3-1-1-9-97 · Riigikohus

3-1-1-9-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. jaanuaril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ja liikmed Jüri Ilvest ning Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A.T. süüdistuses KrK § 144 ja 139 lg 2 p 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Viljandi Maakohtu 17. septembri 1996. a otsusega mõisteti A.T. süüdi KrK § 144 ja KrK § 139 lg 2 p 2, 3

järgi, mille eest teda karistati vastavalt 2-aastase ja 3-aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel liideti A.T-

le mõistetud karistused täielikult ning lõplikuks karistuseks mõisteti kuritegude kogumi eest 5 aastat

vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud

kandmata karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat ja üheksa kuud vabadusekaotust kinnises

vanglas.

Kohtualuse kaitsja vandeadvokaadi Aino-Eevi Lukase apellatsioonkaebuses taotleti A.T-le mõistetud

karistuse kergendamist selle põhjendamatu ranguse tõttu. Ringkonnakohtu istungil taotlesid nii kaitsja kui ka

kohtualune kriminaalasja tagasisaatmist uueks arutamiseks, kuna kohtualuse suhtes on rikutud KrMK § 112

lg 1 sätteid.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. novembri 1996. a otsusega tühistati osaliselt Viljandi

Maakohtu 17. septembri 1996. a otsus A.T-le KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ja talle loeti

lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus

osas jäi kohtuotsus muutmata.

Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas pole rikutud KrMK § 112 lg 1 sätteid,

kuivõrd A.T. on korduvalt kinnitanud, et ta valdab eesti keelt ning tõlki ei vaja. Ringkonnakohus leidis, et

karistuse mõistmisel on arvestatud kõiki KrK §-s 36 ettenähtud sätteid. Maakohtu otsuse osalise tühistamise

aluseks oli KrK § 41 vale kohaldamine.

Süüdimõistetu A.T. poolt esitatud kassatsioonkaebuses taotletakse kohtuotsuste tühistamist KrMK § 112

sätete rikkumise tõttu ning selle tõttu, et tal puudus kohtuistungil võimalus vahetult küstleda tunnistajaid

ning kannatanuid. Kassaator taoleb enda tervisliku seisundi kindlakstegemiseks ekspertiisi, väites, et ta ei ole

psüühiliselt päris terve.

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles jätta Tartu

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus muutmata,

l e i d i s :

Tartu Ringkonnakohus on tuvastanud, et A.T. saab eesti keelest aru. Ta on korduvalt väitnud, et valdab eesti

keelt ning ei eeluurimisel ega ka kohtus pole kordagi taotlenud tõlgi osavõttu, kuigi kõik uurimistoimingud

on tehtud eesti keeles. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub nende põhistustega ning lisab, et

kriminaalasja materjalides on rida A.T. omakäelisi eestikeelseid kirjeid, mis vaieldamatult kinnitavad tema

keeleoskust.

A.T. ega tema kaitsja pole samuti kogu kriminaalmenetluse vältel viidanud sellele, et kohtualune põeks

mõnda haigust, mis tõstataksid tema süüdivuse küsimuse. A.T. on viimase nelja aasta jooksul kolmel korral

kriminaalkorras karistatud, igakordselt on lahendatud ka tema vastutusvõimelisuse küsimust, ühel korral on

teostatud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille kohaselt A.T. on süüdiv. Vastavalt KrMk § 58 lg 2 p 2 sätetele

on ekspertiis kohustuslik kohtualuse, süüdistatava, kahtlustatava psüühilise seisundi kindlakstegemiseks,

kuid seda üksnes juhtudel, kui juurdlejal, uurijal, prokuröril või kohtul tekib kahtlus nimetatud isikute

psüühilise seisundi suhtes.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole ühelgi loetletud ametiisikul üheski kriminaalmenetlusestaadiumis sellist

kahtlust tekkinud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, arvestades ülaltoodut nõustub sellise kahtluse

puudumisega.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. novembri 1996.a otsus A.T. suhtes jätta muutmata,

Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 28. jaanuaril 1997.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Rätsep

Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg