3-1-3-5-97 · Riigikohus

3-1-3-5-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. jaanuaril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja

A.S. süüdistuses KrK § 197 lg 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokrör Toivo Vee.

A.S. oli antud kohtu alla süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta 21. augustil 1991. a joobnud

olekus eelneval kokkuleppel M.S., A.K. jt. isikutega V maakonnas H alevi lähedal V.S-le kuuluva sõiduauto

VAZ 2107 reg. nr. X hõivamise eesmärgil haarasid V.S. juustest, ähvardasid teda noaga ja uputamisega,

omastasid sõiduauto kaks tehnilist passi, traktoristi juhiload, hoiuraamatu ja 10 magnetofonikasetti.

Tallinna Linnakohtu 11. detsembri 1992. a otsusega kvalifitseeriti A.S. kuritegu auto röövimises ümber KrK

§ 197 lg 3 järgi, sest kohtuistungil ei leidnud tõendamist kohtualuse tahtlus auto omastamiseks. A.S. karistati

toimepandud kuriteo eest 3-aastase vabadusekaotusega, KrK § 40 lg 3 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks

4-aastane vabadusekaotus kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega mõisteti vargustes ja röövimises süüdi

M.S., A.K. jt.

A.S-lt, M.S-lt ja A.K-lt mõisteti kohtuotsusega välja solidaarselt R.N. kasuks 6700 krooni ja T.N. kasuks

3020 krooni.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu 28. jaanuari 1993. a määrusega jäeti Tallinna Linnakohtu 11. detsembri 1992. a

otsus muutmata.

Süüdimõistetu A.S. esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna Linnakohtu 11. detsembri 1992. a

otsuses.

Avaldaja vaidlustab linnakohtu otsuse osas, millega temalt on välja mõistetud solidaarselt M.S. ja A.K.iga

T.N. kasuks 3020 krooni ja R.N. kasuks 6700 krooni. Avaldaja selgitab, et teda pole T.N. ja R.N. vara

varguses süüdi mõistetud ning sellest tulenevalt ei saanud kohus panna teda solidaarselt vastutama N-tele

tekitatud materiaalse kahju eest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

l e i d i s :

KrMK § 43 lg 1 kohaselt on tsiviilkostjaks kriminaalmenetluses isik, kes seaduse alusel kannab varalist

vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest, st ainult kuritegeliku käitumisega tekitatud kahju kuulub

hüvitamisele.

Tallinna Linnakohtu 11. detsembri 1992. a otsusest nähtub, et A.S. on süüdi mõistetud üksnes KrK 197 lg 3

järgi, mitte aga R.N. ja T.N. korterist toimepandud varguse eest. Viimase kuriteo toimepanemise eest on

süüdi mõistetud M.S. ja A.K., kes peavad kandma ka varalist vastutust tekitatud kahju eest. A.S-lt R. ja T.N.

kasuks rahasummade väljamõistmine oli ekslik.

Kuna Tallinna Linnakohtu poolt on A.S. kriminaalasja arutamisel ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust,

siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 33 ja § 779, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 11. detsembri 1992. a otsus A.S-lt solidaarselt A.K. ja M.S-ga

tsiviilhagi väljamõistmise osas.

2. Jätta A.S-lt tsiviilhagi R.N. ja T.N. kasuks välja mõistmata.

3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4. A.S. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 28. jaanuaril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja : Jüri Rätsep

Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher