3-1-3-7-97 · Riigikohus

3-1-3-7-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. jaanuaril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja

I.S. süüdistuses ENSV KrK § 181 lg 1 ja § 203 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa I.S. kaitsja vandeadvokaat Vesse Võhma ja Riigiprokuratuuri

prokurör Toivo Vee.

Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 20. oktoobri 1986. a otsusega mõisteti I.S. süüdi ENSV KrK § 181 lg 1

järgi ning karistati ühe aasta ja kuuekuulise vabadusekaotusega ning ENSV KrK § 203 lg 1 järgi ja karistati

ühe aasta ja kuuekuuliste paranduslike töödega ühes vara konfiskeerimisega. ENSV KrK § 40 lg 1 järgi loeti

lõplikuks karistuseks üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust range re"iimiga parandusliku töö koloonias

ühes vara konfiskeerimisega.

Sama otsusega mõisteti süüdi V.G. ja P.V. ENSV KrK § 88 lg 3 järgi.

I.S. tunnistati ENSV KrK § 203 lg 1 järgi süüdi selles, et ta 9. augustil 1986. a R sovhoosi lähedal omandas

V.G-lt ja P.V-lt 35 rubla eest 300 kg täispiimaasendajat väärtusega 405 rubla, teades, et see on riisutud.

ENSV KrK § 181 lg 1 järgi tunnistati I.S. süüdi selles, et ta, teades, et V.G. ja P.V. panid toime 300 kg

täispiimaasendaja riisumise R sovhoosi hoidlast, ei teatanud sellest kuriteost vastavatele organitele.

Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 19. jaanuari 1987. a määrusega jäeti rahvakohtu

otsus muutmata. I.S. kaitsja kassatsioonkaebus, milles taotleti I.S. osas süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist

tõendamatuse tõttu, jäeti rahuldamata.

Eesti NSV prokuröri 1. asetäitja protestis need kohtulahendid I.S. ENSV KrK § 181 lg1 järgi süüdimõistmise

osas ning taotles selles osas menetluse lõpetamist. Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 28. detsembri 1988. a

määrusega jäeti nimetatud järelevalveprotest rahuldamata ning Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu

20. oktoobri 1986. a otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 19. jaanuari 1987. a

määrus muutmata.

Käesolevaks ajaks on I.S. karistus kantud ja karistatus kustunud.

Avalduse kohtuvea parandamiseks on esitanud I.S. kaitsja vandeadvokaat Vesse Võhma. Ta taotleb Tallinna

Lenini Rajooni Rahvakohtu 20. oktoobri 1986. a otsuse, Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade

kohtukolleegiumi 19. jaanuari 1987. a määruse ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 28. detsmbri 1988. a

määruse tühistamist I.S. süüdimõistmise osas ning tema õigeksmõistmist ENSV KrK § 203 lg 1 ja 181 lg 1

järgi esitatud süüdistuses.

Avaldaja on seisukohal, et I.S. süüdimõistmisel ENSV KrK § 203 lg 1 järgi on kohtud rõhutatult tuginenud

kaassüüdimõistetute V.G. ja P.V. ütlustele, mida viimane on hiljem menetlusväliste avaldustega S.S.

rehabiliteerivalt korrigeerinud. ENSV KrK § 181 lg1 käsitlemisel peab avaldaja oluliseks, et

kaassüüdimõistetud ei öelnud I.S-le, et piimapulber, mida nad müügiks pakkusid, on riisutud ruumi või

hoidlasse sissetungimise teel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud avaldaja

täiendavad selgitused ning prokuröri seletuse, kes taotles kohtulahendite tühistamist I.S-le ENSV KrK § 181

lg 1 järgi inkrimineeritud teo osas,

t u v a s t a s:

Vaidlustatud kohtulahendites on loetud tõendatuks, et I.S. omandas V.G-lt ja P.V-lt 300 kg täispiimaasendajat

selle väärtusele mittevastavalt madala hinna eest pärast seda, kui viimased olid kahekesi riisutud kauba

toimetanud R sovhoosi hoidlast eemal asunud nende poolt turvaliseks peetud kohta. Tõendatud tehiolusid

arvestades on I.S. tegevus loetud õigesti teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamiseks KrK § 203

lg 1 mõttes. Sellise õigusliku hinnangu kujunemisel on tuginetud muuhulgas kaaskohtualuste ütlustele, mis ei

olnud vastuolus asjas tuvastatud tehioludega.

V.G. ja P.V. poolt eelnevalt toimepandud riisumise aeg, koht, viis ja muud KrPK § 46 mõttes tõendamisele

kuulunud asjaolud on tõendatud ja nende kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ENSV KrK § 88 lg 3 järgi

salajase vargusena hoidlasse sissetungimise teel.

Samas puuduvad aga tõendid, mis usaldusväärselt kinnitaks, et I.S. oli riisutut ostes teadlik selles, kust

konkreetselt ning millisel viisil V.G. ja P.V. täispiimaasendaja olid varastanud. ENSV KrK § 181 lg 1

inkrimineerimisel 1986. aastal kehtinud redaktsioonis pidanuks olema tuvastatud, et I.S. oli

täispiimaasendajat ostes teadlik selle eelnevas riisumises just ruumi või muusse hoidlasse sissetungimise teel.

Seega puudus alus I.S. käitumise käsitlemiseks kuritegude konkurentsina.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 3, 64 p 3, 65 lg 3 ja 779 , Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada osaliselt Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 20. oktoobri 1986. a otsus, Eesti NSV Ülemkohtu

kriminaalasjade kohtukolleegiumi 19. jaanuari 1987. a määrus ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi

28. detsembri 1988. a määrus I.S. süüdimõistmises ENSV KrK § 181 lg 1 järgi ning ENSV KrK § 40 järgi

mõistetud lõpliku karistuse osas.

2. ENSV KrK § 181 lg 1 järgi mõista I.S. õigeks.

Muus osas jätta kohtulahendid muutmata.

3. I.S. kaitsja vandeadvokaat Vesse Võhma avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 28. jaanuaril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Eerik Kergandberg

Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep