3-1-1-20-97 · Riigikohus

3-1-1-20-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. veebruaril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

M. L. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. L. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja

Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Ida-Viru Maakohtu 23. septembri 1996. a otsusega tunnistati M. L. KrK § 1411 lg 3 p 1, § 166 lg 1 ja § 186

lg 1 järgi süüdi ja teda karistati KrK § 40 alusel vabadusekaotusega 3 aastat ja 8 kuud poolkinnises vanglas

ühes 3 aastaks töötamise õiguse äravõtmisega ametikohal, millega kaasneb rahaliste vahendite käsutamine ja

materiaalne vastutus.

Vastavalt KrK §-le 27 kohaldati M. L. suhtes lisakaristust, võttes temalt peale kohtuotsusega mõistetud

karistuse ärakandmist ära 3 aasta vältel õigus töötada ametikohal, millega kaasneb rahaliste vahendite

käsutamine ja materiaalne vastutus.

Ida-Viru Maakohtu otsuse järgi tunnistati M. L. süüdi selles, et tema AS X. pearaamatupidajana

ajavahemikus 1995. a veebruarikuust kuni 25. oktoobrini 1995. a, kuritarvitades juhtkonna usaldust, riisus

võltsitud dokumentide alusel AS X. raha 918 979krooni. Riisutud raha kandis ta üle isiklikule arvele ja

võltsitud dokumentide alusel tema poolt avatud arvetele J. ja K.pankades. Seega pani M. L. toime riisumise

ametiseisundi kuritarvitamise teel suures ulatuses.

Nii kandis M. L. 7. veebruaril 1995. a AS X.-le maksuameti poolt tagastatava summa 151 000 krooni üle AS

R. arvele ja seejärel isiklikule arvele.

18. oktoobril 1995. a kandis M. L. 151 000 krooni võltsitud maksekorralduse nr 27 alusel AS X. arvelt Eesti

Krediidipanga Jõhvi filiaalis Virumaa Kommertspanga Jõhvi filiaalis avatud arvele. Arve kasutamise

ainuõiguse vormistas ta AS X. asutajaliikmete 12. juuli 1995. a koosoleku võltsitud protokolli alusel. Raha

võttis M. L. pangast välja 19. oktoobril 1995. a.

23. oktoobril 1995. a kandis M. L. AS X.-le ettenähtud summa 119 787 krooni võltsitud kirja nr 42 alusel

Ida-Viru maksuametist Virumaa Kommertspanga Jõhvi filiaali arvel nr Z., mille kasutamiseks oli tal

võltsitud dokumentide alusel ainuõigus. Raha võttis M. L. pangast välja 24. oktoobril 1995. a.

24. oktoobril 1995. a kandis M. L. võltsitud maksekorralduse nr 38 alusel 500 000 krooni AS X. arvelt

Virumaa Kommertspanga Narva filiaalis Põhja-Eesti Panga Jõhvi filiaalis arvele nr Y., mille kasutamiseks oli

tal võltsitud dokumentide alusel ainuõigus. Raha võttis M. L. pangast välja 25. oktoobril 1995. a.

Samuti kandis M. L. 24.oktoobril 1995.a võltsitud maksekorralduse nr 39 alusel 100 000 USA dollarit AS X.

arvelt nr B. Virumaa Kommertspanga Narva filiaalis Põhja-Eesti Panga Jõhvi filiaali arvele nr D., mille ta

avas 24.oktoobril 1995.a AS X. asutajaliikmete 12. juuli 1995. a koosoleku võltsitud protokolli alusel. Selle

protokolli järgi oli tal arve kasutamise ainuõigus. M. L. püüdis ülekantud raha 25. oktoobril 1995. a pangast

välja võtta. Kuna AS X. juhtkond keelustas M. Lingi poolt teostatavad pangaoperatsioonid, jäi riisumine

lõpule viimata.

Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitasid Ida-Viru abiprokurör Inna Kirsipuu apellatsioonprotesti ning

kohtualune M. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski apellatsioonkaebused.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 1996. a otusega tühistati osaliselt Ida-Viru

Maakohtu 23. septembri 1996. a otsus M. L.-i süüdimõistmises KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi karistuse

mõistmise, samuti KrK § 186 lg 1 järgi kuriteo kvalifitseerimise ja lisakaristuse mõistmise osas. M. L.-le

mõisteti karistuseks KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi 5 aastat vabadusekaotust. Talle KrK § 186 lg 1 järgi

süüksarvatud tegu kvalifitseeriti ümber §166 lg 1 järgi, kusjuures selle eest mõistetud karistus jäeti

muutmata. M. L.-le KrK § 27 järgi mõistetud lisakaristus tühistati. Lõplikuks karistuseks loeti vastavalt KrK

§ 40 lg-le 1 5 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas koos 3 aastaks õiguse äravõtmisega töötada

ametikohal, millega kaasneb rahaliste vahendite käsutamine ning materiaalne vastutus. Apellatsioonprotest

rahuldati, apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid süüdimõistetu M. L. ja tema kaitsja

vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebused.

Süüdimõistetu M. L.-i kassatsioonkaebuses korratakse apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ja taotlusi,

viidatakse ringkonnakohtu väidetavatele vigadele tõendite hindamisel, esitatakse omapoolseid selgitusi ja

arvamusi ning taotletakse ringkonnakohtus ülekuulamata jäänud tunnistaja ülekuulamist.

Samuti peetakse kassatsioonkaebuses vajalikuks korraldada kriminaalasjas kirjaekspertiis.

M. L. kinnitab kassatsioonkaebuses, et ta ei ole süüdi KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi talle süüksarvatud tegudes.

Tunnistades ennast süüdi KrK § 166 lg 1 järgi, taotleb M. L. talle mõistetud karistuse kergendamist.

Kassaator taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese

astme kohtule kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele.

Süüdimõistetu M. L.-i kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebuses korratakse samuti

ringkonnakohtu otsusest lähtudes apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ja taotlusi. Seejuures rõhutatakse, et

M. L. oli sunnitud AS X. juhtkonna surve tõttu, rikkudes raamatupidamise seaduse nõudeid, pidama

kahekordset raamatupidamist ja avama maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil arveldusarveid teiste linnade

pankades ning pangast väljavõetud raha AS X. juhtkonnale üle andma raamatupidamisdokumente

vormistamata.

Kohtueelsel uurimisel ega kohtus ei ole kontrollitud M. L.-i poolt majanduspolitseile esitatud avaldusest

tulenevalt versiooni selle kohta, et AS X. juhtkonna tegevuses ilmnevad majandusalaste kuritegude tunnused.

Kassatsioonkaebuses peetakse vajalikuks, viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 1995. a otsusele,

korraldada kriminaalasjas raamatupidamisekspertiis, selgitamaks AS X. juhtkonna seadusvastast tegevust ja

tuvastamaks varalise kahju esinemine, mis on KrK § 1411 sätete kohaldamise eeldus.

Kassaator nendib, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei pidanud AKKS § 29 lg-le 5 viidates vajalikuks

oma otsuses korrata maakohtu põhjendusi M. L.-i süü tõendatuse kohta KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 166 lg 1

sätestatud kuritegude toimepanemises. Kuna ringkonnakohus muutis maakohtu otsust, ei ole AKKS § 29 lg 5

kohaldamine põhjendatud.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, mispärast ta pidas vajalikuks karmistada M. L.-le mõistetud karistust.

Kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20.novembri 1996.a otuse

tühistamist M. L. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi ning kriminaalasja saatmist

ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud kaitsja seletuse

kassatsioonkaebuse kohta ja prokuröri arvamuse, milles ta taotles kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist,

t u v a s t a s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et ringkonnakohus on tunnistanud M. L.-i põhjendatult süüdi KrK § 1411

lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi.

Kassatsioonkaebustes esitatud väited selle kohta, et M. L. oli sunnitud AS X. juhtkonna surve tõttu

raamatupidamise seaduse nõudeid rikkudes pidama kahekordset raamatupidamist ja avama maksudest

kõrvalehoidumise eesmärgil arveldusarveid teiste linnade pankades ning pangast väljavõetud raha AS X.

juhtkonnale üle andma raamatupidamisdokumente vormistamata, ei ole kriminaalasja materjalide järgi

põhjendatud. Samuti on alusetu kassaatorite väide, et kohtueelsel uurimisel ei ole kontrollitud M. L.-i poolt

majanduspolitseile esitatud avaldusest tulenevat versiooni AS X. juhtkonna tegevuses ilmnevate

majandusalaste kuritegude tunnuste ilmnemise kohta. Kriminaalasjas on koostatud AS X. juhtkonna vastu

kriminaalasja algatamisest keeldumise määrus (2 kd tl 126-127). Kriminaalasja arutamisel ja läbivaatamisel

ei kuulu AS X. juhtkonna tegevusega seonduvad asjaolud M. L.-i süüdistusasjas tõendamisesemesse.

Sellest tulenevalt on alusetud ka kassaatorite taotlused korraldada kriminaalasjas kirja- ja

raamatupidamisekspertiis.

Taotledes raamatupidamisekspertiisi määramist, viidatakse kaitsja kassatsioonkaebuses Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 30. mai 1995. a otsusele ja kinnitatakse sellele toetudes, et KrK § 1411 järgi algatatud

kriminaalasja tehiolude igakülgseks, objektiivseks ja täielikuks selgitamiseks tuleb kriminaalasjas korraldada

raamatupidamisekspertiis.

Viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele on ebatäpne. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai

1995. a otsuses A. H. süüdistusasjas KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi käsitletakse ekspertiisi määramise korda

kohtus ning selgitatakse raamatupidamisekspertiisi korraldamist kordusekspertiisina ja süüdistatava õigust

sel puhul viibida KrMK § 157 lg 2 järgi uurija loal ekspertiisi tegemise juures. Kuna vastavalt KrMK § 58

lg-le 2 ei ole kriminaalasjas raamatupidamisekspertiisi määramine menetlejale kohustuslik, sõltub

selleliigilise ekspertiisi korraldamine tõendamise vajadustest.

Kaitsja kassatsioonkaebuses väidetakse, et kuna ringkonnakohtu otsusega muudeti esimese astme kohtu

otsust osaliselt, ei olnud ringkonnakohtul vastavalt AKKS § 29 lg-le 5 õigust tugineda oma järelduste

põhjendamisel esimese astme kohtu motiividele.

Selline seisukoht on väär. AKKS § 29 lg-s 5 sätestatakse, et juhul, kui ringkonnakohus jätab esimese astme

kohtu otsuse muutmata, võib ta oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi mitte korrata. Sellest ei tulene,

et siis, kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtuotsuse osaliselt, ei tohiks ringkonnakohus oma

otsuses viidata esimese astme kohtu põhjendustele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et järgides kriminaalmenetluse otstarbekuse põhimõtet, on

ringkonnakohtul õigus esimese astme kohtu otsuse osalisel muutmisel jätta kordamata oma järelduste

põhjendamisel need esimese astme kohtu põhjendused, millega ta nõustub. Küll aga peab ringkonnakohus

motiveerima esimese astme kohtu otsuses tehtud muutused. Sel puhul ei ole alust väita, et ringkonnakohtu

otsus on jäetud KrK § 39 lg 3 p 7 nõudeid eirates motiveerimata. Kuna Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium luges tõendatuks M. L.i süü KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi ettenähtud

kuritegude toimepanemises, oli tal õigus jätta kordamata maakohtu otsuses esitatud motiivid süü tõendatuse

kohta.

Süüdimõistetu M. L.-i kassatsioonkaebuses esitatud tunnistaja ülekuulamise taotlus ei ole põhjendatud.

Vastavalt AKKS § 17 lg-tele 4 ja 5 otsustab tunnistajate väljakutsumise ja nende kordusülekuulamise kohtus

tõendamisvajadustest lähtudes ringkonnakohus.

Kassaatorite muudes taotlustes korratakse apellatsioonkaebustes esitatud väiteid, mis on ümber lükatud ja

millele on vastatud esimese ja teise astme kohtulahendites.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 1996. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu

23. septembri 1996. a otsus M. L.-le KrK § 186 lg 1 järgi süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooni osas ja see

tegu kvalifitseeriti ümber KrK § 166 lg 1 järgi. KrK § 166 lg-s 1 sätestatud kuritegu on võrreldes § 186 lg-s 1

sätestatud kuriteoga oma sanktsiooni poolest raskem. Kuna prokuröri apellatsioonprotestis kuriteo

ümberkvalifitseerimist ei taotletud, ei olnud ringkonnakohtul vastavalt AKKS § 32 lg 3 p-le 1 õigust selles

osas tunnistada kohtualune M. L. süüdi raskemas kuriteos, kui seda tegi esimese astme kohus. Seetõttu tuleb

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus M. L.-le KrK § 186 lg 1 järgi süüksarvatud teo

ümberkvalifitseerimise osas KrK § 166 lg 1 järgi tühistda ja mõista ta § 186 lg 1 järgi õigeks

kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib kooskõlas oma 7. mai 1996. a otsusega A.V. süüdistusasjas KrK

§ 161 järgi, et süüdistuse mahu vähenemise tõttu kuulub vähendamisele ka M. L.-le mõistetud karistus. M.

L.-i tuleb karistada KrK § 166 lg 1 järgi vabadusekaotusega 6 kuud koos 3 aastaks õiguse äravõtmisega

töötada ametikohal, millega kaasneb rahaliste vahendite käsutamine ning materiaalne vastutus.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas maakohtu otsuse M. L.-i süüdimõistmises KrK § 1411 lg 3 p 1

järgi karistuse mõistmise osas ja mõistis talle karistuseks 5 aastat vabadusekaotust. Kaitsja

kassatsoonkaebuses väidetakse põhjendatult, et ringkonnakohus on jätnud oma otsuses karistuse

karmistamise motiveerimata. Ringkonnakohus nendib selles osas ainuüksi, et kriminaalasjas ei ole ühtegi

karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu, mistõttu ei ole alust määrata karistust minimaalmääras.

Nentinud vastutust raskendavate asjaolude puudumist, viitas ringkonnakohus karistuse mõistmisel sellele, et

tuleb arvestada riisutud summa suurust ja riisumise toimepanemise korduvust, kuigi nii korduvus kui ka

riisumine suures ulatuses on selle kuriteo koosseisutunnused. Neid ei ole õige käsitada vastutust

raskendavate koosseisuvälisete tunnustena, mille esinemist on kohus ise eitanud.

Kuna M. L.-le mõistetud karistuse raskendamine on ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses jäetud

motiveerimata, on selles osas tegemist AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse olulise

rikkumisega. Seetõttu peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks tühistada M. L.-le KrK § 1411 lg 3

p 1 järgi karistuse raskendamisel mõistetud karistus, samuti kuritegude kogumi eest mõistetud lõplik

karistus.

Juhindudes KrMK § 5 lg 1 p-st 2, AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 1996. a otsus M. L.

süüdimõistmises KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi osaliselt.

2. Tühistada M. L.-le KrK § 186 lg 1 järgi süüksarvatud teo ümberkvalifitseerimine KrK § 166 lg 1 järgi

ja mõista ta selles teos õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

3. Tühistada M. L.-le KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi mõistetud karistus ja lõplik karistus kuritegude kogumi

eest. Mõista M. L.-le KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust.

4. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõista KrK § 40 lg 1 alusel M. L.-le 3 (kolm) aastat ja 6

(kuus) kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas koos 3 (kolmeks) aastaks õiguse äravõtmisega

töötada ametikohal, millega kaasneb rahaliste vahendite käsutamine ning materiaalne vastutus.

5. Lõplikust karistusest maha arvata eelvangistusaeg 1 kuu ja 28 päeva ning lugeda ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud ja 2 päeva. Karistuse kandmise alguse ajaks lugeda

23. september 1996. a.

6. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

7. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 18. veebruaril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Herbert Lindmäe

Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher