3-2-1-18-97 · Riigikohus

3-2-1-18-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 13. veebruaril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik, AS-i AVVO

pankrotihalduri vandeadvokaat A. Tammeri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 3. veebruaril

1997. a.

AS-i AVVO pankrotihaldur Anne Tammeri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 15. novembri 1996. a. otsuse VEK Eastconvertrade Avia hagis AS-i AVVO

vastu vara välistamiseks pankrotivarast ja arestist vabastamiseks.

VEK Eastconvertrade Avia oma hagis palus välistada kopterid Mi-17 tehasenumbritega 202 M 09 ja

202 M 10 AS-i AVVO pankrotivarast ning vabastada arestist kui hagejale kuuluv vara. Samuti palus

hageja kohustada neile üle andma halduri poolt äravõetud kopterite juurde kuuluva dokumentatsiooni

ja esemed.

Juhindudes PankrS §-st 53 lg 2, AÕS §-dest 32 ja 90 lg 1 ning TsÜS §-st 114 lg 2, jättis Tartu

Linnakohus hagi rahuldamata. Kohus luges helikopterite omanikuks nende toomisel Eesti Vabariiki

VEK Eastconvertrade Avia. Kohus luges tõendatuks, et AS AVVO on küll vaidlusaluste helikopterite

valdaja, kuid ei ole nende omanik. Hagi jäeti rahuldamata, kuna VEK Eastconvertrade Avia ei

järginud PankrS §-s 53 lg 2 ettenähtud vara välistamise nõude esitamise tähtaega.

Tartu Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ning uue otsusega rahuldas hagi. Ringkonnakohus

tuvastas, et kuna vaidlusaluseid helikoptereid ei olnud pankrotivara nimekirjas, siis ei saa

aegumistähtaja algust arvata PankrS §-s 53 lg 2 sätestatud pankrotiteate ilmumisest. Hagi

aegumistähtaja algust tuleb arvata päevast, mil hageja sai teada, et helikopterid on pankrotivara

hulgas. Hageja väide, et ta sai helikopterite pankrotivarasse kuulumisest ja nende arestimisest teada

alles 3. jaanuari 1995. a. "Postimehest", ei ole millegagi ümber lükatud ning ebaõige on kostja väide,

et hageja pidi helikopterite arestimisest ja pankrotivara hulka kuulumisest teada saama varem RE

Eesti Lennujaama töötajatelt, uurijalt ning Kaitseministeeriumi poolt moodustatud komisjoni

liikmetelt. Seega ei ole hagi aegunud. Ringkonnakohus leidis, et AS-i AVVO omandiõigus kahele

helikopterile Mi-17 tehasenumbritega 202 M 09 ja 202 M 10 on tõendamata. Lepingu nr. 125

kohaselt müüs ÜE B & E AS-le AVVO kaks helikopterit Mi-17, kuid on täpsustamata, millised

konkreetsed helikopterid müüdi. Omandi üleandmist kostjale ei toimunud 14. märtsi 1994. a.

üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Sellest kuupäevast on kaks akti, ühe järgi antakse helikopterid

kostjale realiseerimiseks, teise järgi omandiks. Akti täienduse kohaselt jõustub üleandmise-

vastuvõtmise akt pärast helikopterite eest tasumist. Kostja poolt helikopterite eest tasumist pole

tõendatud. VEK Eastconvertrade Avia ei pea käesolevas asjas tõendama omandit kahele

vaidlusalusele helikopterile, kuna ta on tõendanud oma varasema valduse neile ja AÕS § 90 lg 1

kohaselt loetakse teda asja omanikuks. AS AVVO ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ajaliselt

varasem VEK Eastconvertrade Avia poolt kehtestatud valdus vaidlusalustele helikopteritele oleks

tekkinud õigusliku aluseta. Vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile 9. aprillist 1992. a. andis AS

Orjol VEK Eastconvertrade Avia-le üle helikopterid Mi-17. Kuna nimetatud akt on tõestatud Moskva

notari poolt, siis vastavalt Eesti Vabriigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta

tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabi lepingu) artiklile 13 ei vaja see täiendavat

legaliseerimist. Samuti tõendab väljavõte hageja bilansist 1. septembri 1994. a. seisuga vaidlusaluste

helikopterite olekut põhivahendina tema arvel. Vaidlusaluste helikopterite hageja valduses olemist

tõendavad ka kindlustuspoliisid, mille kohaselt VEK Eastconvertrade Avia kindlustas 12. jaanuaril

1994. a. helikopterid Mi-17 tehasenumbritega 202 M 09 ja 202 M 10. Seega on asjas tõendatud, et

kostja ei ole vaidlusaluste helikopterite omanik ning hageja on tõendanud oma varasemat valdust

nende suhtes .

Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule. Kaebaja leiab, et kuna pankrotiteade ilmus 5. juuli 1994. a. Riigi Teataja Lisas, siis

on PankrS §-s 53 lg 2 sätestatud vara välistamise hagi aegumistähtaeg möödunud ja hagi tuli jätta

rahuldamata. Kassaator leiab, et PankrS § 53 alusel saab hagi rahuldada, kui omandiõiguse üle ei ole

vaidlust. Tegemist ei ole vindikatsioonihagiga. Samuti leitakse, et kuna Moskva notari poolt tõestatud

dokumendid ei ole saadud õigusabi korras, siis ei saa neile kohaldada õigusabi lepingu artiklit 13.

Väljavõte hageja bilansist ja kindlustuspoliisid on koostatud väljaspool Vene Föderatsiooni ja

õigusabi lepingu artikkel 13 pole neile kohaldatav. Need dokumendid on legaliseerimata.

Vastustaja leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei ole aluseks ringkonnakohtu otsuse tühistamisele.

Pärast pankroti väljakuulutamist on haldur kohustatud koostama vara ja võlgade nimekirja ning selle

õigsust peab PankrS § 37 lg 1 kohaselt vandega kinnitama võlgnik. Ajutine pankrotihaldur, hilisem

pankrotihaldur ja võlgniku esindaja ei märkinud, et helikopterid oleksid pankrotivara nimekirjas.

Esimene dokument, milles haldur peab helikoptereid pankrotivarasse kuuluvaks, on 5. detsembril

1994. a. koostatud aruanne kohtule. Kuna helikoptereid algselt pankrotivaras polnud, pidid need

hiljem lisanduma pankrotivarasse tagasivõitmisega või muul teel. Haldur pole tõendanud, millisel

õiguslikul alusel need pankrotivarasse lisandusid. Kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumisest polnud

võimalik vara välistamise nõuet esitada, kuna pankrotivarast ei saa välistada vara, mida seal pole.

PankrS §-s 53 ei kehtestata hagi aegumise tähtaega. Nimetatud tähtaja pidamine hagi aegumise

tähtajaks on vastuolus TsÜS §-s 116 sätestatuga, mille kohaselt aegumistähtaeg algab päevast, mil

isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse

§-s 6 sätestatud omandi kaitseks hagi esitamise tähtajaga. Kassaator ei näita õiguslikku alust, mis

nõuab teisest riigist saadud dokumendi ärakirja legaliseerimist ning ei selgita, mida ta viimase all

mõistab. Tsiviilkohtupidamise seadustik ei nõua kirjaliku dokumendi legaliseerimist. Kui dokumendi

ärakiri on tõestatud selle riigi pädeva isiku poolt, kellega Eestil on sõlmitud vastav rahvusvaheline

leping, siis on see meie kohtus käsitletav kirjaliku tõendina.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

18. detsembril 1996. a. vastu võetud Eesti Vabariigi pankrotiseaduse muutmise seaduse § 143

kohaselt jõustus see seadus 1. veebruaril 1997. a. Vaidlusaluseid suhteid reguleerivatele

pankrotiseaduse sätetele pole antud tagasiulatuvat jõudu. Seetõttu tuleb vaidluse lahendamisel

juhinduda kuni 31. jaanuarini 1997. a. kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist, millele on ka

alljärgnevad viited.

PankrS §-s 53 lg 1 sätestatakse pankrotivõlgniku valdusest teistele isikutele kuuluva vara

tagastamine. See võib toimuda halduri poolt vabatahtlikult, vaidluse korral aga kohtuotsuse alusel.

Kui vara välistamisel tekib vaidlus vara kuuluvuse üle, siis tuleb see lahendada koos vara välistamise

hagiga. Hageja nõudis välistada pankrotivarast helikopterid, milliste omanikuks ta ennast peab. Seega

on antud juhul tegemist sisuliselt vindikatsioonihagiga, mille lahendamine vastavalt PankrS §-le 20

lg 4 saab toimuda ainult pankrotimenetluses. PankrS §-s 53 lg 2 kui erinormis on sätestatud sellise

hagi aegumise lühendatud tähtaeg. Poolte vahel on vaidlus selles, millisest ajast arvata

aegumistähtaja algust. PankrS § 53 lg 2 kohaselt tuleb pankrotivarast vara välistamise taotlus esitada

haldurile 2 kuu jooksul pärast pankrotiteate ilmumist, hagi kohtusse aga 1 kuu jooksul pärast seda,

kui haldur keeldus vara tagastamast või ei ole sellele ühe kuu jooksul vastanud. PankrS § 41 lg 2

kohaselt on pankrotivaraks vara, mis on võlgnikul olemas pankroti väljakuulutamise ajal, mis

nõutakse või võidetakse tagasi või mis lisandub pankrotivarale muul viisil pankrotimenetluses.

Pankrotivarast vara välistamise hagi saab esitada, kui välistatav vara kuulub pankrotivara hulka ja

välistaja teab või peab seda teadma. See on tagatud pankrotihalduri poolt PankrS §-s 56 lg 1

sätestatud nimekirja koostamisega, mis tuli esitada kohtule hiljemalt 10 päeva enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut ja mille PankrS § 37 lg 1 kohaselt kinnitas võlgnik. Kuna pankrotiotsus

tehakse kohe teatavaks ajalehes ja Riigi Teataja Lisas ning PankrS §-s 56 lg 1 sätestatud nimekiri

tuleb esitada kohtule enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, mis pidi toimuma hiljemalt 1 kuu

pärast pankroti väljakuulutamist, oli isikul PankrS §-s 53 lg 2 sätestatud tähtaegadel võimalus teada

saada sellest, et temale kuuluvat vara peetakse võlgniku varaks. PankrS §-s 53 lg 2 kui erinormis

sätestatud hagi lühendatud aegumistähtaja kulgemise algus oli pankrotimenetluses kohaldatav, kui

välistatav vara oli võlgniku vara nimekirjas, mis esitati kohtule hiljemalt 10 päeva enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Kuna aga vaidlusalused helikopterid ei olnud PankrS §-s 56

lg 1 sätestatud nimekirjas, siis on ringkonnakohtu järeldus hagi aegumistähtaja kulgemise algusest

õige.

Õigusabi lepingu artikli 13 kohaselt dokumendid, mis ühe lepingupoole territooriumil tõestati

ametiisiku poolt nende pädevuse piires ja ettenähtud vormi kohaselt ja tõestati pitseriga, võetakse

teise lepingupoole territooriumil vastu mingi muu tõenduseta. Dokumentidel, mida peetakse ühe

lepingupoole territooriumil ametlikeks, on ka teise lepingupoole territooriumil ametlike dokumentide

tõendav jõud. Kuna kassaatori poolt vaidlustatud dokumentaalsed tõendid on tõestatud osundatud

lepingu artikli 13 p. 1 nõudeid järgides, siis ei vajanud need mingit muud tõendust ja on TsKS § 116

ja 117 lg 1 kohaselt arvestatavad dokumentaalse tõendina. Lepingu artikli 2 kohaselt võib ühe

lepingupoole kodanik pöörduda teise lepingupoole notariaalkontorite poole notariaaltoimingu

tegemiseks ka ilma kohtu või muu justiitsasutuse vahenduseta.

Juhindudes TsKS §-st 346 p.1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. novembri 1996. a. otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed A. Kull, J. Luik