3-2-1-13-97 · Riigikohus

3-2-1-13-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 30. jaanuaril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, AS-i Kiviter

esindaja vandeadvokaat R. Lausi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. jaanuaril 1997. a.

AS-i Suvi pankrotihalduri Indrek Uudekülli esindaja Martin Napa kassatsioonkaebuse alusel

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 1996. a. otsuse AS-i Suvi pankrotihalduri

hagis RAS-i Kiviter vastu viivise 4 104 139 krooni saamiseks.

Riiklik Aktsiaselts Kiviter (varem Tootmiskoondis Põlevkivikeemia), Firma Narova ja

Eraturismifirma Proba asutasid Aktsiaseltsi Suvi, mis registreeriti ettevõtteregistris 1. aprillil 1992. a.

Asutamislepingu kohaselt pidi RAS Kiviter tegema lepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi

sissemakseid aktsiakapitali 200000 USA dollarit. 1. veebruaril 1993. a. oli sissemaksu võlg 83 000

USA dollarit. 3. aprillil 1995. a. kuulutati välja AS-i Suvi pankrot.

Kohtla-Järve Linnakohtule 3. juulil 1995. a. esitatud hagis palus pankrotihaldur RAS-lt Kiviter välja

mõista tähtaegselt tasumata summalt viivise, mis alates 1. veebruarist 1993. a. kuni 4. jaanuarini

1996. a. oli 6 481 618 krooni TsK §-de 193, 222, 231 ja aktsiaseltsi põhimääruse p. 24 alusel.

Kostja RAS Kiviter vaidles hagile vastu põhjusel, et AS-i Suvi asutamisleping on tühine, kuna RAS-i

Kiviter peadirektoril ei olnud volitusi AS-i Suvi asutamiseks ja tühisest lepingust tulenevate

kohustuste täitmist ei saa nõuda. Pealegi on viivise nõue aegunud.

Linnakohtu 9. jaanuari 1996. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on

AS-i Suvi vara (sealhulgas varalised õigused) pankrotivara. Aktsiaseltsi liikmete vastutus aktsiaseltsi

kohustuste täitmise eest on piiratud nende omanduses olevate aktsiate nominaalväärtusega. AS

Kiviter oli tasunud aktsiate eest 11 7000 dollarit, tasumata oli 83 000 dollarit ja viivise nõue üle kuue

miljoni krooni ületab võlausaldajate nõuete summa (2,4 miljonit krooni) mitmekordselt ega ole

kooskõlas pankroti mõistega, sest pankrot on võlgniku maksejõuetus.

Viru Ringkonnakohtu 23. septembri 1996. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Lisaks

linnakohtu otsuse motiividele põhjendas ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmist sellega, et

asutamislepinguga ei tekkinud poolte vahel õigusi ja kohustusi, millega kaasneks vastutus hiljem

registreeritud aktsiaseltsi ees. AS-i Suvi põhikiri ei sisalda sätteid viivise tasumiseks.

Asutamislepingu p. 3.8 kohaselt on aktsiate eest tasumise kord ja tähtaeg kindlaks määratud

asutamislepingu lisas nr. 1 p-s 3.1. Sellist lisa kohtule esitatud ei ole. Esitatud graafikus ei ole viidet

asutamislepingule ega lisa p-le 3.1. AS-i Suvi juhatuse koosoleku 4. novembri 1994. a. otsusega

heideti RAS Kiviter AS-i Suvi asutajaliikmete hulgast välja ja talle kuulunud aktsiate ostuõigus anti

osaühingule Safran.

Kassatsioonkaebuses palus AS-i Suvi pankrotihaldur ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kohtud on

tuvastanud, et RAS Kiviter oli AS-i Suvi aktsionär. Aktsionäriks saab asutamislepingu alusel.

Aktsionär vastutab maksetega hilinemise eest ja peab maksma viivist aktsiaseltsi põhimääruse p. 24

alusel. Pankrotis on AS Suvi, ta on võlgnik ja tema vara on pankrotivara. AÕS § 30 lg. 1 kohaselt on

varaks asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. AS-il Suvi on õigus viivist nõuda, sest

see on pankrotivara. See ei ole vara tagasinõudmine PankrS § 52 mõttes. Kohtuotsuses on segamini

aetud aktsiaseltsi ja aktsionäri kohustused. Hagi on suunatud aktsionäri vastu, kes ei täitnud oma

kohustusi, aga mitte AS-i Suvi vastu tema kohustuste mittetäitmise tõttu. Need on kaks erinevat

kohustust. Apellatsioonikohus eiras aktsiaseltsi põhimäärust, kui leidis, et asutamislepinguga ei

tekkinud poolte vahel õigusi ja kohustusi. Asutamislepingujärgne lisa on dokumendina kohtutoimikus

ja sellel on osapoolte allkirjad, mis kinnitavad võetud kohustusi. Pankrotihaldur leidis, et AS-i Suvi

asutamisleping on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1990. a. määrusega nr. 254 ning 6.

juuli 1990. a. määrusega nr. 142, millega sätestati riigi omanduses olevate ettevõtete aktsionäriks

astumise põhimõtted. Asutamislepinguga ei eiratud määrusi, mistõttu ei ole õige AS-i Kiviter väide,

et asutamisleping on kehtetu selle sõlmimise momendist.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis RAS-i Kiviter esindaja, et apellatsioonikohtu otsus on õige.

Kassatsioonkaebuses esitatud nõude sisuliseks rahuldamiseks puudub alus, kuna nõude aluseks olev

tehing on kehtetu. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 29. augusti

1991. a. otsuse täitmise abinõude kohta, sai Tootmiskoondis Põlevkivikeemia Eesti Vabariigi

riigiettevõtte õigusliku staatuse Majandusministeeriumi haldusalas. Sama määruse p-s 4 kehtestati, et

kõik vabariigi ministeeriumide haldusesse ülevõetud ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kelle

vara ei ole võetud rendile, saavad kuni uutele ettevõtlusvormidele üleminekuni Eesti Vabariigi

riigiettevõtte õigusliku staatuse. Erandina ei moodustata neis riigiettevõtteis haldusnõukogu.

Nimetatud ettevõtete vara käsutamise küsimused tuleb nende ettevõtete juhtidel kuni uutele

ettevõtlusvormidele üleminekuni eelnevalt kooskõlastada haldajaks oleva ministeeriumi poolt

määratud esindajatega, kellel on haldusnõukogu volitused. Vastavalt riigiettevõtte põhimääruse p-le

10 on haldusnõukogu riigiettevõtte kõrgeim organ. Nimetatud määruse p-s 13.5 sätestatakse

riigiettevõtte haldusnõukogu volitused, mille kohaselt haldusnõukogu otsustab pikaajaliste laenude

võtmise, esinduste ja filiaalide asutamise ja investeeringute paigutamise teistesse ettevõtetesse. Seega

ei olnud TK Põlevkivikeemia peadirektoril volitusi asutamislepingu sõlmimiseks, tehing oli vastuolus

juriidilise isiku eesmärkidega ja kehtetu sõlmimise momendil TsK §-de 51, 53 ja 66 järgi. Asutajad ei

teinud praktiliselt rahalisi sissemakseid ja ei andnud vara üle aktsiakapitali. Keegi ei kontrollinud AS-

i Suvi finantstegevust, revisjonikomisjon jäi valimata ja põhikiri kinnitamata. Hageja ei ole esitanud

vajalikke tõendeid nõude suuruse määratlemiseks.

Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide väära

kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Aktsiaseltsi põhimääruse p-s 5 sätestatakse aktsiaseltsi vastutus oma kohustuste täitmise eest ja p-s 24

aktsionäri kohustuse tasuda aktsiate maksumus vastavalt asutamislepingule. Hagi oli esitatud

aktsiaseltsi põhimääruse p. 24 alusel. Linnakohus juhindus vaidluse lahendamisel aktsiaseltsi

põhimääruse p-st 5. Ringkonnakohus jättis sellele hinnangu andmata, mistõttu jäi ringkonnakohtul

tähele panemata, et käesoleva vaidluse sisuks ei olnud mitte AS-i Suvi kohustused võlausaldajate ees,

vaid RAS-i Kiviter kui aktsionäri kohustused AS-i Suvi ees seoses aktsiate eest tasumisega ja

juhindumine aktsiaseltsi põhimääruse p-st 5 oli ebaõige.

Aktsiaseltsi põhimääruse p. 24 kohaselt, kui aktsionär hilineb sissemaksega aktsiate eest, siis on ta

kohustatud maksma viivist vastavalt asutamislepingule.

Ringkonnakohtu seisukoht, et asutamislepingust sellist kohustust tekkida ei saa, ei ole kooskõlas

aktsiaseltsi põhimäärusega ega AS-i Suvi asutamislepinguga. Iseasi, kas viivise nõue oli aegunud ja

kui ei olnud, siis mis ajani viivist nõuda oleks saanud. Ringkonnakohus nentis fakti, et RAS Kiviter

heideti AS-st Suvi välja 4. novembril 1994. a., kuid kohus jättis ütlemata, mis sellest järeldub.

TsKS § 232 lg. 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab,

samuti seadused, mida kohus kohaldas. Teiste tõendite hulgas on tõendiks ka poolte seletused (TsKS

§ 87).

Linna- ega ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks jäeti igasuguse tähelepanuta RAS-i Kiviter

peamine vastuväide hagile, s.o. seletused asutamislepingu kehtetusest. Kostja viitas seejuures

vastavale Vabariigi Valitsuse määrusele riiklike ettevõtete üleviimise kohta uutele

organisatsioonilistele vormidele, EV Ülemnõukogu otsusele omandireformi aluste seaduse

rakendamise kohta ja TK Põlevkivikeemia põhikirjale. Kuna ringkonnakohus ei andnud olulistele

seletustele ja õigusaktidele juriidilist hinnangut, siis ei vasta otsus TsKS § 232 lg. 4 nõuetele ja see on

otsuse tühistamise aluseks.

Asja uuel arutamisel tuleb kõigepealt kostja eeltoodud seletustele hinnang anda ning vastavalt sellele

otsustada, kas asutamisleping oli tühine või mitte ja alles seejärel saab otsustada, kas hageja nõuded

kuuluvad rahuldamisele või mitte.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 tsiviilkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 1996. a. otsus ja asi saata

uueks läbivaatamisekssamale apellatsioonikohtule.

Tagastada AS-i Suvi pankrotihaldurile Indrek Uudeküllile kautsjon 5005 (viis tuhat viis)

krooni, mis oli tasutud 25. oktoobril 1996. a.

Eesistuja J. Luik

Liikmed: A. Kull, T. Vernik