks kätte saanud kõik piirimärgid ning pidi lepingujärgselt tasuma 7

päeva jooksul 106 872 krooni. Viivitamise korral pidi kostja tasuma viivist 0,2 % iga viivitatud päeva

eest, kuid mitte rohkem kui 30 % lepingusummalt, s.o. 32 062 krooni. Kostja ei ole piirimärkide eest

tasunud. Seetõttu palus hageja kostjalt välja mõista võla ja viivise, arvesse võttes tasaarvestust

summas 44 700 krooni, mille hageja kostjale võlgu oli, seega kokku 94 234 krooni (106872+32062-

44700).

Tallinna Linnakohtu 30. mai 1996. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Otsuse

põhjenduste kohaselt oli leping sõlmitud 13 tuhande piirimärgi valmistamiseks. Ühe ankru hinda

lepingus märgitud ei olnud. Oli tellimuse maksumus 90 570 krooni, käibemaks 16 302 krooni ja

maksmisele kuuluv summa 106 872 krooni. Summad on lepingus käsitsi kirjutatud. Leping on alla

kirjutatud 3. märtsil 1995. a. ja täitmise tähtajaks on märgitud 20. märts 1995. a. Kohus leidis, et

saatelehtedega, millel on vastuvõtja allkiri, on üle antud 13 002 piirimärki ja toru, vastu võetud aga

13 113. Saatelehtedel ei ole piirimärkide ja torude maksumust. Kohus leidis, et peale paljasõnaliste

ütluste ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et piirimärk ja toru on identsed asjad. Kohus märkis, et

tunnistajad tõendasid piirimärkide valmistamist Soome jaoks pikema aja jooksul. Hageja töötaja

väitis, et ta valmistas piirimärke. Lepingule alla kirjutanud kostja töötaja väitis, et hageja töötles

torusid. Saatelehtedele alla kirjutanud tunnistaja väitis aga, et torud sai ta ümbertöötlemiseks.

Linnakohus leidis, et hageja ei tõendanud kostjale valmistoodangu üleandmist ja ei ole tõendeid

summa kohta. Arveid kohtule ei esitatud.

Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 1996. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Otsuse

põhjenduste kohaselt ei ole hageja oma väiteid usaldusväärselt tõendanud. Linnakohus ei seadnud

kahtluse alla lepinguliste suhete olemasolu poolte vahel, kuigi leping oli vormistatud ebakorrektselt.

Kuna lepingusumma on käsitsi kirjutatud, siis ei ole see mõlema poole vahel kooskõlastatud. Kostja

seda lepingutingimust ei tunnistanud. Hageja pidanuks tõendama piirimärkide maksumust. Ei ole

tõendatud piirimärkide kogus, sest ühtedele saatelehtedele on märgitud torud ja teistele piirimärgid.

Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kohus rikkus TsKS §de 88, 89

ja 92 sätteid sellega, et ei nõudnud kostjalt vastuväidete tõendamist. Kostja väitis paljasõnaliselt, et

leping oli fiktiivne ja töö teostati kostja vahenditega. Kohus ei ole näinud 31. oktoobri 1995. a.

lepingut kostja ja Soome firma vahel, kuid sellele viidates pidas kohus kostja vastuväiteid õigeks.

Kohtul ei olnud tõendeid, mis kinnitaks, et 13 000 piirimärki valmistati kostja poolt. Ei ole

põhjuslikku seost lepingu ja lepingule alla kirjutanud P. Kondratenko usalduse kaotuse tõttu töölt

vabastamise vahel. Linnakohus ja apellatsioonikohus jätsid rahuldamata hageja taotluse kostjalt

dokumentide väljanõudmiseks ega põhjendanud keeldumist. Kui kohus oleks saanud tutvuda

31. oktoobri 1995. a. lepinguga, siis oleks kohus veendunud, et hageja nõutud summa on 44 %

piirimärkide valmistamise maksumusest ja mingit vastuolu tunnistajate ütlustes ei ole. Hageja

valmistas piirimärgid just sellisena, nagu lepingus kokku lepiti ja hageja jaoks oli see valmistoodang.

Edasine töötlemine - roostest puhastamine ja polümeeriga katmine oli kostja ja AS-i Fabula töö, mis

maksis piirimärkide hinnast 55 %. Kohus ei tahtnud sellest aru saada ja tõlgendas eeltoodut kui

vastuolu tunnistajate ütlustes. Kriminaalasja juurdluse käigus ei leidnud kinnitust, et 21. veebruari

1995. a. leping, millele P. Kondratenko alla kirjutas, oleks olnud sõlmitud riisumise eesmärgil. Kostja

väide eeltoodu osas oli alusetu. Kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise määrust keeldus kohus

vastu võtmast.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et kohtulahendid on õiged.

Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada kaebuses toodud

põhjustel.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normide rikkumise

tõttu.

TsK § 165 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui poolte vahel on saavutatud kokkulepe kõigis selle

olulistes punktides. Olulised on need lepingu punktid, mis on vajalikud antud liiki lepingutes, samuti

ka kõik need punktid, millede suhtes ühe poole avalduse põhjal peab olema saavutatud kokkulepe.

Leping võidakse sõlmida tellimuse täitmisele võtmisega. Lepingule kirjutavad alla pooled (Tsk § 166

lg 2).

Kohtule esitatud vaidlusaluses lepingus on pooled alla kirjutanud kõigile lepingutingimustele,

sealjuures ka toodangu maksumusele. TsKS § 88 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on lepingu esitamisega oma

nõudeid tõendanud. Kostja peab tõendama oma vastuväiteid. Kohus leidis ekslikult, et

lepingutingimuste mittetunnistamine on vastuväidete tõendamiseks küllaldane. Tähtis ei ole, kas

leping on trükitud või käsitsi kirjutatud, tähtis on, et leping on sellisena alla kirjutatud. Pool, kes

lepingus käsitsi kirjutatud summasid tahab vaidlustada, peab oma väiteid tõendama.

Apellatsioonikohtu järeldus, et lepingusumma on käsitsi juurde kirjutatud ja sellest ilmneb, et

summat ei ole poolte vahel kooskõlastatud, on meelevaldne.

Pooled on alla kirjutanud lepingule 13 000 piirimärgi valmistamiseks maksumusega 106 872 krooni.

Ühe piirimärgi keskmine maksumus on arvutatav, kui selleks mingi vajadus peaks tekkima.

TsKS § 232 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused ja põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab.

Kohtud asusid seisukohale, et ei ole tõendatud üleantud piirimärkide kogus ja apellatsioonikohus

põhjendas seda sellega, et saatelehtedel on märgitud kord "torud" kord "piirimärgid". Kohus ei

põhjendanud, miks ei arvestatud saatelehtede kui tõenditega üleantud piirimärkide kohta.

Saatelehtede 4 ja 6 alusel anti kostjale üle 28. veebruaril ja 20. märtsil 5266 piirimärki.

TsKS § 87 lg 2 kohaselt on poole seletus tõend.

Hageja seletas kohtus, et piirimärke valmistatakse torust, millel on vastavalt kasutamise eesmärgile

teatud diameeter ja pikkus; toru üks ots töödeldakse ja sinna pannakse otsik. Pärast seda on piirimärk

ikka toru. Just seda tööd hageja tegigi. Seletuse kinnituseks esitati kohtule piirimärkide detailide ja

mõõtmete kujundamise prospekt.

Apellatsioonikohus ei arvestanud hageja seletustega ega põhjendanud, kas piirimärki võib toruks

nimetada või mitte. TsKS § 128 kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asja lahendamisel

tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks, mis ei ole õiguslikku laadi.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtud kasutasid kohtuotsustes sõna "piirimärk" asemel sõna

"ankur", mis oli venekeelsest sõnast "" ümber tõstetud eesti keelde, kuid mis ei vasta eestikeelsele

maakorralduse terminoloogiale. Eesti keeles kasutatakse maakorralduses sõna "piirimärk" ja soome

keeles "rajapyykki".

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. oktoobri 1996. a. otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Tagastada AS-le Merineid 23. novembril 1996. a. tasutud kautsjon 943 (üheksasada

nelikümmend kolm) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed A. Kull,T. Vernik