3-2-2-3-97 · Riigikohus

3-2-2-3-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. veebruaril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 17. veebruaril 1997. a.

Haapsalu Linnavaraameti teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

13. septembri 1996. a. otsuse Haapsalu Linnavaraameti hagis Katrin Detlovi vastu eluruumi

ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks.

23. detsembril 1994. a. sõlmisid Haapsalu Linnavaraamet ja Katrin Detlov Haapsalus Suur-Lossi 21-

3 asuva eluruumi ostu-müügilepingu, mille kohaselt linnavaraamet müüs K. Detlovile eluruumide

erastamise seaduse (EES) alusel eluruumi 9180 krooni eest.

24. oktoobril 1995. a. esitas Haapsalu Linnavaraamet Lääne Maakohtule hagi Katrin Detlovi vastu

eluruumi ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks. 31. jaanuari 1996. a. otsusega rahuldas Lääne

Maakohus hagi ja tunnistas vaidlusaluse ostu-müügilepingu tühiseks. Otsuse kohaselt postitas Viktor

Tukmann 17. jaanuaril 1992. a. avalduse õigusvastaselt võõrandatud maa asendamiseks ja

8. septembril 1994. a. muutis oma avaldust, soovides vara tagastamist. Maareformi seaduse § 5 lg 1

p. 2 järgi oli V. Tukmann õigustatud taotlema maa asendamist ja avaldus on esitatud Vabariigi

Valitsuse 28. augusti 1991. a. määruse nr. 161 punktis 4 sätestatud tähtajal ning punktides 5 ja 6

ettenähtud korras. Endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise

omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse § 3 kohaselt oli

V. Tukmannil õigus muuta maa asendamise taotlust ja taotleda maa ja sellel asuvate endisele

omanikule kuulunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste tagastamist kuni vara

tagastamise ja kompenseerimise otsuse vastuvõtmiseni. ORAS § 18 lg 1 järgi on riigi ja kohaliku

omavalitsuse organitel ning juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses on

õigusvastaselt võõrandatud vara, keelatud selle vara omandivormi muuta kuni õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni, seda keeldu rikkuvad tehingud on kehtetud.

Vaidlusalune ostu-müügileping sõlmiti enne vara tagastamise otsustamist. TsÜS § 66 lg 2 kohaselt on

seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Eluruumide

erastamise seaduse § 3 lg 5 p. 4 järgi ei saanud Suur-Lossi 21-3 asuv eluruum olla erastamise

objektiks, ostu-müügilepingu sõlmimisega rikuti oluliselt seadust.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus

leidis, et ORAS §-s 18 lg 1 keelatakse küll kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel ning teistel

juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või halduses vara on, vara omandivormi muuta ja

seda keeldu rikkuvad tehingud on kehtetud. Samas kehtestatakse aga EES §-s 3 lg 5 p. 4 üldisest

tehingukeelust erand ning sätestatakse, et erastada on keelatud vaid neid õigusvastaselt võõrandatud

eluruume, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras.

Erastamise keeld kehtib kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti

loobumiseni vara tagastamise nõudest.

V. Tukmann esitas 17. jaanuaril 1992. a. avalduse Haapsalus Suur-Lossi 19, 21 ja 21A asuvate

ehituskruntide asendamiseks. 8. septembril 1994. a. tõmbas ta oma avaldusel maha taotluse

ehituskrundi asendamiseks ning märkis samale avaldusele taotluse vara tagastamiseks. 23. veebruaril

1995. a. tunnistas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne

maakonnakomisjon V. Tukmanni Haapsalus Suur-Lossi 19, 21 ja 21A asuva kinnistu nr. 150 osas

omandireformi õigustatud subjektiks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. augusti

1996. a. otsusega tunnistati Lääne maakonnakomisjoni nimetatud otsus seadusevastaseks osas,

millega V. Tukmann tunnistati kinnistul nr. 150 asuvate hoonete ja rajatiste suhtes omandireformi

õigustatud subjektiks. Halduskolleegiumi otsuse kohaselt ei olnud V. Tukmann esitanud avaldust

hoonete ja rajatiste tagastamiseks seaduses ettenähtud korras. Kuna jõustunud kohtuotsusega on

tuvastatud, et V. Tukmann ei olnud esitanud avaldust vaidlusaluse eluruumi tagastamiseks seadusega

ettenähtud korras, ei olnud Haapsalus Suur-Lossi 21-3 asuva eluruumi erastamine EES § 3 lg 5 p. 4

kohaselt keelatud.

Teistmisavalduses palub Haapsalu Linnavaraamet tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha uue

otsuse, millega tunnistada tühiseks Haapsalu Linnavaraameti ja K. Detlovi vahel sõlmitud Suur-Lossi

21-3 eluruumi ostu-müügileping. Teistmise aluseks on uue olulise asjaoluna see, et ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi otsuse tegemisel aluseks olnud Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus

on tühistatud Riigikohtu halduskolleegiumi 1. novembri 1996. a. määrusega.

Vastustaja peab teistmisavaldust põhjendamatuks. Avaldusest ei selgu, millise materiaalõigusnormi

rikkumise tõttu on tsiviilkolleegiumi otsus vale. Tühistatud ringkonnakohtu otsus ei olnud ainsaks

aluseks tsiviilkolleegiumi otsusele, vaid üheks tõendiks. Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus

tühistati põhjusel, et V. Tukmanni tunnistamine hoonete osas omandireformi õigustatud subjektiks ei

riku veel K. Detlovi õigusi. Riigikohtu halduskolleegium ei võtnud seisukohta selles, kas V. Tukmann

tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks õigesti või mitte. Seaduses ettenähtud kolme kuu

jooksul V. Tukmann avaldust hoonete tagastamiseks ei esitanud.

Kolleegium leidis, et teistmisavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja ringkonnakohtu otsus kuulub

muutmisele.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et EES §-s 3 lg 5 p. 4 kehtestati erastamise keeld vaid neile

õigusvastaselt võõrandatud eluruumidele, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks oli esitatud

avaldus ettenähtud korras. Kui õigusvastaselt võõrandatud eluruumi tagastamise avaldus ei olnud

esitatud ettenähtud korras, siis erastamise keeldu polnud.

Ringkonnakohus on tuvastanud, et maa (ehituskrundi) asendamise taotluse esitas hageja 17. jaanuaril

1992. a. ning 8. septembril 1994. a. tõmbas ta avaldusel maha ehituskrundi asendamise soovi ja

märkis avaldusele taotluse vara tagastamiseks. Nende tuvastatud asjaolude alusel võis

ringkonnakohus teha ise õigusliku järelduse, kas avaldus õigusvastaselt võõrandatud eluruumi

tagastamiseks on esitatud ettenähtud korras, milline asjaolu EES § 3 lg 5 p. 4 kohaselt keelas

eluruumi erastamise kuni tagastamise lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt tõestatud

loobumiseni vara tagastamise nõudest. Järeldust, et V. Tukmann ei olnud esitanud seaduses

ettenähtud korras avaldust vaidlusaluse eluruumi tagastamiseks, põhjendas ringkonnakohus aga ainult

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. augusti 1996. a. otsusega. Kuna see kohtuotsus on

Riigikohtu halduskolleegiumi 1. novembri 1996. a. määrusega tühistatud, siis on see TsKS §-s 350

lg 2 p. 4 ja lg 3 sätestatud alus kohtuotsuse teistmiseks. Kuna ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud on

selged ja vaidlustamata, siis TsKS § 354 lg 2 alusel on võimalik ringkonnakohtu otsust muuta, jättes

selle põhjendavast osast välja viited Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. augusti 1996. a.

otsusele ja selle otsusega seotud põhjendused.

19. jaanuaril 1993. a. välja kuulutatud endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele

sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse §-s

1 kehtestati eelnimetatud isikutele õigus taotleda endise omaniku maal asuvate ning maa endisele

omanikule kuulunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste tagastamist. Sama seaduse §-s 2

kehtestati §-s 1 nimetatud hoonete ja rajatiste tagastamise avalduste esitamise tähtajaks 3 kuud

seaduse väljakuulutamise päevast arvates. Seega olenemata sellest, kas maareformi õigustatud

subjekt oli algselt esitanud avalduse maa tagastamiseks, asendamiseks või kompenseerimiseks, pidi ta

hoonete ja rajatiste tagastamise avalduse esitama kolme kuu jooksul arvates osundatud seaduse

väljakuulutamise päevast. Seaduse §-s 3 ei kehtestatud tähtaega hoone või rajatise tagastamise

avalduse esitamiseks. Kuna V. Tukmann esitas avalduse vara tagastamiseks alles 8. septembril

1994. a. - pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist - siis polnud avaldus esitatud ettenähtud

korras ja EES §-s 3 lg 5 p. 4 sätestatud keeldu vaidlusaluse eluruumi erastamiseks polnud.

Juhindudes TsKS §-st 354 lg 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. septembri 1996. a. otsus muuta põhjendavas

osas.

Jätta Haapsalu Linnavaraameti hagi Katrin Detlovi vastu 23. detsembril 1994. a. sõlmitud

Haapsalus Suur-Lossi 21-3 asuva eluruumi ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks

rahuldamata Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses toodud põhjustel.

Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus muutmata.

Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull