3-2-1-14-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, kaebuse esitaja Saare osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 27. jaanuaril 1997. a.
Legislator headnote
AI generated3-2-1-14-97 · Riigikohus: Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, kaebuse esitaja Saare osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 27. jaanuaril 1997. a.
Full text
3-2-1-14-97
M Ä Ä R U S
Tartus 29. jaanuaril 1997. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, kaebuse esitaja
V. Saare osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 27. jaanuaril 1997. a.
Virve Saare erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri 1996. a.
määruse avalduse tagastamises Virve Saare hagis Zinaida Lomakina vastu eluruumi
kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamiseks.
29. mai 1996. a. määrusega keeldus Pärnu Linnakohus menetlusse võtmast V. Saare hagiavaldust,
milles V. Saar taotles Z. Lomakina tunnistamist Pärnus Õhtu põik 6-18 asuva eluruumi kasutamise
õiguse kaotanuks. Määruse kohaselt jäeti linnakohtu 22. detsembri 1995. a. jõustunud otsusega sama
V. Saare nõue, mis oli esitatud samal alusel, rahuldamata.
Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata ja V. Saare erikaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohus leidis, et avaldus ei kuulu TsKS § 148 lg 1 p. 3 kohaselt vastuvõtmisele, kuna on
olemas jõustunud kohtuotsus samas vaidluses samade poolte vahel. Mõlema hagi materiaalseks
aluseks on väide, et Z. Lomakina lahkus vaidlusalusest korterist ning selles ei ela. Eelnevas asjas
tugines V. Saar ES §-le 38 lg 3. Tagasilükatud hagiavalduse viited ES §-dele 36 lg 2, 38 lg 2 ja 3, 41
lg 1 p. 3 on otsitud ega muuda hagi alust. Pealegi on neile tuginemine ainetu, sest nimetatud
paragrahvid iseenesest ei sätesta korteri kasutusõiguse lõppenuks tunnistamise alust, milleks saab olla
vaid üürilepingu vastav tingimus.
Erikaebuses palub V. Saar tühistada ringkonnakohtu määruse ning saata asi uueks läbivaatamiseks
samale kohtule. Erikaebuse kohaselt on kohtud ekslikult, mittetäielikult ja vastuoluliselt kohaldanud
elamuseaduse sätteid. Z. Lomakina hagiasjas V. Saare vastu viimase väljatõstmiseks eluruumist esitas
V. Saar vastuhagi, milles väitis, et Z. Lomakina ei ela vaidlusaluses korteris 7. augustist 1993. a. ning
seetõttu on kaotanud õiguse eluruumile. Z. Lomakina väljatõstmist eluruumist ES § 41 lg 1 p. 3 alusel
ei ole V. Saar kunagi taotlenud.
Vastustaja palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata ja kaebuse rahuldamata.
Kolleegiumi istungil jäi erikaebuse esitaja oma kaebuses toodud seisukohtade juurde.
Kolleegium leidis, et erikaebuses toodud väited ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu määruse
tühistamiseks.
TsKS § 148 lg 1 p. 3 kohaselt keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle oma
määrusega, kui on olemas jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama
eseme kohta ja samadel alustel. Apellatsioonikohus asus õigesti seisukohale, et V. Saare poolt
1996. a. mais esitatud hagi ei erine hagist, mis esitati V. Saare poolt vastuhagina Z. Lomakina
hagiasjas V. Saare vastu ning mille kohta on olemas 22. detsembri 1995. a. Pärnu Linnakohtu
jõustunud kohtuotsus. Linnakohtu otsus jõustus 20. märtsil 1996. a. tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
otsusega. Kohus arutas V. Saare nõuet tunnistada Z. Lomakina Pärnus Õhtu põik 6-18 asuva eluruumi
kasutamise õiguse kaotanuks, mis oli hagi esemeks. Sama nõudis V. Saar ka 1996. a. mais Pärnu
Linnakohtule esitatud hagiavalduses. TsKS § 146 lg 2 p. 5 kohaselt on hagi aluseks asjaolud, millega
hageja põhjendab oma nõuet. Mõlemal juhul on V. Saar põhjendanud oma nõuet asjaoluga, et
Z. Lomakina lahkus 1993. a. augustis vaidlusalusest eluruumist ning sellest alates seal ei ela. Ebaõige
on erikaebuses esitatud väide, et apellatsioonikohus on ekslikult kohaldanud elamuseaduse sätteid,
kuna kohus elamuseaduse sätteid ei ole kohaldanud. Ringkonnakohus on oma määruses vaid
selgitanud, et tagasilükatud avalduses ES § 38 lg 2 asemel ES §-dele 36 lg 2, 38 lg 2 ja 3 ning 41 lg 1
p. 3 tuginemine ei muuda hagi alust. Hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normid, millele hageja
rajab oma nõude ja mille kohaldamist vaidluse lahendamisel hageja kohtult taotleb, ei ole
vaadeldavad hagi alusena TsKS § 148 lg 1 p. 3 mõttes. Hagi aluse all tuleb mõista neid hageja poolt
osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude.
Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium,
m ä ä r a s:
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 1996. a. määrus muutmata ja erikaebus
rahuldamata.
Eesistuja J. Odar
Liikmed: H. Jõks, A. Kull