3-2-1-10-97 · Riigikohus

3-2-1-10-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 30. jaanuaril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, AS-i Bittan

esindaja vandeadvokaat J. Leppiku ja vastustaja esindaja vandeadvokaat E. Sassiani osavõtul, vaatas

läbi avalikul kohtuistungil 20. jaanuaril 1997. a.

AS Bittan esindaja vandeadvokaat Jüri Leppiku kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. septembri 1996. a. kinnistamisotsuse Guido Seile maa

tagastamisel.

Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 1995. a. korraldusega nr. 753-k tagastati Guido Seile õigusvastaselt

võõrandatud maa Tallinnas Saue 9 suurusega 2571 m2 (end. kinnistu nr. 4869). Tallinna

Linnavalitsuse kinnistamisavalduse alusel tegi Tallinna Linnakohtu kohtunik 1. augustil 1995. a.

otsuse nimetatud maa kinnistamiseks G. Seile. Samal kuupäeval kanti tagastatud maa

kinnistusraamatusse (avati kinnistusregistri osa).

Apellatsioonkaebuses palus AS Bittan kinnistamisotsuse tühistada ja uue otsusega jätta Tallinna

Linnavalitsuse kinnistamisavalduse rahuldamata. Kaebuses leiti, et kuna tagastatud maal asuvad

apellandile kuuluvad õiguslikul alusel püstitatud hooned ja maareformi seaduse §-s 7 lg 1 kehtestatud

tingimusi maa tagastamiseks ei ole järgitud, siis on kinnistamisotsuse tegemisel rikutud

kinnistusraamatuseaduse (KRS)§ 47 lg 2 p. 5, sest välja pole selgitatud kinnistataval maatükil asuvate

ehitiste omanikke. Tallinna Ringkonnakohus jättis AS-i Bittan apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

kinnistamisotsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kohtule olid esitatud kõik kinnistamisotsuse

tegemiseks vajalikud dokumendid ning otsus on kooskõlas linnavalitsuse korraldusega maa

tagastamise kohta. Apellant on seda korraldust küll vaidlustanud, kuid linnavalitsuse esindaja

seletuste kohaselt ei ole seda muudetud ega tühistatud. Poolte vahel tekkinud omandiõiguslik vaidlus

krundil oleva ehitise osas ei ole aluseks kinnistamisotsuse tühistamisele.

Kassatsioonkaebuses palub AS-i Bittan esindaja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on oluliselt rikkunud

protsessiõiguse norme ja vääralt kohaldanud KRS §-i 46. Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 25. märtsi 1996. a. otsusega on Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 1995. a.

korraldus maa tagastamise kohta tunnistatud täielikult seadusevastaseks ja kohustatud linnavalitsust

asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Seega on ringkonnakohtu tsiviilkolleegium kohaldanud

omavalitsuse seadusevastaseks tunnistatud õigusakti ning rikkunud TsKS § 9 lg 1. Tallinna

Linnavalitsuse 15. märtsi 1995. a. korralduse nr. 753-k p. 2 kohaselt kuuluvad tagastataval maal

asuvad hooned G. Seile, kuid kinnistustoimikus oleva Tallinna Hooneregistri ME kirja kohaselt

andmed töökoja-valveruumi ja laohoone juurdeehituse omanike ja valdajate kohta puuduvad. Seda

vastuolu pole kohtunik enne kinnistamisotsuse tegemist lahendanud.

Vastustaja palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuses leitakse, et kassaatori õigused

võivad AÕS §-de 57 lg 1 ja 65 lg 1 ning KRS § 64 kohaselt olla kaitstud hagimenetluses nõudega

ebaõige kande parandamiseks või kustutamiseks. Omandiõigust vaidlustatud hoonele saab tõendada

ja sellest tulenevalt õigusliku aluseta tehtud kande kustutamist nõuda hagimenetluses, mitte

kaebusega kinnistamisotsuse peale. Samuti leitakse, et kinnistusraamatu kanne pole tehtud ilma

õigusliku aluseta ja see alus pole hiljem ka ära langenud, kuna Tallinna Linnavalitsus pole maa

tagastamise korraldust muutnud ega tühistanud.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on lõppjärelduses õige ja selle tühistamiseks puudub alus.

AÕS RakS § 10 lg 1 kohaselt kantakse maareformi käigus tagastatud maa kinnistusraamatusse

(avatakse kinnistusregistri osa) linnavalitsuse kirjaliku kinnistamisavalduse ja maa tagastamise

korralduse ning maakatastri andmete alusel. Kassaator tugineb sellele, et tagastatud maa

esmakinnistamise aluseks olnud linnavalitsuse korraldus maa tagastamise kohta on tunnistatud

seadusevastaseks. AÕS § 57 lg 1 kohaselt on kinnistusraamatu kande ebaõigsuse aluseks ka kande

õigusliku aluse puudumine või selle hilisem äralangemine. Kui maa tagastamise korraldus on

halduskohtu jõustunud otsusega seadusevastaseks tunnistatud, siis on ära langenud üks AÕS RakS §-

s 10 lg 1 sätestatud õiguslik alus tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks. AÕS § 65 lg 1

kohaselt võib isik, kelle asjaõigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda seaduses sätestatud korras

ebaõige kande muutmist või kustutamist. KRS § 64 sätestab kande parandamise korra õigusliku aluse

puudumisel. Kui kinnistusregistri kanne ja kinnistamisotsus on ebaõiged AÕS § 57 tähenduses, võib

huvitatud isik KRS § 64 lg 1 ja 2 kohaselt taotleda uue kinnistamisotsuse tegemist. Uue

kinnistamisotsuse tegemine selleks pädeva isiku poolt on võimalik, kui selleks on olemas kõigi

kinnistusregistrist nähtuvate isikute, kelle õigusi uus otsus kahjustaks, notariaalselt tõestatud

nõusolekuavaldus. Nimetatud isikute nõusoleku puudumisel võib huvitatud isik KRS § 64 lg 3

kohaselt pöörduda hagiga kohtusse ebaõige kande parandamiseks. Kinnistusraamatusse kandmisega

teisel isikul tekkinud kinnisomandit saab vaidlustada hagimenetluses, mitte apellatsiooni ja

kassatsioonimenetluses KRS § 70 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt saab AS Bittan pärast

kinnistusraamatusse kande tegemist kaitsta oma väidetavalt rikutud õigusi, nõudes ebaõige kande

parandamist hagimenetluses.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. septembri 1996. a. otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull