3-1-1-22-97 · Riigikohus

3-1-1-22-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18.veebruaril 1997.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas

avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

R. K. süüdistuses KrK § 85 lg 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kriminaalasja läbivaatamisest osa R. K.kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja

Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

R. K. tunnistati Tartu Linnakohtu 23. oktoobri 1996.a otsusega süüdi KrK § 85 lg 2 järgi ning teda karistati

KrK § 39 kohaldamisega vabadusekaotusega kolm aastat kinnises vanglas. R. K.tunnistati süüdi selles, et ta

17. ja 18. detsembril 1994.a lasi kuues erinevas kaupluses ja müügikioskis käibele kuus viiesajakroonist

võltsitud rahatähte.

Apellatsioonprotestis taotles prokurör R. K.-le karistuse mõistmist KrK § 85 lg 2 sanktsiooni piires, pidades

KrK § 39 kohaldamist ebaõigeks. Kohtualuse kaitsja apellatsioonkaebuses taotleti toimepandud kuriteo

ümberkvalifitseerimist KrK § 85 lg 1 järgi ning kergema karistuse mõistmist. Kaebust põhjendati asjaoluga,

et R. K. poolt 17.detsembril 1994.a Tartus AS E. kaupluses Mini-Räni võltsitud viiesajakroonise

käibelelaskmine ei ole tõendatud ning tema poolt toimepandut tuleb käsitada ühe, jätkuva kuriteona.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. detsembri 1996.a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja advokaat Raul Ainla, kes

kordab apellatsioonkaebuses toodud motiive ning taotleb R. K. õigeksmõistmist 17.detsembril 1994.a

toimepandud kuriteoepisoodis, tema käitumise kvalifitseerimist KrK § 85 lg 1 järgi ja kergema karistuse

mõistmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära R. K. kaitsja, kes

taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ning Riigiprokuratuuri prokuröri, kes taotles kaebuse rahuldamata

jätmist,

l e i d i s :

Kriminaalkoodeks näeb muude tunnuste kõrval vastutust raskendava koosseisulise asjaoluna ette esiteks,

kuriteo toimepanemise isiku poolt, kes on varem toime pannud sama või mõnda teist liiki loetletud kuriteo

ning teiseks, kuriteo toimepanemise süstemaatiliselt. Esimesel juhul muutub kuriteo lihtkoosseis

kvalifitseeritud koosseisuks üksnes kvantitatiivse tunnuse alusel - ainumääravaks on kuritegude korduv,

vähemalt teistkordne toimepanemine. Seega, kui on toime pandud jätkuv kuritegu, on kvalifitseeritud

kuriteokoosseis selle tunnuse järgi välistatud. Teisel juhul seob seadusandja kvalifitseeritud kuriteokoosseisu

tekkimise kuriteo süstemaatilise toimepanemisega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab siinkohal, et kuriteo süstemaatiline toimepanemine ei iseloomusta

KrK eriosa samas paragrahvis ettenähtud kuriteo toimepanemise kordi, vaid osutab samaliigilise kuriteo

jätkuvale toimepanemisele. Süstemaatilisuse kui vastutust raskendava koosseisulise asjaolu kehtestamisega

on seadusandja osutanud sellele, et mõnda liiki kuriteo jätkuva, kuid samas süstemaatilise iseloomuga

toimepanek on sedavõrd ohtlikum, et seda tuleb käsitleda KrK eriosa vastava paragrahvi erinevas lõikes,

kehtestades sellise tegevuse eest rangema karistuse.

Kuriteo süstemaatiline toimepanek on rangelt järjekindel, pidevalt korduv tegevus. See osutab mingit liiki

kuriteo jätkuvale toimepanemisele, püstitatud kuritegeliku eesmärgi etapiviisilisele realiseerimisele,

kusjuures neid etappe seovad teatavad ühised sisemised tunnused. Käesolevas kriminaalasjas on

vastuvaidlematult tõendatud, et R. K. käitumisele on eelöeldu omane. Ta realiseeris oma kuritegeliku

kavatsuse etapiviisiliselt ja süsteemselt, valides valeraha käibelelaskmiseks erinevaid väiksemaid

müügikioskeid ning teostades igaühes neist ühe väikesemahulise ostutehingu, tasudes võltsitud

viiesajakroonise kupüüriga. Seetõttu on kohtud tema käitumise õigesti kvalifitseerinud KrK § 185 lg 2 järgi.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. detsembri 1996.a otsus R. K. suhtes jätta muutmata,

kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 18. veebruaril 1997.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep