Legislator Case Law & Legislation
3-1-3-3-97 ECLI:EE:RK:1997:3.1.3.3.97.20 AI generated

3-1-3-3-97 · Riigikohus

Case Number 3-1-3-3-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

A.R. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p-de 1, 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Legislator headnote

AI generated

3-1-3-3-97 · Riigikohus: A.R. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p-de 1, 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-3-3-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. jaanuaril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Jüri

Rätsep, vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja

A.R. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p-de 1, 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Viljandi Maakohtu 21. märtsi 1996. a otsusega mõisteti A.R. süüdi ja

karistati KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 197 lg 2 p 2 järgi üheaastase vabadusekaotusega KrK § 47 sätteid

kohaldades kolmeaastase katseajaga. Tartu Maakohtu 13. augusti 1996. a otsusega mõisteti ta süüdi KrK

§ 197 lg 2 p-de 1, 2 ja 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ja karistati kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 8

kuud. KrK § 43 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele Viljandi Maakohtu 21. märtsi 1996. a otsusega

mõistetud karistus üks aasta vabadusekaotust, kusjuures kergem karistus loeti kaetuks raskema karistusega.

KrK § 45 alusel arvati karistuse aja hulka 3 päeva eelvangistust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks loeti 11 kuud ja 27 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas.

Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kaitsja apellatsioonkaebuse, mis Tartu Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1996. a otsusega jäeti rahuldamata ja otsus sisuliselt muutmata. Maakohtu

otsusesse tehti aga täpsustus ja erinevate kohtuotsustega mõistetud karistused loeti liidetuks KrK § 40 lg 3

järgi. Karistuse kandmise aja alguseks loeti A.R. vahi alla võtmise päev - 2. oktoober 1996. a.

Avalduse kohtuvea parandamiseks Riigikohtule esitas Riigiprokuratuuri prokurör Inna Tegova, kes taotleb

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1996. a ja Tartu Maakohtu 13. augusti 1996. a

otsuste tühistamist A.R-le mõistetud lõpliku karistuse osas. Prokurör leiab, et tegemist on samaliigiliste

kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga, mida kuritegude toimepanemise ajal kehtinud KrK § 40 lg 3

kehtinud redaktsiooni kohaselt ei olnud võimalik liita.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas

esitatud avaldust,

l e i d i s:

Tartu Maakohtu 13. augusti 1996. a otsusega mõisteti A.R. süüdi kuritegude eest, mis olid toime pandud

enne 21. märtsi 1996.a. Viljandi Maakohtu poolt süüdimõistmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi rõhutab jätkuvalt oma 23. aprilli 1996. a otsuses J.K. ja A.B. süüdistusasjas

väljendatud seisukohta, et kui süüdimõistetu, kes on KrK § 47 alusel vabadusekaotuslikust karistusest

tingimisi vabastatud, oli enne kohtuotsuse tegemist toime pannud teise kuriteo, mis moodustab kuritegude nn

hiljem tuvastatud konkurentsi, pole võimalik mõista lõplikku karistust KrK § 40 lg 3 alusel. Tingimisi

mõistetud karistust ei saa liita ega lugeda kaetuks reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusega, sest

vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine ei ole iseseisev karistusliik ja karistuste liitmisel puudub üks

liidetav. Veelgi enam, käesolevas asjas on tegemist samaliigiliste kuritegude korduva toimepanemisega, mis

ei moodustanud toimepanemise ajal kehtinud KrK § 40 lg 3 mõttes kuritegude konkurentsi. Kuivõrd varasem

kohtuotsus on jäetud kohtuvea parandamise korras tühistamata, siis kuuluvad iseseisvalt täitmisele mõlemad

kohtulahendid. KrK § 45 alusel tuleb mõistetud vabadusekaotusest maha arvata 3 päeva eelvangistusaega.

Kuna nii Tartu Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kohaldanud ebaõigesti

kriminaalseadust mitme kohtuotsuse järgi A.R-le karistuse mõistmisel, siis tuleb eelnevad kohtulahendid

osaliselt tühistada.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 3, 64 p 3, 65 lg 3 ja 779 , Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1996. a otsus ja Tartu

Maakohtu 13. augusti 1996. a otsus A.R-le mitme kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse osas.

2. A.R-le ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks lugeda Tartu Maakohtu 13. augusti

1996. a otsusega kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 1 järgi mõistetud seitse kuud ja 27 päeva

vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 2. oktoober 1996. a.

3. Iseseisvalt kuulub ärakandmisele A.R-le Viljandi Maakohtu 21. märtsi 1996. a otsusega

mõistetud üheaastane vabadusekaotus, mida ei pöörata täitmisele KrK § 47 alusel kolmeaastase

katseaja jooksul. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 21. märts 1996.a.

4. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 21. jaanuaril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Herbert Lindmäe

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep