3-1-1-7-97 · Riigikohus

3-1-1-7-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. jaanuaril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

M. M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Narva Linnakohtu 6. detsembri 1995.a otsusega mõisteti M. M. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda

karistati viieaastase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti sellele osaliselt Valga Maakohtu 27. mai

1993.a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle viis aastat ja neli kuud

vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

M. M. tunnistati süüdi 1993. a novembris X rongis toimepandud varguses ja järgnevalt kuni 1995.a

jaanuarini Narva linnas toimepandud viieteistkümnes korterivarguses. Kannatanutele tekitatud kahju on

kokku 66 069 krooni.

Selle kohtuotsuse peale esitas M. M. apellatsioonkaebuse, milles taotles väljamõistetud kahjusumma ja

karistuse kestvuse vähendamist.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 1996.a otsusega tühistati Narva Linnakohtu

6. detsembri 1995.a otsus M. M. mõistetud karistuse osas. Talle mõisteti karistuseks KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja

3 järgineli aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Tühistati karistuste liitmine KrK § 41 järgi põhjusel,

et kriminaaltoimikus puudus Valga Maakohtu 27. mai 1993.a otsuse ärakiri.

Riigiprokuratuuri prokurör E. Kungla ei nõustund viimatinimetatud järeldusega ning palus

kassatsioonprotestis ringkonnakohtu otsus osaliselt tühistada ja liita KrK § 41 alusel mõistetud karistusele

Valga Maakohtu 27. mai 1993.a otsusega mõistetud karistus, lugedes lõplikuks karistuseks neli aastat ja neli

kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kassatsioonkaebuse esitas M. M., kes palus karistust

kergendada.

Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutas oma 28. mai 1996.a otsuses, et KrK § 41 rakendamiseks peab

kriminaaltoimikus olema varasema kohtuotsuse koopia ning ringkonnakohus pidanuks selle välja nõudma.

Seepärast tühistati Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 1996.a otsus. M. M. karistuse

mõistmise osas ja saadeti arutamiseks samale kohtule. M. M. kassatsioonkaebuse suhtes nenditi, et tema

karistuse kergendamiseks puudub alus.

Viru Ringkonnakohtu 17. oktoobri 1996.a otsusega mõisteti uuel asja arutamisel M. M. KrK § 139 lg 2 p 2,3

järgi karistuseks neli aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK § 41 alusel liideti sellele osaliselt

Valga Maakohtu 27. mai 1993.a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks loeti neli aastat ja neli

kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Piiramatu kassatsiooni õiguse korras taotleb M. M. jätkuvalt karistuse kergendamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära prokuröri seletuse, kes leidis, et Viru Ringkonnakohtu

17. oktoobri 1996.a otsus tuleb jätta muutmata, kassatsioonkaebus aga jätta rahuldamata ning olles tutvunud

kriminaalasja materjalidega,

l e i d i s :

M. M. Viru Ringkonnakohtu 17. oktoobri 1996.a otsusega mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandud

kuritegude raskusele ja tema isikule. Kohus on karistuse mõistmisel järginud KrK 4. peatüki sätteid,

muuhulgas ka arvestanud vastutust kergendavaid asjaolusid.

Mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 1996.a otsuses M. M.

süüdistusasjas karistuse suhtes avaldatud seisukohaga.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegim

o t s u s t a s :

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. oktoobri 1996.a otsus muutmata.

2. M. M. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 21. jaanuaril 1997.a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Peeter Vaher

Liikmed : Lea Kalm, Jüri Rätsep