3-1-1-16-97 · Riigikohus

3-1-1-16-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. veebruaril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

V. K. ja D. T. süüdistuses KrK § 84 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee ja vandeadvokaat Jüri

Aland. Kriminaalasja vaadati läbi piiramatu kassatsiooniõiguse korras AKKS § 40 lg 2 alusel.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 21. oktoobri 1996. a otsusega mõisteti V. K. ja D.

T. süüdi selles, et nemad ajavahemikul 1995 aasta oktoobrikuust kuni 16. jaanuarini 1996. a varastasid

seitsmeteistkümnel korral alumiinium- ja vaskkaablit. Kaabli mahalõikamisega elektriliinidelt kahjustasid

nad üheteistkümnel juhul energeetikaseadmeid, millega kutsusid esile häireid energia jaotamise süsteemis.

Toimepandud kuriteod kvalifitseeriti KrK § 84 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ja lõplikuks karistuseks

kuritegude kogumi eest mõisteti 4 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse mõistmisel kohaldas

maakohus KrK § 47 sätteid ja süüdimõistetud vabastati tingimuslikult vabadusekaotusliku karistuse

kandmisest kolmeaastase katseajaga.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru abiprokurör Helen Hiiemäe, kes taotles

kohtualuste karistamist reaalse vabadusekaotusliku karistusega. Apellatsioonprotestis juhiti ringkonnakohtu

tähelepanu asjaolule, et karistuse mõistmisel ei olnud maakohus arvestanud sellega, et kohtualused on toime

pannud I astme kuriteo ja maakohtul puudus seaduslik alus vabastada kohtualused karistusest.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 1996. a otsusega tühistati maakohtu otsus KrK § 47

rakendamise osas. V. K. ja D. T. mõistetud lõplik karistus neli aastat vabadusekaotust kinnises vanglas jäeti

muutmata. Ringkonnakohus motiveeris otsust sellega, et KrK § 84 järgi kvalifitseeritav kuritegu kuulub I

raskusastmega kuritegude hulka, samuti arvestati karistuse mõistmisel toimepandud varguste hulka, varastatu

suurt väärtust ja kahjude mittehüvitamist. Ringkonnakohus ei pidanud tähelepanuväärivaks maakohtu poolt

märgitud asjaolu, et riik ise, ostes füüsilistelt isikutelt metalli kokku, soodustab metallivargust.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetud V. K. ja D. T. Mõlemad taotlevad

mõistetud karistuse kergendamist ja vabadusekaotusest tingimuslikku vabastamist. Kaebustes väidetakse, et

kuriteod panid nad toime seoses raske materiaalse olukorraga perekonnas, mõlemal on peres kasvamas

alaealised lapsed. Kahjusid ei saanud nad hüvitada seoses sellega, et polnud nõus eeluurimisel väljaarvutatud

kahjuga. KrK § 84 järgi kvalifitseeritavas kuriteos nad end süüdi ei tunnista.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja seletuse, kes

toetab esitatud kassatsioonkaebusi ja prokuröri arvamuse, mille kohaselt ei kuulu kaebused rahuldamisele,

l e i d i s:

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti kohaldanud KrK § 36 sätteid ning arvestanud

kohtualustele karistuse mõistmisel esimese iseseisva tegurina toimepandud kuriteo raskust ja laadi. V. K. ja

D. T. poolt on toime pandud I astme kuritegu, mis tuvastati nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Kuritegude

toimepanemine ei kandnud juhuslikku iseloomu, vaid oli süstemaatiline. Energeetikaseadmete tahtlik

purustamine või rikkumine, mis põhjustas või võis põhjustada häire energia tootmise või jaotamise süsteemis

on riigivastane kuritegu, mille ühiskonnaohtlikkus on suur. Ringkonnakohus märgib põhjendatult, et

kuritegudega põhjustatud suurest varalisest kahjust (üle 100 000 kr) pole 10 kuu jooksul midagi hüvitatud.

Karistuse mõistmisel on kohus arvestanud mõlema kohtualuse perekondliku olukorraga ja

kassatsioonkaebustes ei sisaldu mingeid varem arvestamata asjaolusid, mis tingiksid mõistetud karistusest

vabastamise.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 3 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 1996. a otsus V. K. ja

D. T. süüdistusasjas KrK § 84 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi.

2. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 18. veebruaril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Herbert Lindmäe

Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher