3-1-1-21-97 · Riigikohus

3-1-1-21-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. veebruaril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas

avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

L. T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kannatanu A. M. ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

L. T. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta, olles 3. veebruaril 1995. a külas perekond M.-l K. S. tn X,

kasutas ära asjaolu, et teiste perekonnaliikmete kodust lahkumise järel jäi ainukesena kodus olnud K. L.

alkoholijoobe tõttu magama, varastas eramu teisel korrusel paiknevast kapist ukse lahtimurdmise teel

mündikogu ja rahakassa väärtusega 30150 krooni, samal korrusel olevast pesukapist kuldmonogrammiga

hõbeportsigari väärtusega 1000 krooni ja kullatud korpusega käekella Delphin väärtusega 700 krooni. Maja

esimeselt korruselt varastas ta vaskbinokli väärtusega 1800 krooni ja tuletõrjuja rinnamärgi väärtusega 300

krooni. Kokku tekitas L. T. perekond M.-le, keda menetlusosalisena esindas A. M., kahju 33950 krooni

ulatuses. Kohtueelsel uurimisel kvalifitseeriti L. T. käitumine KrK § 139 lg 2 p 3 järgi.

Kohtla-Järve Linnakohtu 18. juuni 1996. a otsusega mõisteti L. T. talle esitatud süüdistuses õigeks. Kohus

leidis, et L. T. külaskäik perekond M. elukohta üheksa päeva enne varguse avastamist ei ole piisavaks

aluseks L. T. süüdimõistmiseks salajases varguses.

Prokuröri apellatsioonprotestiga vaidlustati see kohtulahend kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele

asjaoludele.

Käsitledes sisukohaselt ka muid asjas kogutud ja apellatsioonikohtus kontrollitud tõendeid, asus Viru

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma 29. oktoobri 1996. a otsuses seisukohale, et ei ole tuvastatud

ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kahelda kannatanute ütlustes.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kõrvutanud kannatanute ütlusi muude tõendite kõrval ka

kohtualuse vastuväidetega ja jõudnud järeldusele, et just kohtualuse vastuväited on paljasõnalised ning

vastuolus tuvastatud tehioludega.

Apellatsioonikohus tühistas tõendite analüüsile tuginedes Kohtla-Järve Linnakohtu 18. juuni 1996. a otsuse

L. T. õigeksmõistmises KrK § 139 lg 2 p 3 järgi, mõistis ta nimetatud alusel süüdi ja karistas

vabadusekaotusega kuueks kuuks poolkinnises vanglas. Süüdimõistetult mõisteti kannatanu kasuks välja

33950 krooni.

Esitatud kassatsioonkaebuses kordab L. T. hoiakuid, mida aktsepteeris oma õigeksmõistvas kohtuotsuses

Kohtla-Järve Linnakohus ja taotleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ning enda

õigeksmõistmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri ja

kannatanu arvamused, mille kohaselt kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ja ringkonnakohtu otsus

tuleb jätta muutmata,

l e i d i s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. oktoobri 1996. a otsus

on põhjendatud ja seaduslik. Kohtuotsuses tehtud järeldused vastavad faktilistele asjaoludele ning kohus on

õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Samuti ei tuvastatud kriminaalasja läbivaatamisel kriminaalmenetluse

seaduse ebaõiget kohaldamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab oluliseks täiendavalt lisada, et kannatanute viivitamine 12. veebruarist

1. märtsini kuriteofaktist ja kahtlustatavast politseiasutusse teatamisega kinnitab nende heasoovlikkust neile

teatavaks saanud süüdlase suhtes ja lootust varastatu lubaduse kohaselt tagasi saada, mitte aga seda, et

kannatanud võisid seda aega kasutada valetunnistuse andmiseks kokkuleppe kujundamiseks, nagu on

oletanud oma otsuses linnakohus. Tuvastatud tehiolude ja asjaosaliste tutvussuhete puhul ei saa kannatanute

poolt kuriteost teatamisega viivitamist lugeda kuriteokoosseisu välistavaks asjaoluks.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. oktoobri 1996. a otsus L. T. süüdistuses KrK

§ 139 lg 2 p 3 järgi muutmata.

2. Süüdimõistetu L. T. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 18. veebruaril 1996. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep