3-1-3-4-97 · Riigikohus

3-1-3-4-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. jaanuaril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja

P.I. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Jõgeva Maakohtu 8. novembri 1996. a otsusega tunnistati P.I. KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi ning

talle mõisteti karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 41 alusel Jõgeva

Maakohtu 16. oktoobri 1995. a otsusega mõistetud karistus osaliselt. Lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta ja 6

kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Kohtuotsuse järgi tunnistati P.I. süüdi 10. aprillil 1996. a Jõgeval S t x I poes purjuspäi ukseluku lõhkumise

teel toimepandud salajases varguses.

Maakohtu otsuse peale esitas Jõgeva abiprokurör Margit Luga apellatsioonprotesti.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsembri 1996. a määrusega lõpetati apellatsioonimenetlus

AKKS § 24 lg-te 1 ja 4 järgi apellatsioonprotestist loobumise tõttu.

Jõgeva Maakohtu 8. novembri 1996. a otsuse peale esitas Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja

avalduse kohtuvea parandamiseks. Avalduses nenditi, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

kriminaalseadust, määrates P.I-le karistuse kandmise kohaks poolkinnise vangla. P.I. on varem kandnud

vabadusekaotuslikku karistust. Vastavalt KrK § 23 lg-le 7 kannavad varem vabadusekaotust kandnud isikud

karistust kinnises vanglas. Avalduses kohtuvea parandamiseks taotletakse Jõgeva Maakohtu 8. novembri

1996. a otsuse tühistamist P.I-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha osas ning selles osas

uue otsuse tegemist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Riigiprokuratuuri prokuröri avalduses kohtuvea parandamiseks

esitatud taotlus on põhjendatud.

Jõgeva Maakohtu 8. novembri 1996. a otsusega mõisteti P.I. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda

karistati vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. P.I. on varem kandnud vabadusekaotuslikku karistust ja

vabanes kinnipidamiskohast 28. septembril 1988. a. Varem vabadusekaotust kandnud isik kannab vastavalt

KrK § 23 lg-le 7 karistust kinnises vanglas. Seetõttu on P.I-le vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel

karistuse kandmise koha määramisel ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on kooskõlas Riigikohtu otsustega (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

14. novembri 1995. a otsus M.K. süüdistusasjas KrK § 139 lg 1, § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 195 lg 3 järgi,

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 1996. a. otsus J.T. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4

järgi) seisukohal, et esimese või teise astme kohtulahendis karistuse kandmise koha määramisel tehtud

kohtuvea võib kriminaalasja läbivaatamisel parandada Riigikohus ise, tehes selle kohta vastavalt KrK § 63 p-

le 3 uue otsuse. Selline seisukoht tuleneb asjaolust, et uue kohtuotsuse tegemiseks ei ole vaja kriminaalasjas

koguda täiendavaid tõendeid või neid hinnata. Samuti ei raskenda vabadusekaotusliku karistuse kandmise

koha määramine õigusemõistmise seisukohalt süüdimõistetu olukorda, kuna kohtul ei ole

kriminaalmenetluses selle määramisel valikuvabadust. Toimepandud teo kriminaalõiguslikul

kvalifitseerimisel lahendab kohus vastavalt KrK § 23 lg 7 sätetele sisuliselt ka karistuse kandmise koha

küsimuse.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 ning KrK § 23 lg-st 7, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Jõgeva Maakohtu 8. novembri 1996. a otsus P.I-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse

kandmise koha osas.

2. Määrata P.I-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise kohaks kinnine vangla.

3. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 21. jaanuaril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Herbert Lindmäe

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep