Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-8-97 ECLI:EE:RK:1997:3.1.1.8.97.16 AI generated

3-1-1-8-97 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-8-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

3-1-1-8-97 KOHTUMÄÄRUS Tartus 16. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi erikaebuse alusel kriminaalasja Marek Jaansoo süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 11 ja 2 ning § 2026 lg 3 p 3 järgi. 31. mail 1996. a kuulutas Viljandi Maakohus otsuse kriminaalasjas, millega teiste kohtualuste hulgas tunnistati süüdi ka Maarek Jaansoo. 11. detsembril 1996. a on M. Jaansoo dateerinud apellatsioonkaebuse ning taotlenud Tartu Ringkonnakohtult kaebuse tähtaja ennistamist. Seda taotlust põhjendab M. Jaansoo sellega, et tema kaitsja, vandeadvokaat P. Järve ei esitanud tähtaegselt apellatsioonkaebust, kuigi neil oli selleks kokkulepe, ning seetõttu ei olnud kohtualusel isiklikult võimalust kaebust tähtaegselt esitada. Oma 23. detsembri 1996. a määrusega jättis Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium taotluse rahuldamata, kuna M. Jaansoo on viibinud kohtuotsuse kuulutamise juures, talle on selgitatud edasikaebamise korda, samuti on ta kätte saanud kohtuotsuse ärakirja. Neil asjaoludel leidis ringkonnakohus, et miski ei takistanud kohtualust iseseisvalt oma kaebeõigust realiseerimast ning kaitsja poolt kaebuse esitamata jätmine ei ole käsitletav mõjuva põhjusena KrMK § 86 mõttes. Selle määruse peale esitas erikaebuse M. Jaansoo, kestaotleb Tartu Ringkonnakohtu määruse tühistamist ja tema apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamist selles toodud motiividel. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri selgitused, kes taotles kaebuse rahuldamata jätmist, l e i d i s: 31. oktoobril 1996. a on vandeadvokaat P. Järve esitanud Riigikohtule erikaebuse, milles taotleb Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 1996. a määruse tühistamist, millega keelduti tema apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamisest M. Jaansoo süüdistusasjas. Tähtaja möödalaskmise põhjusena nimetab vandeadvokaat oma suurt töökoormust. Seega on leidnud kinnitust asjaolu, et kaitsja jättis nimetatud kriminaalasjas oma kohustused nõuetekohaselt täitmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab siinkohal, et vahi all viibival isikul on rea põhiõiguste teostamine piiratud. Muuhulgas puudub sellisel isikul õigus vabalt liikuda, kasutada operatiivse side vahendeid, mis omakorda raskendab oluliselt vahialuse võimalust saavutada kiiresti kokkusaamine oma kaitsjaga. Seetõttu leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et vahialuse teadmist selle kohta, et apellatsioonkaebuse esitab kaitsja, tuleb lugeda õiguspäraseks ootuseks. Selle ootuse mittetäitmine kaitsja poolt, millest viimane ei olnud vahi all viibivat süüdimõistetut õigeaegselt informeerinud, tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmisel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 65 lg-st 3, §-st 72 Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. detsembri 1996. a määrus, millega Maarek Jaansoo taotlus

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-8-97 · Riigikohus: jaanuaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi erikaebuse alusel kriminaalasja Marek Jaansoo süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 11 ja 2 ning § 2026 lg 3 p 3 järgi. 31. mail 1996. a kuulutas Viljandi Maakohus otsuse kriminaalasjas, millega teiste kohtualuste hulgas tunnistati süüdi ka Maarek Jaansoo. 11. detsembril 1996. a on M. Jaansoo dateerinud apellatsioonkaebuse ning taotlenud Tartu Ringkonnakohtult kaebuse tähtaja ennistamist. Seda taotlust põhjendab M. Jaansoo sellega, et tema kaitsja, vandeadvokaat P. Järve ei esitanud tähtaegselt apellatsioonkaebust, kuigi neil oli selleks kokkulepe, ning seetõttu ei olnud kohtualusel isiklikult võimalust kaebust tähtaegselt esitada. Oma 23. detsembri 1996. a määrusega jättis Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium taotluse rahuldamata, kuna M. Jaansoo on viibinud kohtuotsuse kuulutamise juures, talle on selgitatud edasikaebamise korda, samuti on ta kätte saanud kohtuotsuse ärakirja. Neil asjaoludel leidis ringkonnakohus, et miski ei takistanud kohtualust iseseisvalt oma kaebeõigust realiseerimast ning kaitsja poolt kaebuse esitamata jätmine ei ole käsitletav mõjuva põhjusena KrMK § 86 mõttes. Selle määruse peale esitas erikaebuse M. Jaansoo, kestaotleb Tartu Ringkonnakohtu määruse tühistamist ja tema apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamist selles toodud motiividel. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri selgitused, kes taotles kaebuse rahuldamata jätmist, l e i d i s: 31. oktoobril 1996. a on vandeadvokaat P. Järve esitanud Riigikohtule erikaebuse, milles taotleb Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 1996. a määruse tühistamist, millega keelduti tema apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamisest M. Jaansoo süüdistusasjas. Tähtaja möödalaskmise põhjusena nimetab vandeadvokaat oma suurt töökoormust. Seega on leidnud kinnitust asjaolu, et kaitsja jättis nimetatud kriminaalasjas oma kohustused nõuetekohaselt täitmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab siinkohal, et vahi all viibival isikul on rea põhiõiguste teostamine piiratud. Muuhulgas puudub sellisel isikul õigus vabalt liikuda, kasutada operatiivse side vahendeid, mis omakorda raskendab oluliselt vahialuse võimalust saavutada kiiresti kokkusaamine oma kaitsjaga. Seetõttu leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et vahialuse teadmist selle kohta, et apellatsioonkaebuse esitab kaitsja, tuleb lugeda õiguspäraseks ootuseks. Selle ootuse mittetäitmine kaitsja poolt, millest viimane ei olnud vahi all viibivat süüdimõistetut õigeaegselt informeerinud, tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmisel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 65 lg-st 3, §-st 72 Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. detsembri 1996. a määrus, millega Maarek Jaansoo taotlus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-8-97 KOHTUMÄÄRUS Tartus 16. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi erikaebuse alusel kriminaalasja Marek Jaansoo süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 11 ja 2 ning § 2026 lg 3 p 3 järgi. 31. mail 1996. a kuulutas Viljandi Maakohus otsuse kriminaalasjas, millega teiste kohtualuste hulgas tunnistati süüdi ka Maarek Jaansoo. 11. detsembril 1996. a on M. Jaansoo dateerinud apellatsioonkaebuse ning taotlenud Tartu Ringkonnakohtult kaebuse tähtaja ennistamist. Seda taotlust põhjendab M. Jaansoo sellega, et tema kaitsja, vandeadvokaat P. Järve ei esitanud tähtaegselt apellatsioonkaebust, kuigi neil oli selleks kokkulepe, ning seetõttu ei olnud kohtualusel isiklikult võimalust kaebust tähtaegselt esitada. Oma 23. detsembri 1996. a määrusega jättis Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium taotluse rahuldamata, kuna M. Jaansoo on viibinud kohtuotsuse kuulutamise juures, talle on selgitatud edasikaebamise korda, samuti on ta kätte saanud kohtuotsuse ärakirja. Neil asjaoludel leidis ringkonnakohus, et miski ei takistanud kohtualust iseseisvalt oma kaebeõigust realiseerimast ning kaitsja poolt kaebuse esitamata jätmine ei ole käsitletav mõjuva põhjusena KrMK § 86 mõttes. Selle määruse peale esitas erikaebuse M. Jaansoo, kestaotleb Tartu Ringkonnakohtu määruse tühistamist ja tema apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamist selles toodud motiividel. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri selgitused, kes taotles kaebuse rahuldamata jätmist, l e i d i s: 31. oktoobril 1996. a on vandeadvokaat P. Järve esitanud Riigikohtule erikaebuse, milles taotleb Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 1996. a määruse tühistamist, millega keelduti tema apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamisest M. Jaansoo süüdistusasjas. Tähtaja möödalaskmise põhjusena nimetab vandeadvokaat oma suurt töökoormust. Seega on leidnud kinnitust asjaolu, et kaitsja jättis nimetatud kriminaalasjas oma kohustused nõuetekohaselt täitmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab siinkohal, et vahi all viibival isikul on rea põhiõiguste teostamine piiratud. Muuhulgas puudub sellisel isikul õigus vabalt liikuda, kasutada operatiivse side vahendeid, mis omakorda raskendab oluliselt vahialuse võimalust saavutada kiiresti kokkusaamine oma kaitsjaga. Seetõttu leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et vahialuse teadmist selle kohta, et apellatsioonkaebuse esitab kaitsja, tuleb lugeda õiguspäraseks ootuseks. Selle ootuse mittetäitmine kaitsja poolt, millest viimane ei olnud vahi all viibivat süüdimõistetut õigeaegselt informeerinud, tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmisel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 65 lg-st 3, §-st 72 Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. detsembri 1996. a määrus, millega Maarek Jaansoo taotlus

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jäeti rahuldamata, ning ennistada apellatsioonkaebuse tähtaeg. Kohtumäärus jõustub 16. jaanuaril 1996. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep