3-3-1-2-97 · Riigikohus

3-3-1-2-97

M Ä Ä R U S

Tartus, 21. veebruaril 1997. a.

Tallinna Linnavolikogu kassatsioonkaebuse

läbivaatamine riigi vara munitsipaalomandisse

andmise akti vaidlustamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 20. veebruaril 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi Tallinna Linnavolikogu esindaja

vandeadvokaat Üllar Talviste kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28.

novembri 1996. a. määrusele haldusasjas nr. II-3/ 303/96.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Tallinna Linnavolikogu esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste.

15. juulil 1996. a. esitas Kalle Liiv Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta palus Tallinnas Vase tn.

10 asuva elamu korteri nr. 1 omanikuna tunnistada Vase tn. 10 elamu munitsipaalomandisse andmine,

mis on vormistatud "Riigivara munitsipaalomandusse üleandmise aktiga nr. 20/071 19. maist 1992.

a.", täielikult seadusevastaseks. Kaebuse juurde lisatud riigivara munitsipaalomandisse üleandmise

akti kohaselt on Riigivaraamet tasuta üle andnud ja Tallinna Linnavolikogu vastu võtnud

Omandireformi aluste seaduse ja Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 1992. a. korralduse nr. 101-k alusel

järgmise vara: "Kadrioru EEV, asukohaga Tallinn, Köhleri 8; reg. Nr. 01024936". Kaebuse kohaselt

on Tallinnas Vase tn. 10 asuva elamu kõik korterid erastatud. Puuduvad dokumendid, mis tõendaksid

selleelamu üleandmist Tallinna linna munitsipaalomandisse. Vaatamata sellele on osa ruume selles

elumajas Kadrioru Munitsipaalettevõtte ja kolmandate isikutega sõlmitud rendilepingute alusel

võõraste isikute faktilises valduses. K. Liiv palus tunnistada ka Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt

Vase tn. 10 ruumide kohta sõlmitud rendilepingud õigustühiseks, kuna Kesklinna Valitsusel puudus

rendilepingute sõlmimiseks õiguslik alus.

Tallinna Halduskohtu 17. juuli 1996. a. määrusega jäeti K. Liivi kaebus käiguta, kuna see ei vastanud

HKS § 8 lg. 1 nõuetele. Kohtu poolt määratud tähtajaks täpsustas kaebuse esitaja oma kaebust,

märkides, et tema õiguste rikkumine seisneb selles, et Vase tn. 10 elamu 1,66 % mõttelise osa

omanikuna ei saa ta realiseerida Asjaõigusseaduse §-des 71-79 sätestatud kaasomaniku õigusi, sest

teised juriidilised isikud valdavad ja kasutavad elamus pindasid Kadrioru Munitsipaalettevõttega

sõlmitud rendilepingute alusel. Täpsustades kaebuses oma taotlust, märkis K. Liiv, et

halduskohtumenetluse korras palub ta "tunnistada täielikult seadusevastaseks "Riigivara

munitsipaalomandusse üleandmise akt nr. 20/071 19. maist 1992. a." osas, millega väidetavalt on

munitsipaalomandusse antud elamu Vase t. 10, Tallinnas."

Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 1996. a. määrusega haldusasjas nr. 3-407/96 lõpetati HKS § 19 lg.

5 alusel selle haldusasja menetlus. Halduskohus leidis, et Omandireformi aluste seaduse § 20 kohaselt

on munitsipaliseerimine omandireformi käigus riigi omandis oleva vara üleandmine valla, alevi või

linna omandisse. Kaevatava aktiga anti vara Eesti Vabariigi omandist tasuta üle Tallinna linnale.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 60 lg. 1 kohaselt on tegemist tehinguga. Vaidluse objektiks antud

kaebuses on vara (selle osa) üleandmise kehtetus. See on tsiviilõigussuhetest tekkinud vaidlus, mis

kuulub lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras.

28. oktoobril 1996. a. esitas K. Liiv Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada

Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 1996. a. määrus ja saata asi arutamiseks samale kohtule teises

koosseisus. Apellant leidis, et munitsipaalomandisse vara andmise akti vaidlustamine kuulub

halduskohtu pädevusse.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. novembri 1996. a. määrusega tühistati Tallinna

Halduskohtu 14. oktoobri 1996. a. määrus selles haldusasjas osaliselt, s.o. osas, millega lõpetati

menetlus vara munitsipaalomandisse üleandmise toimingu vaidlustamises, ning saadeti asi uueks

läbivaatamiseks samale halduskohtule teises koosseisus. Muus osas jäeti halduskohtu määrus

muutmata. Ringkonnakohus leidis, et Omandireformi aluste seaduse III osa "Munitsipaliseerimine"

määrab kindlaks munitsipaliseerimise õigustatud ja kohustatud subjektid, objektid ja läbiviimise

korra. Munitsipaliseerimine kui omandireformi üks osa toimub seadusega määratud avalik-õiguslike

toimingute kaudu. Riigivara üleandmine munitsipaalomandisse on samuti avalik-õiguslik toiming.

Seadus paneb munitsipaliseerimise kohustatud subjektidele kohustuse üle anda nende valduses olev

riigi vara munitsipaalomandisse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vara üleandmine riigilt

munitsipaalomandisse ei toimu tsiviilõigusliku tehinguga, mis oleks analoogiline ostu-müügi

lepinguga. Vaidlus vara munitsipaliseerimise üle on haldusõiguslik vaidlus, mis kuulub

läbivaatamisele halduskohtus. Samuti leidis ringkonnakohus, et halduskohtus ei kuulu

läbivaatamisele K. Liivi kaebuses esitatud taotlus tunnistada õigustühiseks Tallinna Kesklinna

Valitsuse poolt Tallinnas, Vase tn. 10 asuva elamu suhtes sõlmitud rendilepingud. Rendilepingute

õigustühiseks tunnistamine on tsiviilõiguslik vaidlus, mille lahendamine toimub tsiviilkohtupidamise

korras.

13. jaanuaril 1997. a. esitas Tallinna Linnavolikogu esindaja kassatsioonkaebuse, milles palub

ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises

koosseisus. Kassaator leiab, et vara üleandmisega riigi vara munitsipaalomandisse andmise aktiga

tekkis Tallinna linnal omandiõigus aktis märgitud varale ja lõppes riigi omandiõigus samale varale.

Tegemist on õigustoiminguga, mis oli suunatud ühelt poolt tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele

ja teiselt poolt nende lõpetamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 60 lg. 1 kohaselt on tegemist

tehinguga. Tsiviilasju lahendavad esimese astme kohtutena maa- ja linnakohtud. Kassaator leiab, et

halduskohtumenetluse korras oleks võimalik vaidlustada "Riigivara munitsipaalomandusse

üleandmise akti nr. 20/017 19. maist 1992. a. aluseks olevat Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 1992. a.

korraldust nr. 101-k. Samuti väidab kassaator, et Tallinna Ringkonnakohtu määruse see osa, milles

leitakse, et rendilepingute õigustühiseks tunnistamine on tsiviilõiguslik vaidlus, on küll õige, kuid

asjasse mittepuutuv, kuna asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis K. Liiv loobus

sellekohasest taotlusest.

K. Liiv teatas kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et "loobub seni esitatud väidetest kõnesolevas

haldusvaidluses ning nõustub menetluse lõpetamisega".

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise seletuse, Riigikohtu

halduskolleegium

l e i d i s :

1. Põhjendatud on kassatori väide, et asjasse mittepuutuv on Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 28. novembri 1996. a. määruse see osa, milles leitakse, et rendilepingute

õigustühiseks tunnistamine on tsiviilõiguslik vaidlus. Tallinna Halduskohtu 17. juuli 1996.a.

määruses leidis halduskohtunik, et kaebuses taotletud rendilepingute õigustühiseks tunnistamine ei

kuulu halduskohtu pädevusse, ning kohustas kaebuse esitajat väljendama selgelt oma taotlust.

Kirjalikus vastuses, mis saabus halduskohtule 31. juulil 1996. a., taotles K. Liiv " tunnistada täielikult

seadusevastaseks "Riigivara munitsipaalomandusse üleandmise akt nr. 20/071 19. maist 1992. a. osas,

millega väidetavalt on munitsipaalomandusse antud elamu Vase 10, Tallinnas." Seega loobus kaebuse

esitaja rendilepingute kehtetuks tunnistamisest. Ringkonnakohtu määruse resolutsioonis on alusetult

märgitud kohtu seisukoht - "Muus osas jätta kohtumäärus muutmata".

2. Õige on kassaatori väide, et antud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Omandireformi aluste seaduse § 20 kohaselt on munitsipaliseerimine omandireformi käigus riigi

omandis oleva vara üleandmine valla- või linna või nimetatud omavalitsuste ühisesse omandisse koos

edaspidise erastamise kohustusega või ilma selle kohustuseta. Sama seaduse § 23 sätestab

munitsipaliseerimise korra. Selle sätte kohaselt antakse munitsipaliseerimise objektiks olev riigi vara

munitsipaalomandisse tasuta valla - või linnavolikogu taotlusel või valitsusasutuse ettepanekul

kooskõlastatult valla- või linnavolikoguga seaduses määratud munitsipaliseerimist korraldava

valitsusasutuse otsuse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Seega muutub

munitsipaliseerimisel vara omanik. Riigi vara üleandmine munitsipaalomandisse vormistatakse vara

üleandmise aktiga. Riigi vara munitsipaalomandisse andmise akti allakirjutamisega lõpeb riigi

omandiõigus aktis märgitud varale ning tekib kohaliku omavalitsuse (valla või linna) omandiõigus

samale varale. Riigi vara munitsipaalomandisse andmise akt, millega vormistatakse omandiõiguse

üleminek, ei ole haldusakt ega -toiming, mida saab vaidlustada halduskohtus. Halduskohtupidamise

korras on võimalik vaidlustada vara munitsipaliseerimise otsust (korraldust), mis on riigi vara

munitsipaalomandisse andmise akti õiguslikuks aluseks. Antud juhtumil K. Liiv ei vaidlustanud vara

munitsipaliseerimise otsust. Samuti ei väidetud kaebuses, et vara munitsipaliseerimisel rikuti

seadusega kehtestatud protseduuri. K. Liivi kaebuses vaidlustati Tallinnas Vase tn. 10 asuva elamu

kuulumist Tallinna linna munitsipaalomandisse. Vaidlus omandiõiguse üle kuulub lahendamisele

tsiviilkohtupidamise korras maa- või linnakohtus.

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

Juhindudes HKS §-dest 50, 57 p. 4 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

m ä ä r a b :

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. novembri 1996. a. määrus

haldusasjas nr. II-3/303/96 ja jätta Tallinna Halduskohtu 14. otoobri 1996. a. määrus

haldusasjas nr. 3-407/96 muutmata.

Tagastada advokaadibüroole HETA kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni.

Määrus jõustub 3. märtsil 1997. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann