Legislator Case Law & Legislation
3-2-2-1-97 ECLI:EE:RK:1997:3.2.2.1.97.42 AI generated

3-2-2-1-97 · Riigikohus

Case Number 3-2-2-1-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

3-2-2-1-97

Legislator headnote

AI generated

3-2-2-1-97 · Riigikohus: 3-2-2-1-97

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-2-1-97

M Ä Ä R U S

Tartus 6. veebruaril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, avaldaja

L. Leissoni ja P. Pregeli seadusjärgse esindaja U. Pregeli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

27. jaanuaril 1997. a.

Lea Leissoni teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. septembri

1994. a. otsuse Lea Leissoni hagis Pedro Pregeli vastu testamendi tühistamise ning pärandvara

nõudes.

Lea Leissoni isa Arnold Leisson suri oma viimases elukohas Rapla maakonnas Kehtna vallas

Käbikülas 22. jaanuaril 1992. a. Temast jäi pärandvarana majavaldus Kehtnas Käbikülas. A. Leisson

pärandas majavalduse 30. detsembril 1987. a. koostatud testamendiga alaealisele Pedro Pregelile.

10. septembril 1992. a. Rapla Maakohtule esitatud hagis palus Lea Leisson testamendi kehtetuks

tunnistada ning tunnistada tema omandiõigust elamule Käbikülas. Hagi kohaselt oli hageja isa saanud

sõjas haavata, mistõttu olid tal psüühika kõrvalekalded koos iseloomu muutumisega ning oli alust

arvata, et ta oli testamendi koostamise ajal niisuguses seisundis, kus ta ei võinud mõista oma tegude

tähendust või neid juhtida.

Maakohus jättis 30. detsembri 1993. a. otsusega L. Leissoni hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole

tõendatud, et A. Leisson oli testamendi tegemise ajal teovõimetu või seisundis, kus ta ei võinud

mõista oma tegude tähendust või neid juhtida.

Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt on

kohtu järeldused kooskõlas postuumse kohtuekspertiisi ekspertide arvamusega A. Leissoni

otsusevõimelisusest testamendi koostamise ajal.

Teistmisavalduses palus L. Leisson ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Uueks olulise tähtsusega asjaoluks peab avaldja seda, et alates

1980. aastast hakkas tema isa veelgi rohkem tarvitama alkoholi. Kuna see asjaolu ei olnud temale

varem teada, siis ei olnud võimalik ekspertidele esitada vastavaid küsimusi.

Kolleegiumi istungil palus L. Leisson teistmisavalduse rahuldada. P. Pregeli seadusjärgne esindaja

U. Pregel leidis, et teistmiseks ei ole alust.

TsKS § 350 lg 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud otsuseid uuesti läbi vaadata uute oluliste asjaolude

ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinudki olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud

asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Uusi

asjaolusid teistmisavalduses esitatud ei ole.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise postuumse ekspertiisi akti kohaselt oli ekspertiisi teostamisel

ekspertide kasutuses ka maakohtu toimik. Rapla Maakohtu 30. detsembri 1993. a. kohtuistungi

protokollist nähtuvalt väitis hageja oma seletustes kohtule, et tema isa tarvitas palju alkoholi. Seega

oli mainitud asjaolu teada nii kohtule kui ka ekspertidele.

Juhindudes TsKS § 348, 354, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Lea Leissoni teistmisavaldus Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. septembri

1994. a. otsuse teistmiseks rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik