3-1-3-3-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedA.R. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p-de 1, 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Legislator headnote
AI generated3-1-3-3-97 · Riigikohus: A.R. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p-de 1, 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Full text
3-1-3-3-97
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 21. jaanuaril 1997. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Jüri
Rätsep, vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja
A.R. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p-de 1, 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Viljandi Maakohtu 21. märtsi 1996. a otsusega mõisteti A.R. süüdi ja
karistati KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 197 lg 2 p 2 järgi üheaastase vabadusekaotusega KrK § 47 sätteid
kohaldades kolmeaastase katseajaga. Tartu Maakohtu 13. augusti 1996. a otsusega mõisteti ta süüdi KrK
§ 197 lg 2 p-de 1, 2 ja 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ja karistati kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 8
kuud. KrK § 43 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele Viljandi Maakohtu 21. märtsi 1996. a otsusega
mõistetud karistus üks aasta vabadusekaotust, kusjuures kergem karistus loeti kaetuks raskema karistusega.
KrK § 45 alusel arvati karistuse aja hulka 3 päeva eelvangistust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks
karistuseks loeti 11 kuud ja 27 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas.
Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kaitsja apellatsioonkaebuse, mis Tartu Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1996. a otsusega jäeti rahuldamata ja otsus sisuliselt muutmata. Maakohtu
otsusesse tehti aga täpsustus ja erinevate kohtuotsustega mõistetud karistused loeti liidetuks KrK § 40 lg 3
järgi. Karistuse kandmise aja alguseks loeti A.R. vahi alla võtmise päev - 2. oktoober 1996. a.
Avalduse kohtuvea parandamiseks Riigikohtule esitas Riigiprokuratuuri prokurör Inna Tegova, kes taotleb
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1996. a ja Tartu Maakohtu 13. augusti 1996. a
otsuste tühistamist A.R-le mõistetud lõpliku karistuse osas. Prokurör leiab, et tegemist on samaliigiliste
kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga, mida kuritegude toimepanemise ajal kehtinud KrK § 40 lg 3
kehtinud redaktsiooni kohaselt ei olnud võimalik liita.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas
esitatud avaldust,
l e i d i s:
Tartu Maakohtu 13. augusti 1996. a otsusega mõisteti A.R. süüdi kuritegude eest, mis olid toime pandud
enne 21. märtsi 1996.a. Viljandi Maakohtu poolt süüdimõistmist.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi rõhutab jätkuvalt oma 23. aprilli 1996. a otsuses J.K. ja A.B. süüdistusasjas
väljendatud seisukohta, et kui süüdimõistetu, kes on KrK § 47 alusel vabadusekaotuslikust karistusest
tingimisi vabastatud, oli enne kohtuotsuse tegemist toime pannud teise kuriteo, mis moodustab kuritegude nn
hiljem tuvastatud konkurentsi, pole võimalik mõista lõplikku karistust KrK § 40 lg 3 alusel. Tingimisi
mõistetud karistust ei saa liita ega lugeda kaetuks reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusega, sest
vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine ei ole iseseisev karistusliik ja karistuste liitmisel puudub üks
liidetav. Veelgi enam, käesolevas asjas on tegemist samaliigiliste kuritegude korduva toimepanemisega, mis
ei moodustanud toimepanemise ajal kehtinud KrK § 40 lg 3 mõttes kuritegude konkurentsi. Kuivõrd varasem
kohtuotsus on jäetud kohtuvea parandamise korras tühistamata, siis kuuluvad iseseisvalt täitmisele mõlemad
kohtulahendid. KrK § 45 alusel tuleb mõistetud vabadusekaotusest maha arvata 3 päeva eelvangistusaega.
Kuna nii Tartu Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kohaldanud ebaõigesti
kriminaalseadust mitme kohtuotsuse järgi A.R-le karistuse mõistmisel, siis tuleb eelnevad kohtulahendid
osaliselt tühistada.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 3, 64 p 3, 65 lg 3 ja 779 , Riigikohtu
kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1996. a otsus ja Tartu
Maakohtu 13. augusti 1996. a otsus A.R-le mitme kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse osas.
2. A.R-le ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks lugeda Tartu Maakohtu 13. augusti
1996. a otsusega kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 1 järgi mõistetud seitse kuud ja 27 päeva
vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 2. oktoober 1996. a.
3. Iseseisvalt kuulub ärakandmisele A.R-le Viljandi Maakohtu 21. märtsi 1996. a otsusega
mõistetud üheaastane vabadusekaotus, mida ei pöörata täitmisele KrK § 47 alusel kolmeaastase
katseaja jooksul. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 21. märts 1996.a.
4. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
Kohtuotsus jõustub 21. jaanuaril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja: Herbert Lindmäe
Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep