3-2-1-26-97 · Riigikohus

3-2-1-26-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. veebruaril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 17. veebruaril 1997. a.

Damilja Berjozina kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

2. detsembri 1996. a. otsuse RAS-i Eesti Kindlustus Kohtla-Järve Esinduse hagis Damilja

Berjozina vastu liikluskahju nõudes.

Liiklusõnnetuses 1. aprillil 1995. a. sai tehnilisi vigastusi AS-le Unio kuuluv sõiduauto Ford Scorpio.

Liiklusõnnetuse põhjustas sõiduautot VAZ-2105 alkoholijoobes juhtinud Damilja Berjozina. RAS-i

Eesti Kindlustus Kohtla-Järve Esindus (praegu RAS-i Eesti Kindlustus Jõhvi Esindus) maksis

27. aprillil 1995. a. kindlustusvõtjale välja 26 165 krooni. Kindlustusseltsi kahju käsitlemisega seotud

kulud olid 750 krooni.

Kohtla-Järve Linnakohtule 20. juulil 1995. a. esitatud hagis palus kindlustusselts D. Berjozinalt välja

mõista TsK §-de 387 ja 458 ning liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 29 lg 2 alusel 26 915 krooni.

Kohtla-Järve Linnakohtu 15. detsembri 1995. a. otsusega hagi rahuldati.

Kostja D. Berjozina apellatsioonkaebuse alusel muutis Viru Ringkonnakohus linnakohtu otsust ning

mõistis kostjalt välja liikluskahju katteks 23 392 krooni. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt

arvestatakse rahandusministri 19. detsembri 1994. a. määrusega nr. 221 kinnitatud liikluskindlustuse

üldtingimuste § 52 lg 5 järgi hüvituse ulatuse ning kindlustusjuhtumis kahjustada saanud või hävinud

vara hinna määramisel ning põhjendatud taastamiskulude arvutamisel vara kindlustusjuhtumi eelset

kulumist. Apellatsioonikohus võttis sõiduauto Ford Scorpio kindlustusjuhtumi eelse kulumi

arvutamisel aluseks kostja esitatud AS-i Eesti Autoekspert eksperdi otsuse 24% kulumi kohta. Ford

Scorpio avariieelse seisundi taastamiseks kulus 22 642 krooni, millest 11 154 krooni detailid ja

11 488 krooni abimaterjalid ja remonditööd. Vahetatud detailid, arvestades 24 %-list kulumit,

moodustavad remondikuludest 11 154 krooni.

Ringkonnakohus leidis, et liikluskindlustuse üldtingimustega ei ole vastuolus kannatanu ja

kindlustusseltsi kokkulepe esiukse vahetamiseks. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, et sõiduauto

3. aprilli 1995. a. ülevaatuse aktis oli ette nähtud ukse remontimine. Vigastatud uks on kostjale üle

antud.

Kassatsioonkaebuses palus D. Berjozina ringkonnakohtu otsuse muuta ja välja mõista kindlustusseltsi

kasuks liikluskahju 15 660 krooni. Auto ülevaatuse akti kohaselt kuulus esiuks remontimisele, mitte

vahetamisele. Temale üleantud ukse taastamisremondi maksumus AS-i Eesti Autoekspert eksperdi

17. oktoobri 1995. a. arvamuse kohaselt on 1412 krooni. Vastavalt ASi Belesta 4. aprilli 1995. a.

eelkalkulatsioonile ja 24. aprilli 1995. a. arvele oli vahetatud ukse maksumus 9 144 krooni. Nende

hindade vahe on 7 732 krooni. Kassaator leidis, et selle summa ulatuses ongi temalt kindlustusseltsi

kasuks rohkem välja mõistetud. Juhul, kui taotletava kindlustushüvitise aluseks on remondiettevõtte

arve, hüvitatakse vastavalt liikluskindlustuse üldtingimuste §-le 52 lg 8 arvel esitatud summa

väärtuseni, mis ei ületa eksperdi otsuses toodud taastusremondi maksumust.

RAS-i Eesti Kindlustus Jõhvi Esindus palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 lg 1 alusel materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

Vaidluse lahendamisel on kohtud õigesti aluseks võtnud kuni 30. juunini 1995. a. kehtinud

liikluskindlustuse seaduse, kuna liiklusõnnetus toimus 1. aprillil 1995. a.

LKS § 21 lg 2 kohaselt hindab varakahju suuruse kindlustushüvitise taotleja, esitades andmed

hävinenud vara maksumuse või kahjustatud vara taastamiskulude kohta. Ülevaatuse aktis on ette

nähtud vaidlusaluse esiukse remontimine. Autot remontinud AS Belesta vahetas esiukse kannatanu ja

kindlustusseltsi kokkuleppe alusel. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et liikluskindlustuse seaduse

ja liikluskindlustuse üldtingimustega ei ole see kokkulepe vastuolus. Kui aga ukse vahetamine ei

olnud vajalik, siis ei pea kahjutekitanu hüvitama selle maksumust.

Liikluskindlustuse üldtingimuste § 43 lg 3 kohaselt hüvitatakse taastamisremont pärast

kindlustusjuhtumis sõidukile tekitatud vigastuse ja tehtud (vajaliku) remonditöö mahu või

remondieelarve võrdlevat kontrollimist. Seega lasub kahjutekitanul taastamisremondi maksumuse

selle osa hüvitamise kohustus, mis on sõiduki remontimiseks vajalik. Kui sõiduki detail ei ole

hävinud, on vajalikuks kulutuseks selle taastamise (remontimise) maksumus. Juhul, kui detail on

hävinud või selle remontimine ei ole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud, on vajalikuks

kulutuseks detaili asendamise maksumus, arvestades kulumit.

Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. detsembri 1996. a. otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Damilja Berjozinale 30. detsembril 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik