3-3-1-4-97 · Riigikohus

3-3-1-4-97

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 21. veebruaril 1997. a.

K. Linki esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine

Põhiseaduse kohaldatavuse asjas enne Põhiseaduse

jõustumist antud haldusaktide suhtes

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 20. veebruaril 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi Karl Linki esindaja Heldur Tüütsi

kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. detsembri 1996. a. otsusele

haldusasjas nr. II-3-117/96.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Karl Linki esindaja Heldur Tüüts ning Aime Leht ja tema

esindaja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa.

Tartu rajooni TSN TK 7. jaanuari 1959. a. otsuse nr. 2 punktiga 4 rahuldati Johannes Mällo avaldus ja

anti talle tasuta isiklikuks omandiks Tartu rajoonis Haaslava külanõukogus asuv "Papa-48" talu

elumaja, ait, laut ja kelder. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. novembri 1995. a. otsusega

haldusasjas nr. II-3-121/95 tunnistati K. Linki apellatsioonkaebuse põhjal Tartu rajooni täitevkomitee

see otsus seadusevastaseks. Kohus leidis, et Tartu rajooni täitevkomitee vaidlustatud otsuse aluseks

olev Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. septembri 1958. a. määrus nr. 351 "Vabariigi maarajoonides

asuvate üksikute hoonete omandiõiguse täpsustamisest" on vastuolus praegu kehtiva Põhiseadusega.

Kuna HKS § 19 lg. 3 kohaselt jätab kohus kohaldamata mistahes seaduse või muu õigusakti, mis on

vastuolus Põhiseadusega, siis ei kuulu Eesti NSV Ministrite Nõukogu see määrus kohaldamisele ja

seetõttu tuleb Tartu rajooni TSN TK 7. jaanuari 1959. a. otsus nr. 2 tunnistada seadusevastaseks.

Lähtudes sellest kohtuotsusest tühistas Tartu Maavanem 26. juuni 1996. a. korraldusega nr. 447-p

Tartu rajooni TSN TK 7. jaanuari 1959. a. otsuse nr. 2 punkti 4.

Haaslava küla TSN TK 11. juuli 1977. a. otsusega nr. 9 otsustati: "Anda omandiõigus Haaslava k/n

territooriumil asuva majavalduse kohta kod. Mällo, Marie Tõnise t.". Otsuse õigusliku alusena

märgiti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21. detsembri 1967. a. määrust nr. 514 "Kodanike isiklikus

omanduses olevate ja maal asuvate elamute ja majandushoonete arvestuse korra parandamise kohta".

K. Link esitas 23. juulil 1996. a. Tartumaa halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada

seadusevastaseks Haaslava küla TSN TK 11. juuli 1977. a. otsus nr. 9, millega anti M. Mällole

omandiõigus "Papa-48" talu hoonetele. Kaebuses leiti, et see otsus on seadusevastane, kuna ta

tugineb Tartu rajooni TSN TK 7. jaanuari 1959. a. otsuse punktile 4, mis tühistati Tartu Maavanema

poolt 26. juunil 1996. a., ning on vastuolus Põhiseaduse §-ga 26 ja teiste eraomandi kaitset käsitlevate

paragrahvidega. ORAS § 12 lg. 3 p. 3 kohaselt ei loeta heauskseks isikut, kes sai vara riigiorganilt

isiklikuks omandiks tasuta. Kaevatavas otsuses puudub viide omandiõiguse seaduslikule alusele,

hoonete nimetus, koosseis, majavalduse nimi ja täitevkomitee sekretäri allkiri. Kaevatava otsuse

seadusevastaseks tunnistamisest sõltub kaebaja omandiõiguse taastamine hoonetele ja "Papa-48" talu

maade tagastamine. Kaebuse kohaselt on Tartu Maakohtus neljandat aastat peatatud tsiviilasi K. Linki

nõudes A. Lehe vastu Haaslava vallas asuva "Papa-48" talu hoonetele omandiõiguse tunnistamiseks

ja nende hoonete väljanõudmiseks.

Tartumaa halduskohtuniku 7. oktoobri 1996. a. otsusega haldusasjas nr. 3-29/96 rahuldati K. Linki

kaebus ja tunnistati Haaslava küla TSN TK 11. juuli 1977. a. otsus täielikult seadusevastaseks. Kohus

leidis, et kaevatav otsus vastab selle tegemise ajal kehtinud seadustele. Samas leidis kohus, et

vaidlustatud otsuse aluseks olnud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21. detsembri 1967. a. määrus nr.

514 "Kodanike isiklikus omanduses olevate ja maal asuvate elamute ja majandushoonete arvestuse

korra parandamise kohta" on vastuolus praegukehtiva Põhiseadusega ning ei kuulu HKS § 19 lg. 3

alusel kohaldamisele. Kuna Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21. detsembri 1967. a. määrusega nr. 514

kinnitatud juhend ei kuulu kohaldamisele, siis tuleb Haaslava küla TSN TK 11. juuli 1977. a. otsus

nr. 9 tunnistada seadusevastaseks.

Sellele kohtuotsusele esitas apellatsioonkaebuse kolmas isik A. Leht. Apellatsioonkaebuses paluti

tühistada apelleeritav kohtuotsus ja teha uus otsus, millega jätta K. Linki kaebus rahuldamata.

Apellant leidis, et kuna Põhiseadus jõustus vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse rakendamise

seaduse §-le 1 Põhiseaduse vastuvõtmisele järgnevast päevast ega omanud tagasiulatuvat jõudu, siis

ei saa hinnata enne Põhiseaduse jõustumist vastuvõetud õigusaktide vastavust Põhiseadusele. Ka pole

kohtuotsuses näidatud, missuguse Põhiseaduse sättega on vastuolus Eesti NSV Ministrite Nõukogu

21. detsembri 1967. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhend.

Tartu Ringkonnakohtu 23. detsembri 1996. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus ja tehti uus otsus,

millega tühistati Tartumaa halduskohtuniku 7. oktoobri 1996. a. otsus ja jäeti K. Linki kaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et enne Põhiseaduse kehtestamist jõus olnud õigusnorme ei saa

tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta neid HKS § 19 lg. 3 alusel kohaldamata. Seega ei

saa kohus jätta kohaldamata Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21. detsembri 1967. a. määrusega nr. 514

kinnitatud juhendit, mis oli kaevatud haldusakti andmise aluseks. Ringkonnakohus pidas vajalikuks

märkida, et apelleeritud kohtuotsusest ei nähtu, milliseid K. Linki õigusi täitevkomitee selle otsuse

tegemisega rikkus. Vastavalt HKS §-le 5 lg. 1 võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kelle

õigusi on rikutud või vabadusi piiratud. See, et kaevatud haldusakt on väidetavalt K. Linkile kui

omandireformi õigustatud subjektile takistuseks õigusvastaselt võõrandatud vara tagasisaamisel, ei

anna alust taotleda selle haldusakti seadusevastaseks tunnistamist, isegi kui akt olnukski vastuolus

tema vastuvõtmise ajal kehtinud seadusega. Subjektiivne õigus taotleda vara tagasisaamist tekkis K.

Linkil alles Omandireformi aluste seaduse jõustumisel. Ühe või teise omaaegse haldusorgani

individuaalakt ei takista omandireformi õigustatud subjekti taotleda õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamist Omandireformi aluste seadusega sätestatud korras.

K. Linki esindaja H. Tüüts esitas ringkonnakohtu sellele otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub

kasseeritav kohtuotsus tühistada, teha uus otsus ja tunnistada Haaslava küla TSN TK 11. juuli 1977.

a. otsus nr. 9 seadusevastaseks. Kassaator leiab, et Haaslava küla TSN TK, andes Eesti NSV

Ministrite Nõukogu 21. detsembri 1967. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhendi alusel 11. juulil

1977. a. otsuse nr. 9, lähtus Põhiseaduse §-ga 32 vastuolus olevast halduse üldaktist. Ka on Tartu

Ringkonnakohtu praktika vastuoluline, seda isegi samadepoolte vahelistes haldusasjades. Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. novembri 1995. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-121/95

tunnistati seadusevastaseks Tartu rajooni TSN TK 7. jaanuari 1959. a. otsus nr. 2, millega otsustati

rahuldada J. Mällo avaldus ja anda talle tasuta isiklikuks omandiks Tartu rajoonis Haaslava

külanõukogus asuv "Papa-48" talu elumaja, ait, laut ja kelder. Tartumaa halduskohtuniku 7. oktoobri

1996. a. otsuse motiivid olid analoogilised Tartu Ringkonnakohtu viimatinimetatud otsuse

motiividega. Ometi tühistati Tartumaa halduskohtuniku 7. oktoobri 1996. a. otsus Tartu

Ringkonnakohtu 23. detsembri 1996. a. otsusega. Ka esitas K. Link kaebuse Haaslava küla TSN TK

11. juuli 1977. a. otsuse nr. 9 seadusevastaseks tunnistamiseks Tartu Ringkonnakohtu otsesel

ettekirjutusel. K. Link esitas Tartu Maakohtule hagi, milles palus tühistada Tartu rajooni TSN TK 7.

jaanuari 1959. a. otsuse J. Mällole "Papa-48" talu hoonete tasuta omandiks andmise kohta, lõpetada

A. Lehe omandiõigus selle talu hoonetele, tühistades M. Mällole antud pärimisõiguse tunnistuse ja

M. Mällo ja A. Lehe vahel 9. aprillil 1994. a. sõlmitud hoonete kinkelepingu ning tunnistada tema

omandiõigust "Papa-48" talu hoonetele. Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 1994. a. otsuses tsiviilasjas

nr. II-2-93/94 märgitakse, et kaebus Tartu rajooni TSN TK 7. jaanuari 1959. a. otsusele nr. 2 ja

Haaslava küla TSN TK 11. juuli 1977. a. otsusele nr. 9 kuulub HKS § 3 lg. 1 p. 1 alusel halduskohtu

pädevusse ja kuna pole tegemist tsiviilasjaga, siis pidanuks Tartu Maakohus menetluse lõpetama TKS

§ 218 p. 1 alusel ja selgitama hagejale õigust vaidlustada need otsused halduskohtus.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

1. Õige on kassaatori väide, et Tartu Ringkonnakohtu praktika on vastuoluline, kuna ühtedel juhtudel

on Põhiseadust tagasiulatuvalt kohaldatud õigusaktidele, mis olid jõus enne Põhiseaduse jõustumist,

ja teistel juhtudel pole seda tehtud. Kassaator märgib õigesti, et käesoleva haldusasjaga seonduvalt on

Põhiseaduse tagasiulatuva kohaldamise seisukohalt vastuolulised Tartu Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 27. novembri 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3-121/95 ja sama kohtukolleegiumi

23. detsembri 1996. a. otsus haldusasjas nr. II-3-117/96. Esimesel juhul tunnistas ringkonnakohus

halduse üldakti, mille alusel enne Põhiseaduse jõustumist anti halduse üksikakt, vastuolus olevaks

Põhiseadusega. Teisel juhul leidis ringkonnakohus, et analoogilise halduse üldakti tunnistamine

Põhiseaduse vastaseks on juriidiliselt võimatu. Riigikohtu halduskolleegium ei saa käesoleva

haldusasja menetlemisel läbi vaadata Tartu Ringkonnakohtu 27. novembri 1995. a. otsust haldusasjas

nr. II-3-121/95, sest see väljuks Tartu Ringkonnakohtu 23. detsembri 1996. a. otsuse

kassatsioonkaebuse alusel läbivaatamise piiridest.

HKS § 19 lg. 3 kohaselt jätab halduskohtunik kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse

või muu õigusakti, kui see on vastuolus Põhiseadusega. Õige on Tartu Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 23. detsembri 1996. a. otsuses haldusasjas nr. II-3-121/96 tehtud järeldus, et HKS §

19 lg. 3 alusel kohus ei saa tunnistada Põhiseaduse vastaseks ja jätta kohaldamata Eesti NSV

Ministrite Nõukogu 21. detsembri 1967. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhendit, mis oli Haaslava

küla TSN TK 11. juuli 1977. a. otsuse nr. 9 tegemise aluseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse

rakendamise seaduse § 1 lg. 1 sätestab: "Põhiseadus jõustub rahvahääletusel vastuvõtmisele

järgnevast päevast ja hakkab toimima käesoleva seadusega sätestatud korras.". Põhiseaduse

rakendamise seadus ei omistanud Põhiseadusele tagasiulatuvat jõudu. Seega ei saa enne Põhiseaduse

jõustumist antud halduse üksikakti vaidlustamisel tunnistada põhiseadusevastaseks halduse üldakti,

mis oli vaidlustatud üksikakti andmise aluseks. Küll aga saab Põhiseaduse alusel hinnata seda

kohtuasjasse puutuvat halduse üldakti, mis pärast Põhiseaduse jõustumist oli halduse vaidlustatud

üksikakti andmise aluseks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21. detsembri 1967. a. määrusega nr. 514

kinnitatud juhend on käesoleva haldusasja lahendamisel halduse üldakt, millele ei saa anda

õiguslikku hinnangut Põhiseaduse kaudu.

2. K. Linki kaebuses ja tema esindaja H. Tüütsi kassatsioonkaebuses leitakse, et "Papa-48" talu

hooned kui õigusvastaselt võõrandatud vara anti M. Mällo omandisse tasuta Haaslava küla TSN TK

11. juuli 1977. a. otsusega nr. 9.

Vastavalt ORAS §-le 12 lg. 3 p. 3 ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamisele, kui see on füüsilise isiku heauskses omandis. Sama sätte kohaselt ei saa

heauskseks omandajaks olla ka isik, kes sai õigusvastaselt võõrandatud vara riigiorgani otsusega

omandiks tasuta. Siit tuleneb, et seadusevastaseks ei saa tunnistada halduse üksikakti, mille alusel

õigusvastaselt võõrandatud vara anti riigiorgani otsusega füüsilise isiku omandisse tasuta. See säte

iseenesest kõrvaldab omaaegse omandiõiguse võimaliku rikkumise juriidilise aluse, mistõttu

omandireformi käigus ei saa tunnistada seadusevastaseks haldusakti, millega riigiorgan tasuta andis

füüsilise isiku omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara, isegi kui see akt oli vastuolus tema

andmise ajal kehtinud seadustega. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korraldust

keeldutakse andmast põhjusel, et see vara on selle füüsilise isiku omandis, kes sai vara riigiorgani

otsusega omandisse tasuta, siis saab halduskohtus vaidlustada vara mittetagastamise.

Seega, kui Haaslava küla täitevkomitee vaidlustatud otsusega oleks "Papa-48" talu hooned tasuta

antud füüsilise isiku omandisse, siis ei saaks see otsus takistada õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamist, isegi kui ta oli tegemise ajal seadusevastane. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21.

detsembri 1967. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhend pole aga käsitatav halduse üldaktina, mille

alusel riigiorgan andis õigusvastaselt võõrandatud vara füüsilise isiku omandisse tasuta, sest see

juhend reguleeris üksnes kodanike isiklikus omandis olevate ja maal asuvate elamute ja

majandushoonete kohustuslikku registreerimist.

Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et Haaslava küla täitevkomitee vaidlustatud otsusega

oleks "Papa-48" talu hooned antud riigiorgani poolt M. Mällo omandisse tasuta.

3. Käesolevas haldusasjas pole vaidlustatud Haaslava küla TSN TK 11. juuli 1977. a. otsuse nr. 9

vastavust samas otsuses selle õigusliku alusena märgitud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21.

detsembri 1967. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhendiga. Selle hindamine, kas Haaslava küla

täitevkomitee vaidlustatud otsus on kooskõlas nimetatud määrusega kinnitatud juhendiga, väljub

ringkonnakohtu otsuse kassatsioonikorras läbivaatamise piiridest.

4. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg. 2 sätestab: "Omandireformi käigus vara

tagastamine, asendamine, kompenseerimine, erastamine, vara riigi omandisse jätmine,

munitsipaliseerimine ja taasriigistamine toimub omandireformi aluste seaduses ning sellest

tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.". Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1996. a. määrusega tsiviilasjas nr. 3-2-1-96-96 (RT III 1996, 24, 329)

järeldati siit, et õigustatud subjekt ei saa hagimenetluse korras taotleda enda omandiõiguse

tunnistamist omandireformi objektiks olevale õigusvastaselt võõrandatud, kuid veel tagastamata

varale.

Kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele.

Lähtudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3 Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b:

Jätta Karl Linki kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. detsembri 1996. a. otsus haldusasjas nr. II-3-

117/96 muutmata.

Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 3. märtsil 1997. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel